{"id":293683,"date":"2019-02-13T06:00:25","date_gmt":"2019-02-12T20:00:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=293683"},"modified":"2019-02-13T06:00:25","modified_gmt":"2019-02-12T20:00:25","slug":"malingun-finkas-marianas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/malingun-finkas-marianas\/","title":{"rendered":"Mali\u00f1gun Finkas Marianas"},"content":{"rendered":"<p>Da\u00f1kulu na mali\u00f1gu Marianas fondu ginen dos pagyu yan hiniyu\u00f1g inbetsionistas (investors) Japones guine. Ti menus ke $14 Biyon na mali\u00f1gu ginen i dos sinisedi. Haf` mohon chansata sumoda`e tahguen mali\u00f1gun este na fondu?<\/p>\n<p>Komprendiyun yinamag dos pagyu. Lau hiniyu\u00f1g salape` Japones ginen Marianas da\u00f1kulu siknifikasio\u00f1a kontra ekonomian i tanu`. Kumu ti man-abendi hit mahlug lapes dispues.<\/p>\n<p>Haf` masusedi ni umafuetsas este na disision? Kau ginen diskuiduta na man-hanau i los probes dispues de maprebeniye Marianas fondu ginen bisnis niha guine? Dispues de Japones haye otru si\u00f1a man-ayuda yan kabales na fuetsan fi\u00f1kas?<\/p>\n<p>Mauleg ta na\u00f1gan \u00f1aihon haf` na disposision guaha para umasoda`e este na mali\u00f1gu. Taya` dinida na chafleg kinalamtenta para mona pot siempre appenas fondu. <\/p>\n<p>nnn<\/p>\n<p>Maisa: Diariu hulili`e litratun un` agila mamaisa mientras gumugupu gi entalu` dos tadu\u00f1g na kantit. Ha estira papa\u00f1a man-rikohe ma\u00f1glu` para u paya`ya` guatu gi ha intensiona na lugat.<\/p>\n<p>Agila un` paluman da\u00f1kulu ni tatnai gumupu yan grupu. Todu i tiempu guiguiya namaisa. Naturat gi agila! Pot mamaisa yan libre mina` ha gu`ot \u00f1aihon attension-hu. Libre gi todu karera\u00f1a!<\/p>\n<p>Ti parehu yan hita ni tautau ni numesessita magachu\u00f1ge para u felis hinanau-ta. Poresu na guaha deste asagua huyu\u00f1g esta i komunida para este na nesessidat-ta.<\/p>\n<p>Ha gu`ot attension-hu pot guaha lokue` `nai hu agradese tiempog-hu namaisa gi taftaf oga`an. Manayuhot-yu` dispues hu taitai gaseta gi primet pusuelun kafe. <\/p>\n<p>Guaha tiempu manaitai yan man-analisa haf` dichu i estorian sanhalum gi estoria siha ni mangaige gi gasetan Internet.<\/p>\n<p>Dispues de este `nai hu prekura chumo`gue checho`hu gi tutuhun ha`ane. Sige mona esta i lemlem tautau. Megai besis na benefisiosu i hahagu ha` namaisa gi ininan dichu asuntu siha. Dispues, pas yan katma oriya-mu gi oran silensiu na tinayuyot-mu. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Asuntu:<\/strong> Man-mes\u00f1gun i 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble. Kuatdiba ha`anen niha `an marikonose monedan familia ya taya` para usun otru siha prisisu na nesessidat!<\/p>\n<p>Makat na kontrariu. Hu padese parehu `nai hoben-yu` mas ke sisienta a\u00f1us antes. Diberas na tiru deste amotsan hanum grifu antes de bai`n fanhanau para eskuela `an oga`an.<\/p>\n<p>Ai, ayu `nai huli`e sensian ina`ayuda gi halum tautau-ta pot parehu pinadese. Makat lau ni unu sumeha kumalamten pot nesessidat.<\/p>\n<p>Mattu i ha`anen gupot siha `nai in` heddu ham gi un` banda pot mantaya` mame. Popble i tanu` guihe na tiempu. Mit grasias pog fitme man-makreansan mame linala` espirituat na `in usune manu i guaha. Ni unu inna` chatsaga para bai`n fan la`la`. Parehu pinadesen sapet gi halum mattirun ha`ilas!