{"id":292816,"date":"2019-01-30T06:06:44","date_gmt":"2019-01-29T20:06:44","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=292816"},"modified":"2019-01-30T06:06:44","modified_gmt":"2019-01-29T20:06:44","slug":"futtunan-empleau","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/futtunan-empleau\/","title":{"rendered":"Futtunan Empleau"},"content":{"rendered":"<p>Mas ti seguru futtunan 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble. Dos masusede mina makat ma-akude este na asuntu: <\/p>\n<p>1. Podu\u00f1g ekonomia pot iran pagyu. 2. Hiniyu\u00f1g man-da\u00f1kulu siha na bisnis (investors) Japones guine.<\/p>\n<p>Gi hilu` este mali\u00f1gu mas ke $14 Biyon ginen iya Marianas. Problema i ekonomian iya Marianas estake una`lu tatte gi kase dos, tres a\u00f1us na tiempu.<\/p>\n<p>Kulan man-silensiu i boysis haf` planun niha para umasatba este na chinatsaga. Dispues de kantida na mali\u00f1gu haf` mas na insuttu kontra inbetsionistan Japones?<\/p>\n<p>Kuantu mohon na fondu ha nesessita empleau guine na kategoria para u fan ma-ayuda ginen pinadesen suetdun popble?<\/p>\n<p>Faktu na `an guaha adelantu gi ekonomian i tanu` mas bula cho`chu` yan libre hatsadan suetdun empleau. Malag manu` i adelantu siha ni man-mafama gi gaseta kontodu guine gi alacha?<\/p>\n<p>I asuntu didog kontra 15-mit mas na familia ni man-malu\u00f1u` pot diskuidun man-ma`gas. Mauleg ha` este mata`lun ma-upus?<\/p>\n<p>Dispues pinatlinuye este `nai sige inbetsionistan (investors) Japones ni dumi\u00f1gu Marianas. Guaha $14 biyon na mali\u00f1gu guine na tiru. Manu `nai para ta soda`e este fondu? Gaige i asuntu gi dos patman kanai miyu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Sapet: <\/strong>Konsidera pot un` ratu kumu unu hau gi halum este na grupon empleau. Diariu un` fana` ti nahu\u00f1g suetdu para un` kubre disiente nesessidat familia-mu. Esta un` u`upus i la\u00f1get haf` taimanu na para unna` nahu\u00f1ge salape monedan familia-mu. Gatdun hau gi halum un` kondision ni sessu maletke ni man-ma`gas.<\/p>\n<p>Hu chage malofan gi mas te`ug na estau pinepble antes ke haf` guaha pa`gu. Pot hu ekspirensia sinparat na sapet mina uma`adi\u00f1gan-yu` pot este na problema. Na ti obligasion miyu umadelanta kualidat na lina`la` tautau-ta? Haf` `in petsisige guine na patte? Guaha seriosu planun miyu?<\/p>\n<p>Estague` na asuntu `nai humalum fuetsan kabisiyu gi satbasion mas didog na chinatsagan familia ni `in represesenta. Haf` na ineppe guaha ginen hamyu? I modun silensiu ti propiu na ineppe. Debi u guaha estudiau na planu taimanu `nai para `in lagnus i tautau-ta ginen pinepblen diskuidun miyu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Sentimentu:<\/strong> Mauleg na tautau hu adi\u00f1gane haf` unu `sino dos asuntu ni umestotba siha diariamente? <\/p>\n<p>Ya hululu` pot suetdu! Guaha 15-mit gumagana suetdun popble (poverty income) pa`gu, segun ripot gaseta. <\/p>\n<p>Makat gi maseha haye na familia piot `nai guaha obligasion apas guma` yan kareta. Dispues de este na obligasion taya` sopbla para otru siha nesessidat niha. Komprendiyun! Suetdun popble (poverty) segun i federal guideline gaige entalu` $15-mit yan $42-mit gi sakan.<\/p>\n<p>I minetgut monedan familia dinetemimina gi kuantu guaha na numeron tautau gi kada guma`. Ni achog` un` gagana $42-mit gi sakan ya ochu guaha gi familia makat na kontrariu unna` nahu\u00f1g nesessidat todu. Antes de este gaige obligasion apas guma, kareta, yan otru siha asuntu.<\/p>\n<p>Un` asuntu ni debi manma`gas i tanu` uma-atetuye sin ditension. Kualidat linala` familia i dichu asuntu guine kumu obligasion i manma-elihe.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Sessu hu hu\u00f1gug akonsehun proteksion kuttura ginen `nos kuantus man-mehnalum. Hu akanteha para bai komprende haf` i man-sa\u00f1gan. Gueku!<\/p>\n<p>Kontodu ayu i ti tumu\u00f1gu` kuttura\u00f1a ume`esalau proteksion kutturan natibu. Ke lau haf` mali\u00f1gu-ta na guaha este siha na abisu? Magahet na seriosu na aminasu guaha kontra kuttura-ta? Si\u00f1a `in esplika este para bai komprende fuera de `in ta`lun umatisa gueku na sentimentu?<\/p>\n<p>Kutturan natibu mau`udai gi un` palabra. Repara sa` siempre in` seda` sin ditension! Dispues, gaige i asuntu gi dos patman kanai miyu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Impottante:<\/strong> Mas iya China ha muebague` para u dispone iya Pasifiku. Ha nana`e ayudu man-dikiki` siha na nasion isla fondu. Mauleg na intension lau gai minakat pot tinahu\u00f1g fi\u00f1kas\u00f1a para u kumple planu\u00f1a. Konsidera na debi una` fa\u00f1ochu 1.2 biyon na tautau diariu.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu mas prisisu iya Guam yan Marianas gi halum geran entalu` Amerikanu yan China. `Nai ti si\u00f1a ginen hilu` tanu` humanau papa` gi tasi para u li`e haf` guaha gi tadu\u00f1g na tasin iya Marianas. Un` pinetsige na guiya solu kumomprende gi papa` kinalamten dos fuetsudu na nasion.<\/p>\n<p>Ti namanman na guaha China finatinas\u00f1a bomb ni hafana`an \u201cGuam Killer\u201d pot gaige lugat militat guihe\u2014Air Force yan Navy. Marianas manadan Boys Scout ni sessu ma-e\u00f1gulu` usun flechan goman agaga`. Kase estague` na ti hafatinase hit China bomb para u funas usun flecha.<\/p>\n<p>Katkuet estrakadan nasion kontodu hita manpinalala`e `an ha ho\u00f1u` China i balan \u201cGuam Killer\u201d. Taya` kampu guine umeskapa. Huli`e fuetsan atomic bomb giya Bikiki ni fumunas enteru un` isla. Dispues tinatiye ni ti masuspecha na pinadese gi tautau ni mansinatpe potbus bomb. Todu u fan matai kanset agaga`.  Man-namase`!  ###<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mas ti seguru futtunan 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble. Dos masusede mina makat&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":292818,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-292816","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=292816"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292816\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/292818"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=292816"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=292816"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=292816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}