{"id":294153,"date":"2019-02-20T06:00:13","date_gmt":"2019-02-19T20:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=294153"},"modified":"2019-02-20T06:00:13","modified_gmt":"2019-02-19T20:00:13","slug":"maribahan-fondu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/maribahan-fondu\/","title":{"rendered":"Maribahan Fondu"},"content":{"rendered":"<p>Guaha otden malagnus na umaribaha todu gastun gobietnu dies pot sientu pot a`anog na menus i rinikohen aduana (tax) pa`gu na sakan. <\/p>\n<p>Gi primet kuattru mesis tinahu\u00f1g $7 miyon pesus. Poresu i otden na ensegidas u guaha rinibaha! Seriosu na asuntu ni debi umaguatdia diariu.<\/p>\n<p>Dos pagyu yan hiniyu\u00f1g inbetsionistan (investors) Japon muna` fan galileg hit `nai maribaha i fondu $14 biyon. Mampus didog na maribaha fondo-ta na biahe.<\/p>\n<p>Kau u bira siha tatte Japones? Da\u00f1kulu na dinida pot esta ha kaikai` siha. Inipus na da\u00f1u hiniyu\u00f1g niha kontra ekonomian tano`ta. Haf` na ha disidi humanau ginen Marianas?<\/p>\n<p>Ni achog kuantu na ayudu una` halum i Chinu ti parehu na fuetsan fi\u00f1kas pot rason na iya Japon i riku yan mikepbli na nasion. Miproblema i Chinu! Miyon pot miyon na tautau\u00f1a debi una` fa\u00f1ochu diariu.<\/p>\n<p>Dispues deste antes de gera estaba esta i Japones guine ya ha tu\u00f1gu` haf` kustumbren i tanu`. Dehemunos-gue` i Chinu yan taya`\u00f1a! Ti parehu mangasta yan Japones. `An mattu kumu bisita pues mamahan un` paketen soba` ya hana`ye hanum maipe gi hotel. I Japones humuyu\u00f1g ya mangasta gi resturan siha guine. Mauleg ha kantida kada bisita ha yute` diariu.<\/p>\n<p>Puede guaha sattun na inadahe gi haf` tetehnan para edukasion yan hinemlu` tautau siha. Makat na kontrariu maribahan fondu gi kahan publiku.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Ina`ayuda:<\/strong> I sensian ina`ayuda gi halum tautau-ta i mas amtau yan ma`ug na kustumbren natibu. Fina\u00f1agun naturat giya hita pot manginen dikiki` hit na islas. Todu kinalamten man-arikonose hit pot aseguridat unu yan otru.<\/p>\n<p>Duma\u00f1a` kustumbren tanu` yan kutturan relihion `nai mas masimientu este na tradision. Namagof i sensian gineftau piot ayudu gi man-namase` siha na tautau-ta. Ni unu sumeha man-ayuda!<\/p>\n<p>Pinadesen chinatsaga ni unu soplu. Todu man-pinalala`e gi halum animu na pinetsige para ta adelanta ha`anita. Pot man-tautau hit na guaha pinadese. Namagof na kutturan tanu` i ina`ayuda piot gi tiempun eskases yan ha`ilas. Mit grasias para todu i sensian gineftau.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Inatotpe:<\/strong> Nuebu `nai kahulu` inatisan kuttura na kulan man-atotpe hit gi un` katsada `nai todu man-e`esalau pot tradision tanu`. Dios mihu! Deste fina deni`, ma\u00f1ahag, titiyas, kantan Chamorro, gualu`, peska, yan otru siha asuntu.<\/p>\n<p>Todu este man-gaige gi papa` payun kuttura. Haf` kinemprende-mu kutturan natibu? Si\u00f1a un esplika para benefisiun todu? Mu\u00f1ga masa` guine na asuntu sa` homlu` dina\u00f1a` tautau-ta gi dineskuten haf` sustansia-ta.<\/p>\n<p>Inadi\u00f1gan entalu` natibu homlu` na eksisiu gi manafitmen inakomprende, inafamauleg yan inagofli`e gi entalu` todu. Ti manadan birada gi maseha haf` na kinalamten siempre mapresenta siha para u fa\u00f1aunau man-manayuda.<\/p>\n<p>Lau hafa kutturan natibu fuera de kelaguen tiau yah kachu ni tinatitiye sitbesa ni sumen mane\u00f1ghe\u00f1g? Mauleg ta ketu\u00f1gu` pot futtuna-ta kumu tautau tanu`.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Champada:<\/strong> Gi 1976 estabayu` LA gi inetnun Chamorro gi fina` park. Dispues de felisitasion umeku\u00f1gug \u00f1aihon-yu` konbetsasion gi oriya.<\/p>\n<p>Estaba dos palao`an kumekuentus pot asut na sagan apun chupa (ash tray) yan manu na tenda `nai mabebendi.<\/p>\n<p>Era hinatme i dos sensian champada `nai debi u parehu gai iyu maseha haf` kontodu sagan apun chupa. Ti un` ho\u00f1ge na ni unu gi dos chichipa? Dios tiampare! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Palabra:<\/strong> Ilegna un` kakanta, \u201cTa adora nina`en tata kumu monumentu para hita\u201d. Ileghu na i propiu palabra \u201cagradesimientu\u201d pot regalu ginen i amku`. Si Yuus solu ma-adodora, taya` otru! <\/p>\n<p>Kase ti mahas\u00f1gun pot ansianu na ekspressiu. Si Yuus solu ma-adodora!<\/p>\n<p>I otru ileg\u00f1a gi halum konbetsasion, \u201cKumulelegmu?\u201d I propiu, \u201ckumeke ilegmu\u201d. Mauleg tana` fan dinanche palabra siha kosake famaguon-ta matu\u00f1gu` i dinanche na finu` Chamorro!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Respetu:<\/strong> `Nai ha ayau-yu` un` ki\u00f1aduhu $750 ti hu diteni pot hu tu\u00f1gu` na mangai tanu` ni para uma-atkila. Kase ha lachai todu hombre sen tihanana`lu kuenta\u00f1a giya guahu.<\/p>\n<p>Dos a\u00f1us dispues, umasoda` ham ya ayu ileg\u00f1a, \u201cHu gef respetu hau na ki\u00f1aduhu\u201d. Sais mesis dispues dimalas i ki\u00f1aduhu. `Nai hu dispedi hu \u00f1a\u00f1gun na guahu lokue` hu gef \u201crespetugue`\u201d. Ai, tatnai mauleg este listu man-ayuda ya ma-apasen \u201chu gef respetu hau!\u201d <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Simienteyu:<\/strong> Giya Cambodia i tautau siha ni taya` tanu` niha mafa` so\u00f1gsu\u00f1g i halum simienteyu. Namanman pot da\u00f1kulu na tanu` iya Cambodia. Kase magagau i animas siha dispensu antes de u fa\u00f1aga gi entalu` naftan. Dios mihu!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Chaleg:<\/strong> Duru un` ocheta a\u00f1us na biha chumaleg na esta tutuhu` lago`\u00f1a. Dispues ileg\u00f1a na ha siente ha` milag lago\u00f1a gi entalu` dos petna\u00f1a. Dios mihu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha otden malagnus na umaribaha todu gastun gobietnu dies pot sientu pot a`anog na menus&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-294153","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/294153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=294153"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/294153\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=294153"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=294153"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=294153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}