{"id":297732,"date":"2019-04-17T06:00:12","date_gmt":"2019-04-16T20:00:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=297732"},"modified":"2019-04-17T06:00:12","modified_gmt":"2019-04-16T20:00:12","slug":"15-mit-i-dichu-numeru","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/15-mit-i-dichu-numeru\/","title":{"rendered":"15-Mit I Dichu Numeru!"},"content":{"rendered":"<p>Kase 15,000 na empleau guine gumagana suetdun popble, segun i ripot gaseta. I suetdu gaige entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan.<\/p>\n<p>Baratu i pagamientu kontra gastun nesessidat familia siha guine na petlas. Tres buettas i gastu ke fuetsan moneda. Figan na sapet gi familia siha!<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu, ti si\u00f1a ta sogne i manma-elihe pot probleman mas ke 40 a\u00f1us na chinatsaga ni maletke ni man-mofo`na na offisiales siha.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, dichu i asuntu ni debi uma-ina pot da\u00f1kulu na fondu ha nesessita. Ti menus ke $650 miyon pesus este na nesessidat. Estague` i dichu chanda (challenge) ayudu gi 15-mit na empleau.<\/p>\n<p>Magahet na sapet yan sumen nachatsaga gi familia i tinanahu\u00f1g chigu`an para nesessidat niha. Malofan-yu` guine na ka\u00f1ada mina` hu komprende kabales hafa fina`pus un` popble na guma` familia.<\/p>\n<p>Diberas, esta na`fa\u00f1otsut i didog na pinadesen ha`ane. Kontodu uttimu hilun esperansa malagnus ginen fuetsan hinassota pot dichu nesessidat gi halum tinaya`. Sapet na mattiru gi halum guma` familia.<\/p>\n<p>Maseha fotte na figan sentimentun popble siempre ta soda` dispues ginefsagata gi fiet na pinekat-ta gi halum \u201chatdin yine`ase`\u201d i Saina. Solu satbasionta pa`gu!<\/p>\n<p><strong>Apas:<\/strong> Esta na`bulachu para i familia `an man-atotpe apas guma`, kareta yan otru siha obligasion gi un` sigidu gi mes. Ti namagof `nai chumichichi` pot ti nahu\u00f1g chigu`an. Hu dimemoria pot sessu in` fagcha`e antes parehu fina`pus.<\/p>\n<p>Mientras guaha ayudun para lamasan sena taya` fondu gi moneda para otru nesessidat tat kumu magagu yan trastes eskuelante siha. Ni mona ni tatte na pinadese. Pinadesen suetdun popble!<\/p>\n<p>Sin imbatgu mabatbaruye finaisen ayudu gi otru membron familia pot presisu na nesessidat famaguon. Mauleg sa` mangeftau sensian ina`ayuda gi tautauta gi dichu nesessidat familia. Suetdun popble i dichu asuntu na sakan!<\/p>\n<p><strong>Japones:<\/strong> Hiniyu\u00f1g Japones ginen Marianas da\u00f1kulu siknifikasio\u00f1a pot halagnus lokue` fi\u00f1kas niha guine. Haye otru mas riku na nasion gi oriya ke Japon? Lau manginacha` I Boysis manlolosus gi ma\u00f1gun kareta. Dios mihu!<\/p>\n<p>Tantu ta trata kulan si kopas ha rikohe trastes niha ya man-hanau. Kulan mohon guinaifen ma\u00f1glu ni pinilota na fresku. Gai finigan i tatatte na ma\u00f1glu`! Manu mohon `nai para ta suda`e katsun fi\u00f1kas ni humuyu\u00f1g guine?<\/p>\n<p><strong>Konsensia:<\/strong> Kada unu mehnalom gi asuntu siha diariu. Un` bos gi konsensiata ni munana`e hit se\u00f1at `sino mensahe haf` mamamaila`.<\/p>\n<p>Magahet na metgut sensiag-hu guine na patte. Hu sesiente todu klasen fina`pus kontodu espiritun man-mofo`na. Ti umah\u00f1au mana` fa\u00f1iente-yu`.<\/p>\n<p>Achog siyan sufa gi sala hu tu\u00f1gu` ha` `an guaha matatacho\u00f1g guihe. Ti bai hihute ni ti bai estotba. Guaha rason na gaige gi fihonhu.  Espiritun man-mofo`na! Fanna`e orasion sa` buente ayu na man-mafattu pot nesessidat tinayuyot.<\/p>\n<p><strong>Suetdu:<\/strong> Mientras in` hahassu i asuntu gaige 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble gi halum fache` sisonyan chinatsaga.<\/p>\n<p>Guaha kampu para uma-adelanta ha`anen familian niha? Asuntun nesessidat halum guma` familia ni mamatmus gi fache` baratun suetdu.<\/p>\n<p>Sumen makat na estau pot memegai\u00f1a besis `nai ma-usune hinanau ha`ane sin sufisiente fondu para nesessidat niha. Na ti kualidat linala` familia obligasion miyu guine na puntu? Gef atan sa` didog pinadesen familia pot suetdun popble! Adelantu obligasion miyu!<\/p>\n<p><strong>E`Suette:<\/strong> Puede guaha otru la da\u00f1kulu na kinalamten ekonomia ni si\u00f1a muna`e hit esperansa gi bandan aduana para setbisiu siha. Silensiu i tanu` pot finattun ha`ilas! Nachatsaga!<\/p>\n<p>Makat na kontrariu hiniyu\u00f1g $7 biyon na fondun Japones ginen tano`ta. Manu `nai para ta soda`e tahgue\u00f1a este na mali\u00f1gu? Gi mismu tiempu i hu a\u00f1go\u00f1goghu na kinalamten bisnis kulan silensiu pot taya` masusesede fina` adelantu. Mas appenas fondu para nesessidatta gi taiguine na pinadese.<\/p>\n<p>Si\u00f1a ta chansa hinalum Chinu lau tai fondu taiguihe Japones. Japon i mas riku na nasion giya Asia. China mitinane` pot guaha mas ke 1.2 biyon tautau\u00f1a ni debi una` fa\u00f1ochu diariu.<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Mauleg in` adi\u00f1gane famaguon miyu, piot i mangai familia, na u adahe monedan niha piot gi finattun tiempun ha`ilas. Tat ti u pinalala`e mattirun este na chinatsaga. Didog yan te`ug na biahe.<\/p>\n<p>Gaige mas obligasion gi nanan guma` ni dumispopone hinanau i tropa diariu. Ta diseha na u felis gi todu disposisio\u00f1a pot interes todu. Tat mas attendidu guine na patte ke nanan guma`. Sattun gi inadahen nesessidat kada unu.<\/p>\n<p>Seguruyu` lokue` na ti man-diskuidau hit gi usun li\u00f1guahita yan disposision propiadat familia. Tatnai huhu\u00f1gug diskuidu guine na patte. Poresu na hu a\u00f1goghu disision familia gi propiadat niha. Namagof i mansattun hit gi hafa iyota entalu` li\u00f1guahe yan tanu`. Kutturan natibu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kase 15,000 na empleau guine gumagana suetdun popble, segun i ripot gaseta. I suetdu gaige&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-297732","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/297732","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=297732"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/297732\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=297732"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=297732"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=297732"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}