{"id":29766,"date":"2014-03-13T09:03:23","date_gmt":"2014-03-13T01:03:23","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=29766"},"modified":"2014-03-13T09:03:23","modified_gmt":"2014-03-13T01:03:23","slug":"trankilu-na-linala-isla","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/trankilu-na-linala-isla\/","title":{"rendered":"Tra\u00f1kilu na linala` isla"},"content":{"rendered":"<p>Unuyu` gi man-ritirau ni tumatitiye inefresen satbasion probleman este na programa ni para u fagpu` gi 2019 na sakan.<br \/>\nI ma-offrerese na satbasion ginen casino mampos fatsu. Gi primet lugat tinaho\u00f1g $41 miyon pesus yan para mona. I settlement agreement para i 75 pot sientu na pagamienton man-ritirau ha nesessita $45 miyon pesus gi sakan. `Nai tinaho\u00f1g i masupopone na apas ginen casino pues ti satbasion este soluke mana` fan apalo`pu` mas dibi! Tampen sinetnan i nesessidat man-ritirau!<\/p>\n<p>Lokue`, kau bale para ta sakrifisia futtunan famaguonta pot dinagen apas 25 pot sientu ni klaru na tinaho\u00f1g deste tutuhon? Kau propiu para ta pega kantidan dibi gi tatalu` famaguonta pot chat-konsiderasion `nos kuantos gi hegsu` I Deni`?<\/p>\n<p>Hafa ya guaha pesti `sino gera entalu` Chinu yan Japones ni kada ratu umatotbus pa`gu? Guaha mohon para u fan manbisita mage Marianas? Na ti magahet na siempre u fa\u00f1aga hihot yan tanu` niha? Gi hilu` este, kau bale i esta ta lachai numa`en \u00f1aihon futtunan famaguonta?<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, ni guahu kumu ritirau ti listuyu` kumonduse famaguonta guatu gi lugat matansa (slaughterhouse) para u fan matrata kumu esklabu `sino u fan mapunu` ni man-mikeble na tropan kriminat ginen hiyu\u00f1g.<\/p>\n<p>Maila` ta sustene i tai achaigua na tra\u00f1kilidat yan pas kumu komunidan ma\u00f1gontentu na tautau tanu`. Estague` finana`guen ma\u00f1ainata poresu na mauleg tana` lachagu` hinassota. Si Yuus Ma`ase`!<\/p>\n<p><strong>Homlu` Na Ne\u00f1kanu` Antigu<\/strong><\/p>\n<p>Hu hu\u00f1gog un` mediku na `an para u homlu` i tautau, debi u kanu` antigu na ne\u00f1kanu`. Mauleg na rekomendasion lau manuyu` `nai baihu fa\u00f1oda` antigosu na mantension?<\/p>\n<p>`An pot a`gun natibu, si\u00f1a man-suette hit choda, mendioka, kamute, sune, dagu, gadu` yan nika. Kase si\u00f1a mansuette hit tinanom papa` oda`.<\/p>\n<p>I cheda gigon inestane ma\u00f1glo un` ratu ha` umali\u00f1gki\u00f1g. I lemai esta megai man-tinemba ni manadan pagyu. Kase gai benifisiu mas i para ta usune tinanom papa` oda`.<\/p>\n<p>Appenas esta tro\u00f1kun talisai yan otru siha gulusina. Dispues, todu matara bira sentadan natibu sa` mas ha` cereal yan leche piot ya mana` tinatiye ni umega` TV `nai duru ta`lu somug ice cream yan otru siha bokan na`chetnudan.<\/p>\n<p>Gaige este na asuntu gi halom gima` familia. I dos saina si\u00f1a umaregla homlu` na sentada yan etsisiun familia. Sin este, kanaha` puru kandidaton daialasis yan operasion korason para mona.<\/p>\n<p><strong>Tiempon Mane\u00f1ghe\u00f1g<\/strong><\/p>\n<p>Gi ha`anen Thanksgiving `nai ta tutuhon sumiente ma\u00f1glu` mane\u00f1ghe\u00f1g `nai sige i niebi (snow) podu\u00f1g giya Japon, Korea yan otru lugat siha giya Asia.