{"id":29561,"date":"2014-03-11T17:12:16","date_gmt":"2014-03-11T09:12:16","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=29561"},"modified":"2014-03-11T17:12:16","modified_gmt":"2014-03-11T09:12:16","slug":"suabe-na-sunidu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/suabe-na-sunidu\/","title":{"rendered":"Suabe na sunidu"},"content":{"rendered":"<p>`An finagcha`e manadan sustansiau na asuntu man-a`atotpe gi hinasoghu, hu dandan pa`gu suabe na sunidu `nai hoho\u00f1gga uchan, milag hanom, katen pajaru, ma\u00f1glu` yan hulu. Adumididi` hana` pasifiku si\u00f1ienteghu antes de bai chogue otru `kosa.<br \/>\nMemegai\u00f1a besis na i minetgot hinasoghu muna` katmayu` sa libianu hu tobus haf` ti presisu. Lau paire i gaige suabe na dandan piano yan gitala gi santatte mientras sige hu katsayu` para bai` fa\u00f1gge`.<\/p>\n<p>Kanta yan dandan, da\u00f1kulu benefisio\u00f1a piot gi famaguon. Estudiu siha kumonfitma i adelantu gi patgon ni guimuaiya dandan. Maseha haf` ha dadandan `sino kanta, sotta ya u sige umeyag.<\/p>\n<p>Si\u00f1a i sotfa kumone` `sino i palabra ni matuge` gumu`ot attensio\u00f1a. Sige ha kanta katkuet lugat. Dispues repara sa` kontentu ennau na patgon mientras sige ha usune otru siha inayeg. Nae` kampu ya u adelantague`.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Kanta yan dandan kulan kuadrun linala`ta ni patte gi ha`anita. Guaha na sunidu ta pega gi lugat, atu\u00f1go`ta, ma\u00f1ainata, cheluta, yan finaposta siha. Estague` na sasyan kumokone hit guatu gi hagas \u201cchalan iya hame\u201d. Motmut memorias kulan mohon nigap ha` `nai man-estabe hit gi hagas guma` familia.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hu hu\u00f1gog un` palao`an ha kanta, \u201cMaisa Sin Maisa\u201d. Era, sessu guiguiya ha` diariu. Ha tu\u00f1gu` na ti amtiyon esta chenot\u00f1a kanset. Ti nina` chatsaga si\u00f1iente\u00f1a sa` ha pega ina\u00f1gogho\u00f1a entaramiente gi ade\u00f1g yan disposision i Saina. Ayu mina` ileleg\u00f1a \u201cMaisa Sin Maisa\u201d.<\/p>\n<p>Pot man-tautau hit mina sumen nachatsaga `an ta konsidedera haf` mohon gaige gi hinasso\u00f1a `an ha atan familia\u00f1a ni man-patte diariu gi ha`ani\u00f1a. Buente esta halie` ma`lag haf` mamamaila` ayu na tai tiempu puminite. Magof maseha didog pinadesisi\u00f1a. Ti komprendiyon. Maisa Sin Maisa. Si Yuus u binendise!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I otru sunidu pot un` cowboy ni sessu ma\u00f1ugon tropan guaka gi disettu mas ke sientu miyas diariu. Dispues de bente si\u00f1ko a\u00f1os, ma\u00f1gge` kanta\u00f1a na un` dia u deskansa gi papa` asut na mapagahes disettu ni sessu ha falofangue, diariu.<\/p>\n<p>Bonitu na sunidu hombre esta hana` mesgu lago`hu `nai hu e`eku\u00f1gog pinedo\u00f1g sentimento\u00f1a. Un` sunidu motmut agradesimientu pot i lugat `nai mafa\u00f1agu. Magahet, ti tulaikayon i bonito na tanu` `nai mafa\u00f1agu kada unu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Todu klasen modun ekspressiu ta hu\u00f1gog gi sunidun natibu siha deste antes. Un` tiuhu sessu hu hu\u00f1gog kulan ume`e`mahala\u00f1g ya ileleg\u00f1a, \u201cGi primet agua, bai` birayu` tatte gi lanchun sabana\u201d.<\/p>\n<p>Hagas madispone asagua\u00f1a lau tatnai magtos ha kantaye ni intensio\u00f1a. Sumen bonito lokue` na tunada ha pega gi kanta. Kulan hu dimimoria ya un` dia bai` ke dandan gi gitalahu pot para in` hi\u00f1gog. Bonitu na kanta.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hu soda` lokue` un` biha sige kumantan gui`e\u00f1g (humming) man-na`mahala\u00f1g siha na tunada. Hu atrebiyu` fumaisen haf` tatatmanu-gue`.<\/p>\n<p>Ti matman ha sa\u00f1ganeyu` pot gastun `an umamku` i tautau. \u201cPa`gu, man-atkililayu` lugathu ni sumasaunau apas kandet. Mauleg na guaha Medicaid ni kumubre apas amot yan setbisiun mediku. Haf no para uttimoghu `an un` diayu` kumama?\u201d Buente ume`emahala\u00f1g i amku` pot appenas mabisita ni famaguo\u00f1a.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Antes na tiempu, i lalahe muna` sesetbe kantan natibu para umana` tu\u00f1gu` i ma-intendedet na palao`an haf` intension niha. I palao`an pa`gu u hoka i sustansian kanta ya guiya u respuesta. Kulan mohon un` dagau chagu` fino`mu piot ya tataya` kampun konbetsasion. Pues i mensahen i kanta kumilili` intensionmu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hu hu\u00f1gog kase mit na membron koru ginen Tonga ma\u00f1ganta gi halom gima` Yuus niha. Diberas, suabe gi kuattru patte kada sunidu. Ayu na biahe `nai masyu hihot gi pettan i la\u00f1get. Un` pasu ta`lu ya humalomyu`. Diberas, paire na sunidun kabales na koru.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Mina` yahu lokue` kantan Hawaiian pot masen tu\u00f1gu` masegunduye todu kantan niha. Bonitu na sunidu gi dos, tres `sino kuattru patte. Yahu lokue` Chamorro ma\u00f1ganta lau man-disintunau. Debi uma-usa mauleg tala\u00f1gan niha sa` sessu mapega gi betsan santatte. De dios mihu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Guaha gi halom esta man-hanau diberas tai akomparasion boniton bos niha. I mas kumoneyu` si defuntu Juan Teregeyo` (Juan Agida). Suabe na kakanta yan anchu ha taka` hulu` yan papa` i sotfa sin u fontun mientras kumakanta. Taya` trabiha hu lilie` hihot yan si defuntu Iku.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Apmam lokue` siha kumondukta korun gima Yuus Chalan Kanoa era i defuntu Se\u00f1or William S. Reyes yan asaguana, kontodu Tun Josen Fitial yan haga\u00f1a Domina. Ta hahassu siha gi tinayuyot-ta pot apmam de man-ma\u00f1ietbe gi gima Yuus.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><em>John DelRosario Jr. is a former publisher of Saipan Tribune and a former secretary of Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`An finagcha`e manadan sustansiau na asuntu man-a`atotpe gi hinasoghu, hu dandan pa`gu suabe na sunidu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[466],"class_list":["post-29561","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-tonga"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29561","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29561"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29561\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29561"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29561"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29561"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}