{"id":296309,"date":"2019-03-28T06:05:35","date_gmt":"2019-03-27T20:05:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=296309"},"modified":"2019-03-28T06:05:35","modified_gmt":"2019-03-27T20:05:35","slug":"suetdun-popble","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/suetdun-popble\/","title":{"rendered":"Suetdun Popble!"},"content":{"rendered":"<p>Katma i pue\u00f1ge. Kuestion: haf` na mampus silensiu? <\/p>\n<p>Gaige este gi tautau siha ni pumadedese sapet pot suetdun popble gi halum didog na tiempun ha`ilas! Ti nahu\u00f1g salape` gi monedan familia!<\/p>\n<p>Man-chatsaga!  Todu ma\u00f1gahulu` presiun nesessidat siha fuera de suetdu!<\/p>\n<p>Kase 15-mit na tautau-ta man-hinehegsi baratu na suetdun popble. Pinadese ni sumasa`pet kanaha` todu familia guine pa`gu!<\/p>\n<p>Haf` satbasio\u00f1a este na problema? Na ti este mas presisu gi ridondun linala` familia? Makomprende este ni man-sabiun i hegsu` I Deni`?<\/p>\n<p>Na ti primera obligasion miyu i para in` adelanta kualidat linala` tautau-ta siha ni in` represesenta? Guaha disiente na planu pot este na asuntun linahyan? Prontu mohon na satbasion?<\/p>\n<p>Lokue`, ha estotba si\u00f1ienteg-hu pot kontodu felisitasion tautau-ta chagu` `nai madispacha gi hilu` inalula. Kau sapet na pinadesen familia umafuetsas mahlau na sentimentun felisitasion?<\/p>\n<p>Sin ditension debi i man-ma`gas umabisita asuntun suetdu ensegidas. Gaige este na chinatsaga gi halum guma` familia! Na ti obligasion miyu para in` adelanta kualidat linala` i tautau-ta siha gi enteru iya Marianas?<\/p>\n<p><strong>Dispues:<\/strong> Ileg\u00f1a amiguhu gi bisinu na bula man-nuebu siha na kareta gi chalan. Era malagnus salape` FEMA. Ha umentaye na siempre una`lu tatte gi otdinariu na modun linala` `nai masoda` na taya` kechap gi kusina! (Chaleg).<\/p>\n<p>Trabiha silensiu i tanu`. Adahe para u katma gi ti otdinariu na finapus ha`ane. Lau katma yan silensiu! Hu supone na patte gi tinilaikan klima gi hihot na tanu` mane\u00f1ghe\u00f1g tat kumu Japon.<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga mana maput: pinadesen baratun suetdu!  Estague` `nai anog didog na pinadese ni megai man-hinegsi na tiempu. Chatsaga i hinanau familia, diariu!  Kanaha` 15-mit na empleau gumagana tagpapa` na suetdun popble! Haf` ti u silensiu i tanu`!<\/p>\n<p>Guaha mohon kampu para uma-adelanta este na sapet? Haf` planun miyu? Esplika publikamenti para benefisiun todu!<\/p>\n<p><strong>Hawaii:<\/strong> Famosu na estadu iya Hawaii para manadan bisita siha ginen enteru elmundu kada sakan. Lau guine gi alacha matutuhun un` estudiu ginen i University of Hawaii ha kuestiona kau hafa kontribusio\u00f1a industrian bisita gi linala` i tautau ni ma\u00f1asaga guihe?<\/p>\n<p>Otru kuestion: kau magahet na guaha kontribusion i industria gi ekonomian iya Hawaii. I puntu pot kualidat linala` tautau niha! Tai bali i industria yangin mas sapet na aminasu guaha gi tautau ke benefisiu. <\/p>\n<p>Estague` na mapetsige hinisgan kontribusion i industria gi kualidat linala` tautau niha giya Hawaii. Yangin setbisiu para i bisita haf` na benefisiu para i man-ma\u00f1e\u00f1etbi na tautau tanu`?<\/p>\n<p><strong>Kustumbre:<\/strong> Gi fina` kanta mamaisen un` prohimu haf` na man-malefa hit ni \u201ckustumbren sune?