{"id":295000,"date":"2019-03-06T06:00:36","date_gmt":"2019-03-05T20:00:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=295000"},"modified":"2019-03-06T06:00:36","modified_gmt":"2019-03-05T20:00:36","slug":"baratun-suetdu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/baratun-suetdu\/","title":{"rendered":"Baratun Suetdu!"},"content":{"rendered":"<p>I baratun suetdu i primera inigu\u00f1g familia guine. Komprendiyun. Makat na sapet pot disposision nesessidat `nai ti suffisiente fondu gi monedan familia. Sinparat na sapet para megai na familia, diariamente.<\/p>\n<p>I asuntu pot kualidat linala` tautau-ta ni mau`udai gi monedan familia. Dimas, ha nesessita mas ke $650 miyon para umana` fan satisfechu i 15-mit tantus na empleau. Kumeke ileg\u00f1a debi kada unu umasuetdu $43-mit gi sakan.<\/p>\n<p>Makat na kontrariu pot da\u00f1kulu na fondu ha nesessita. Lau planta fan planun miyu haf` taimanu `nai si\u00f1a in hatsa suetdun popble hulu` gi disiente na eskalera.<\/p>\n<p><strong>Satbasion:<\/strong> Unu ha` propiu na ineppi guaha `an para ta adelanta suetdun tautau-ta: homlu` na ekonomian tanu`! Solu chala\u00f1a este na diniseha. Lau haf` ya maletke ni manma-elihe deste 40 a\u00f1us tatte?<\/p>\n<p>`Nai homlu` i ekonomia siempre tali`e magof na fasu gi tautauta siha taimanu `an humalum sagun atulai entalu` Oleai yan Garapan. Tat ti chumachaleg `an ha chule` haf` ha-abona para kelaguen, pagsiu `sino inaflitu. Appenas na tiempu sagun atulai! <\/p>\n<p>Gi mismu tiempu debi lokue` i manma-elihe de u guaha planun niha taimanu este na asuntu machoneg pot adelantun monedan familia.<\/p>\n<p>Dudayu` kau homlu` ekonomiata na tiempu. Debi mohon u bula cho`chu` yan appottunidat empleau umadelanta pagamientun niha. Taigue este na appottunidat pa`gu!<\/p>\n<p>Mauleg ta rikonose manu `nai man-malefa hit ni paketi-ta. Kau gaige gi kantun unai pat oriyan i sadog iya Susupe. Sopbla esta setmun. Oran aksion pa`gu! Haf` fitme planun miyu gi este na nesessidat empleau?<\/p>\n<p><strong>Lache:<\/strong> I democrats gi US Senate ma-apprueba priniponen lai ni sumede mapunu` neni minutus antes de umafa\u00f1agu yan dispues de humuyu\u00f1g ginen tiyan nana\u00f1a. I mismu ginagau matai i ma-intended na ayudu para neni ni la`la` dispues de mapoka`.<\/p>\n<p>Komprendiyun asuntu mediku gi nana `nai guaha piniligru. Lau `nai esta kabales tautau ya mafa\u00f1agu haye gai atoridat mamunu` nu ennau na patgon?<\/p>\n<p>Ti hu komprende haf` na i nana yan mediku si\u00f1a madesidi este na asuntu dispues de mafa\u00f1agu i patgon. Esta tautau ya para `in pinu`? Ya i direcho\u00f1a i inosiente na neni? Dididi` kulan tagfena pot konbiniente.<\/p>\n<p><strong>Linau:<\/strong> Malagnus na oga`an gasetan Japon pot prinidiktan man-da\u00f1kulu na linau gi tasin niha gi halum 30 a\u00f1us na tiempu. Si\u00f1a kase ti u affekta hit lau mauleg u guaha dididi` preparasion para `an ha danche hit linau ni metgut.<\/p>\n<p>I pagyu si\u00f1a man-atug hit. I linau todu i gaige gi hilo`mu siempre un` hinegse. Manadan guma padet siempre u fan dinestrosia `an da\u00f1kulu na linau mattu guine. Piligrosu na ira!<\/p>\n<p><strong>Bisnis:<\/strong> I adelantu gi ha`anita mau`udai gi kinalamten praibet siha na bisnis guine. Estague` na patte gi ekonomian i tanu` prumebeniniye aduana (fondu) para nesessidat setbisiun publiku. Setbisiu ha inklusu sisteman hinemlu` yan edukasion yan otru siha assistimientu.<\/p>\n<p>Debi i man-ma`gas guine de uma-akanteha este na patte gi kinalamtenta para uma-asegura na homlu` hinanau ekonomian i tanu`. Gigon matompu` este seriosamiente kase man-abendi hit mahlug lapes, punta pot punta. I inakonsutta debi u sattun gi entalu` manma-elihe.<\/p>\n<p><strong>Chaleg:<\/strong> Hu bisita un` chelu `nai matai i kandet. Hu abisa na taya` kandet. Ileg\u00f1a, \u201cHagas mantai kandet mame sa` ma-utut deste ma`pus na sakan\u201d. A`Saina, taftaf-yu` kumuentus!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I Chamoru ha matompu` gi finu` E\u00f1glis `nai sumaunau i TH tat kumu father, mother, brother\u2026Mana` tinahgue ni \u201cD\u201d. Humuyu\u00f1g fodder, modder, brodder yan otru siha `nai humalum si Mr. D. I bihan mame ileg\u00f1a, \u201cfadet\u201d. De dios!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mauleg na hanum grifu `in gimen antes de bai`n fan hanau para i eskuela gi sisienta siha na sakan. Gai baitamin \u201cClorox\u201d ni muna gagasgas tilipas mame ginen familian kunanaf. Ai diberas na amotsan oga`an. Kada tumugap-yu` pau Clorox. De dios!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Antes metgut fuetsan si\u00f1ku sientimus. `An guaha dies sientimus pues mamahan hau ice cup yan un` donuts. Esta si\u00f1a un` fatta na guaha hau. Haf` na guaha! Gi biradan eskuela sige hu ayeg gi tro\u00f1ku lemai manu para bai tife` para senan mame. Dios mihu!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Guaha `nai hufaisen maisayu` haf` pinadesen tufai. Ileg\u00f1a i asaguahu: \u201c`Nai un` lasas i aga` ya un` yute sanhalum pot para un` kanu` i lasas\u201d. A` Saina!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Yangin guaha siha pinadesisi-mu tat kumu putin pogpug koyentura kanu` i saibog choda sa` magu\u00f1g. Ti ho\u00f1giyun lau ennau na estudiu hu taitai guine na semana. Mauleg lokue` i didog na kulot betdi na cha para fagas sanhalom-ta.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Konbetsasion entalu` famaguon-ta, biha yan bihun niha, mameskla gi hu fanana`an Chamoru-E\u00f1glis. Ti komprendiyun lau namatman na sige ma\u00f1aleg mientras duru man-abati li\u00f1guahe. Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I baratun suetdu i primera inigu\u00f1g familia guine. Komprendiyun. Makat na sapet pot disposision nesessidat&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-295000","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/295000","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=295000"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/295000\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=295000"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=295000"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=295000"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}