{"id":293229,"date":"2019-02-06T06:02:35","date_gmt":"2019-02-05T20:02:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=293229"},"modified":"2019-02-06T06:02:35","modified_gmt":"2019-02-05T20:02:35","slug":"suetdu-asuntun-familia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/suetdu-asuntun-familia\/","title":{"rendered":"Suetdu: Asuntun familia"},"content":{"rendered":"<p>Mayoria gi empleau guine gumagana suetdun popble, segun i ripot gaseta. Kase guaha 15-mit mangaige guine na estau.<\/p>\n<p>Taya` gai isau este na sapet gi familia. Doku` deste 40 a\u00f1us antes. Lau gaige gi menan miyu gi hilu` esperansa na `in espihaye satbasion.<\/p>\n<p>Komprendiyun na seriosu na asuntu para todu familia ni manginacha` guine na sapet. Mauleg `in tutuhun umina puede guaha kampu para suanu na satbasion todu. <\/p>\n<p>Mamirese ni 15-mit na empleau ayudu, pa`gu! I asuntun pot kualidat linala` familia ni taimanu na atlibes-mu.<\/p>\n<p><strong>Marepite:<\/strong> Mina` ha estotba-yu` i lumailai na asuntu pot hu padese sapet na hinanau antes `nai sumen popble i tanu`.<\/p>\n<p>Diberas tat tihu chage na sapet gi katsadan miserapble na pinepble. Deste hanum grifu para amotsan oga`an antes de eskuela esta otru siha chinatsaga gi halum ridondun miserapble na pinepble.<\/p>\n<p><strong>Tinilaika:<\/strong> I lumu\u00f1u` kualidat na linala` familia guihe na tiempu i baban ekonomia gi tinilaikan Navy esta Interior. Adahe na rinibaha gi suetdu deste $.75 esta $.16 gi ora. Estegue` umafuetsas manadan familia bumira siha tatte gi hagas modun linala natibu entalu` gualu yan tasi.<\/p>\n<p>`In usune parehu dos gualu` entalu` Tagpochau yan As Perdido. Tai malefaghu ni manlodu` ta\u00f1ganta\u00f1gan iya Tagpochau pot mas ke 30 a\u00f1us ti man-mapacha. Lanchun As Perdido `nai gaige lamegai na tinanum mame yan pindegsai ni diariu `in asisisti.<\/p>\n<p>Makat lau todu i tiempu gaige konsuelun mame gi bendision i Saina ni numa`e ham hinimiddi yan mines\u00f1gun! Felis todu hinanau mame! Mit grasias!<\/p>\n<p><strong>Mines\u00f1gun:<\/strong> Hu tu\u00f1gu` ginen matan nanahu na mampus inestra\u00f1a un` pue\u00f1ge pot ni pugas ham taya`. `In si\u00f1gun humale` sune gi tatten guma` ya in` saibog para senan mame. Solu totche i asiga ni matigise doni` sali.<\/p>\n<p>Ti likidu este na pinadese gi bisinu sa` todu man-inafekta padre de familia gi taya` cho`chu`. Todu lokue` umusune i gualu yan tasi gi maprebeniyen mantension familia. Dios mihu na animu deste ke manana si Yuus esta i oran desansu.<\/p>\n<p><strong>Su\u00f1gun:<\/strong>`Nai siete gradu-yu` hu chage macho`chu` gi Saipan Stevedore tres pue\u00f1ge sigidu para ne\u00f1kanu` gi lamasan sena. Makat lau hu su\u00f1gun pot ayu ha` `nai si\u00f1a disiente na prebinsion familia.<\/p>\n<p>Apmam na tiempu `nai mamokat-yu` gi katsadan tinahu\u00f1g monedan familia. Estague` na hu komprende haf` i memegai\u00f1a gi tautau-ta mapadedese fuetsau ginen este na sapet. Guaha mohon satbasion?<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu da\u00f1kulu na chanda gi man-ma`gas lau pa`gu i tiempu `nai si\u00f1a ta ina este na asuntu puede tasoda` satbasio\u00f1a.<\/p>\n<p>I asuntu ha nesessita sanu na planun ekonomia. Komplikau na asuntu lau ni unu soplu ginen este na obligasion. Guaha mohon kampu para `in hisga, gi hilu` dina\u00f1a`, haf` i dichu asuntu yan satbasion?<\/p>\n<p><strong>Sin Guma`:<\/strong> Ha estotbayu` gasetan tautau-ta siha ni man-mamaigu` gi \u201cpublic parks\u201d pot mantai guma` entalu` este yan Guahan. Da\u00f1kulu na piligru gi ha`anen niha yan chatpagu para hita ni ma\u00f1gilisyanu!<\/p>\n<p>Kuestion: haf` fuma\u00f1agu este na chinatsaga? Kau ni cho`chu` siha i los probes na ti si\u00f1a ma-apase fanlihe\u00f1g niha?<\/p>\n<p>Komprendiyun i guaha magahet ti muna` si\u00f1a pot mantai offisiu apmam na tiempu. Lau na ti este `nai humalum ahensian gobietnu pot ayudu gi mantai che`chu` para satbasion niha gi hilu` dignu na manera?<\/p>\n<p>Kase iya hululu` pot mantai che`chu` (offisiu) i los probes. Makat `an guaha `nos kuantos membro familia man-dinisplanta fuetsau pot este na chinatsaga. Madisgranan familia!<\/p>\n<p>Un` sapet ni kumone`yu` guatu gi 15-mit na tautau-ta ni gumagana suetdun popble (poverty income). Kuantu mangai gima\u2019 fitme para `an mattu mattiempu? `Sino kuantu mangaige gi kelat para u fan ma-amut ni gima` niha piot ayu i man-ayau gi ba\u00f1ku?<\/p>\n<p><strong>Silensiu:<\/strong> Mauleg na tiempu deste ke inipus silensiu i tanu`. Ni hoi ni goi i hegsu` I Deni`. Kau guaha satbasion sineda` niha ni manana\u00f1ga para uma-anusia. Mauleg ta ketu\u00f1gu` kau este na grasia mamamaila`.<\/p>\n<p>Lau atan sa` guaha 15-mit na tautau-ta pumadedese baratun suetdu ayu kase na inipus man-silensiu. `An diariu un` atan nesesidat familia ni ensegidas pininu` satbasion pot ti nahu\u00f1g fondu gi moneda pues komprendiyun na man-mamatkilu i Boysis.<\/p>\n<p>Makat na kontrariu `nai ni satbasion appenas kinalamten ginen i hegsu` I Deni. Hu\u00f1gan da\u00f1kulu na probleman familia ni taimanu na atlibesmu. Fuetsau estau pinepble pot magagana suetdun popble, dopble problema ni ti inaligau niha. Satbasion?<\/p>\n<p>I propiu ineppe gai kinumplikau lau gaige gi dos patman kanai man-ma-elihe pot ligat na obligasion satbasion. Ta pasensiaye sa` gai minakat i asuntu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mayoria gi empleau guine gumagana suetdun popble, segun i ripot gaseta. Kase guaha 15-mit mangaige&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":293230,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-293229","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/293229","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=293229"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/293229\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/293230"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=293229"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=293229"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=293229"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}