<\/p>\n<p>Lau deste Disiembre gi mapos na sakan, sumagaha` i mane\u00f1ghe\u00f1g na ma\u00f1glu` gi hechuran man-fros monedan familia. Pot tai sinahguan mina` ti takeke baba. Fros i petta pot appenas ta rikonose sa` tai sinahguan.<\/p>\n<p>Maseha manu guatu, mane\u00f1ghe\u00f1g. Maseha lokue` haye un` soda` nina` chichichi` ni mane\u00f1ghe\u00f1g moneda gi betsa\u00f1a. Dios mihu na mattiru gi linala` familia.<\/p>\n<p>Taimanu ha fino`hu gi lataftaf, este na mattiru kada sien a\u00f1os tumunog gi enteru elmundu. Kase mangaige hit gi birada hulu`. Puede magahet ya u ta tutuhon umaregla ha`anita gi halom lafresku na guinaifen ma\u00f1glu` ayudu gi monedan familia siha.<\/p>\n<p><strong>Todu bale na biahe<\/strong><\/p>\n<p>Tiha alifog gaput ilu\u00f1a i amiguhu, kala`u`! Sige fumofu gi kanton kasiyas manog. Kontodu mauleg na ga`\u00f1a galagu ha tobus ni batden na`manog.<\/p>\n<p>Hu kanefise humihot pot no kontodu guahu u chatfinu`e. Mangagau kafe gi asagua\u00f1a. `Nai kulan dididi` atrasasau manae`, umesalau. Ayu `nai hu tulusuu` para i kareta ya ensegidas hu di\u00f1gu i lugat.<\/p>\n<p>Gi latalo`ane hu birayu` tatte. Esta mas \u00f1ahlala\u00f1g mata\u00f1a ya sige kumonbetsasion. Dispues ha tutuhon lumapbla i man-sabiun i hegsu` I Deni` ni miserapble na modun linala` pa`gu.<\/p>\n<p>Magahet na tat ti nina` chachatfinu` ni mattirun tiempu. Gigun un` kubre un` nesessidat, un` punu` i otru mientras sige un` yotte hulu` dos bolan dibina manu mas presisu na nesessidat gi sigiente sigidu. Taya` chumachaleg fuera ke litraton un` cowboy pot chupan Marlboro.<\/p>\n<p>Mauleg na ti guahu manehanten monedan familia `sino hu tahgue amiguhu chumatfinu` diariu. Dios mihu na mattiru.<\/p>\n<p><strong>Pastores gi kelat kinilu<\/strong><\/p>\n<p>Man-estaba `nos kuantos pastores man-mamumulan kinilu. `Nai doku` un` lobu (wolf) gi chagu`, man-malagu pot malie` na piligru mafafana`. Haf` mohon na man-malagu lau siha pumupulan i pinegsai siha?<\/p>\n<p>Pot man-ma-apapase kumu empleau mina` man-malagu. Parehu mohon estoria yangin i due\u00f1u fumagchae` finatton lobu? Puntu: I Saina ha sa\u00f1gan klaru na para u tachu dumefende i innosiente pot no umana` lamen `sino aminasa. Estague` sustansian mauleg na pastot gi kinilu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I santa biblia ileleg\u00f1a na solu tatautau ni makone` intaktu hulu` gi la\u00f1get tatautau Santa Maria. Todu otru finapos hechuran espiritu `nai man-hanau. Estague` mina sumen ma`gas kinahulo\u00f1a gi la\u00f1get.<\/p>\n<p><em>John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Unuyu` gi man-ritirau ni tumatitiye inefresen satbasion probleman este na programa ni para u fagpu`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[171,62,406],"class_list":["post-29766","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-asia","tag-korea","tag-tv"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29766"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29766\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29766"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29766"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}