\u201d Komprendiyun haf` ha kekesa\u00f1gan lau lache asunto\u00f1a. Taya` \u201ckustumbren\u201d sune gi tradision natibu soluke patte gi sentadata!<\/p>\n<p>Guaha tradision gualu` yan tasi deste antigu na tiempu! Na dinanche i asuntu para benefisiun todu. Ketu\u00f1gu` haf` i propiu palabran tradision yan kuttura.<\/p>\n<p>Dispues, megai tinilaika gi modun linala` natibu. Pa`gu, debi u falag i moseria para nesessidat familia. Sin este kase todu dia manliliku` hit man-esuette `ansopblan pusuelun kafe.<\/p>\n<p>Salape` ha aliligau mina` man-espiha che`cho`\u00f1a. Mali\u00f1gu, kulan minachum atdau modun linala` gualu` yan tasi guine. Enfin, mauleg sa` memegai\u00f1a man-felis gi offisiun niha.<\/p>\n<p><strong>A\u00f1glu`:<\/strong> Pot primet biahe huli`e na seriosu a\u00f1glu` i tanu` `nai i tres tro\u00f1kun lemon gi tatten guma` sige mamodu\u00f1g hagun niha tinatiye ni lamas ramas siha. Dispues de 30 a\u00f1us pa`gu hulili`e taiguine ina\u00f1glo`\u00f1a i tanu`.<\/p>\n<p>Kau se\u00f1at este na si\u00f1a ha` dispues mangai problema hit seriosu na taya` hanum? Mauleg na in`adahe usun hanum! Mu\u00f1ga mabatga hamyu` na u guaguaha` hanum. <\/p>\n<p>Tiempun maipe pa`gu ya ni unu tumu\u00f1gu` kuantus tiempu este na klima. Ta`lu kuattru mesis sa` man-asoda` hit gi sadog kabayu yan galon hanum para tafan ma\u00f1uhu usuta.<\/p>\n<p><strong>Kilisyanu: <\/strong>Umasoda`yu` yan un` amiguhu ni brabu yan makalamya. Dispues de che`chu` ha dopblague` gi gualu` umasiste pinegsai yan tinanum antes de minachum atdau. Mauleg tinanom\u00f1a difirientes klasen choda, sune, kamute, mendioka, mai`es, gulusina, golai yan kalamasa.<\/p>\n<p>Guaha lokue` `nai hu li`e man-yotte talaya gi kantun unai Oleai yan Chalan Laulau. Animu! Maseha kanaha` tai deskansu magof hinanau\u00f1a i amiguhu diariu. Magahet na makreansa mauleg ni ma\u00f1aina\u00f1a. Sattun lokue` gi misan Dame\u00f1go yan familia\u00f1a. Namagof!<\/p>\n<p>`Nai ma\u00f1gone` buyadan tiau yan satmonitiyun hana` fa\u00f1ague-yu`. Paire sa` guaha kelaguen-hu na pue\u00f1ge. Man-u\u00f1gag \u00f1aihon ham `nai sige grasiosu siha na konbetsasion. Ai na chaka chaleg!<\/p>\n<p>Gi uttimun ha`ane hu agradesi animun amiguhu kumu mauleg na padre de familia. Un` prohimu ni kumomprende obligasio\u00f1a. Todu i tiempu grasiosu konbetsasion mame `nai in` tampa asuntota siha. <\/p>\n<p>Maseha sattun gi obligasio\u00f1a gai tiempu man-ayuda maseha haye na prohimu munesessita ayudu. Mauleg na kilisyanu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Katma i pue\u00f1ge. Kuestion: haf` na mampus silensiu? Gaige este gi tautau siha ni pumadedese&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":296312,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-296309","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/296309","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=296309"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/296309\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/296312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=296309"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=296309"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=296309"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}