<\/p>\n<p>Namagof sa` gi todu famaguon bisinu ni unu umeyag che`chu` tailaye tat kumu ma\u00f1ake pat haf` na bidan kriminat. Ma\u00f1gontentu gi haf` lokue` guinahan niha giya siha.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>O`sun:<\/strong> Guaha `nai mattu ineson-hu ma\u00f1gge` lau kada hu pega papa` lapeshu hu tu\u00f1gu` na ti propiu pot megai tumatitiye haf` tinigege`hu pot asunto-ta siha. Hombre, esta lokue` i tautau tufai!<\/p>\n<p>Ti todu u fa\u00f1gonfotme lau estaya guaha para ta diskute kumu membron este na komunida. Hagas payun-yu` rimulinun ridondu gi asuntun linahyan siha.<\/p>\n<p>Enfin, guaha lokue` `nai makat hu rikohe ma\u00f1glu` para bai payaya` lau hu usune esta i sigiente kantit `nai hu na\u00f1ga finattun fresku na ma\u00f1glu`.<\/p>\n<p>Lau pa`gu na sakan para bai regalun maisa-yu`. Bai pega papa` petmanente laspeshu ma\u00f1gge` guine ha pahina gi gaseta. Puede guaha gai interes tumahgue-yu`. Nahu\u00f1g finapos-hu pot mas ke 46 a\u00f1us kumu periodista.<\/p>\n<p>Kulan hinanau atdau, doku` gi sanhaya dispues machum gi sanlagu! Uttimu na biahen galaide` para i puntan tasi gi minachum atdau.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Tinilaika:<\/strong> Guaha `nos kuantus kanta `nai ma-atbansa deklarasion \u201cChamoru-yu`!\u201d Hu eku\u00f1gug \u00f1aihon kau guaha esplikasion haf` i puntu? Lau maletke. Tinatiye ni usun palabra \u201cprotehe\u201d Marianas. Ni este tai esplikasion haf` para umaprotehe!<\/p>\n<p>Mafattu gi hinasog-hu kau pot ti maput na deklarasion pat guaha i tumugi` i kanta finapos\u00f1a na ma\u00f1gge` haf` rasa\u00f1a? Lokue`, guaha kinalamten tautau hiyu\u00f1g guine para umaketulaika iya Marianas?<\/p>\n<p>Kase hu komprende umisgen mamanu i palabra. Lau maletke i dichu asuntu ya manafagpu` \u201cChamoru-yu`\u201d yan \u201cprotehe\u201d sin suanu na esplikasion. Ha yute`yu` gi un` banda para bai asimula haf` i asuntu. Lastima!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Chaleg:<\/strong> I otru nuebu ni huhu\u00f1gug ileg\u00f1a un` kantot \u201chu haga\u00f1g i Saina\u201d pa`gu na \u201chane\u201d, era gi tinayuyot\u00f1a. Propiu palabras, \u201caga\u00f1g\u201d yan \u201cha`ane\u201d. <\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i otru \u201cHu fatinas este na kanta para hagu\u201d. I kanta matutugi`, kosas mafatitinas. Pues seguruyu` na un tugi`e i nobia nu ennau na kanta.<\/p>\n<p>Kulan este i \u201cadde\u00f1g\u201d para tautau \u201cpatas\u201d para ga`ga`! I tautau un` kone` i kosas un` chule`. Debi ha` tafana`gue famaguon-ta ni difirensia.<\/p>\n<p>Ti fina` botlu i puntu ni hu apupunta huyu\u00f1g solu ke sattun na interes na tana` dinanche i finu` Chamorro para i manatatte. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Da\u00f1kulu na mali\u00f1gu Marianas fondu ginen dos pagyu yan hiniyu\u00f1g inbetsionistas (investors) Japones guine. Ti&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-293683","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/293683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=293683"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/293683\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=293683"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=293683"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=293683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}