{"id":298096,"date":"2019-04-24T06:06:45","date_gmt":"2019-04-23T20:06:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=298096"},"modified":"2019-04-24T06:06:45","modified_gmt":"2019-04-23T20:06:45","slug":"potbus-chinatsaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/potbus-chinatsaga\/","title":{"rendered":"Potbus Chinatsaga"},"content":{"rendered":"<p>Sensian mehnalom ha sedi hit lumi`e asuntu antes de umasusede. Pot ihemplo: haf` na mampus silensiu i tanu`? Kau pot finattun pa`gu mafagpu` na kuaresma, figan somnag pat baratun suetdun popble?<\/p>\n<p>Man-atotpe i tres pinadese ni lumu\u00f1u` kinalamten todu gi enteru petlas guine. Hu komprende i respetu kumu ma\u00f1gilisyanu gi tiempun kuaresma piot i Bietnes Santu. I figan na klima tiempo\u00f1a lau i baratu na suetdun popble, diskuidu!<\/p>\n<p>Tat sentidu na gugat tiha hala huyu\u00f1g ginen kalaguag familia. Kastigu! Poresu na debi u guaha seriosu na estudiu haf` satbasio\u00f1a este na chinatsaga. Didog na pinadese pumalolo`pu` familia siha gi se\u00f1gsu\u00f1g, diariu.<\/p>\n<p>Suetdu gi monedan familia umapapase obligasion guma`, kareta, ne\u00f1kanu`, magagu, yan otru siha nesessidat. Debi u suffisiente kosake disiente kinalamten familia diariamente.<\/p>\n<p>Guaha planun i mansabiun i hegsu` I Deni` umadelanta este na nesessidat familia gi enteru petlas guine?<\/p>\n<p>Gai minakat i asuntu pot da\u00f1kulu na fondu ha nesessita yangin para u fan ma-hatsa pagamientun 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble pa`gu. Ti menus ke $650 miyon pesus ha nesessita este na gastu. Guaha fondu?<\/p>\n<p><strong>Ekonomia:<\/strong> I ineppen estudiau na ekonomista siha ilegniniha na gaige ginefsagan i tautau gi homlu` na ekonomia. Hafa ekonomiata yan kau magahet na homlu` pat nina`ye fotte na kalenturan tadu\u00f1g chigu`?<\/p>\n<p>Dichu kuestion ni debi kabisiyu siha (manma-elihe) uma-oppe manu i si\u00f1a na chinadeg. Ti kinatsu nesessidat familia ni un` tinilada na \u201cbiba\u201d. Gaige i asuntu gi fuetsan monedan niha. Haf` mohon? Guaha fotmat planun miyu adelantun ekonomia?<\/p>\n<p><strong>Potbus:<\/strong> I Deni` kulan mohon guaha podu\u00f1g estreyas ni chumalapun potbus silensiu. Ni unu kalalamten! Ti mauleg man-ma-estotba sa` esta man-tutuhu` te`la niha gi ma\u00f1gun kareta. Losus!<\/p>\n<p>Dispues de lemlem tautau ma\u00f1gahulu` gi karetan niha man-magap talu dos oras antes u fan hanau para iya siha. Esta nachaleg `an un` li`e matataka` i ma\u00f1gu. Kastigun magap! Hmmm! Fotte na potbus estreyas! <\/p>\n<p><strong>Menus: <\/strong>Anog na maribaha da\u00f1kulu kontribusion aduana (tax) na sakan. Tumunog kase $18 miyon pesus segun i nina` halum gobietnu na moneda gi lehislatura. Puede ti man-dispetdisiau hit gi usun dididi` na fi\u00f1kas. Taya` kampu para diskuidu!<\/p>\n<p>Dimas, mu\u00f1ga man-hinala\u00f1g ni ekun silensiu. Siempre adumididi` u buruka estake mattu tiempun ha`anen gupot siha deste mediu Nobiembre.<\/p>\n<p>I klima ti maipe na \u201cfigan\u201d. Adahe, kontodu hagas hu huhu\u00f1gug ma\u00f1ganta na kokonitus man-mamatkilu! Man-atog! Figan! <\/p>\n<p>Mientras tantus, namagof tali`e man-hagun tatte i tro\u00f1ku siha ni nina` fan dag\u00f1gas as Yutu. Naturat na rininueba! Esperansa!<\/p>\n<p><strong>NMD\u2019s:<\/strong> I Attikulu Dose ha limitte due\u00f1un tanu` guine gi entalu` Chamoru yan Karolinas. Natibu solu si\u00f1a dumue\u00f1un tanu`. <\/p>\n<p>Felis pot respetu gi haf` dinisehan tautau tanu`. Tatnai mattu i asuntu gi kotte pot yinauyau disposision due\u00f1u.<\/p>\n<p>Lau i metgut na prinsipiu gi Attikulu Dose gaige gi direchun sudadanu dumue\u00f1un tanu`. Pot ihemplo, si\u00f1a ti natibu hau lau sudadnon Amerikanu. <\/p>\n<p>I direchomu` ti si\u00f1a ma\u00f1ega kontodu direchun tanu`. Libre hau dumue\u00f1un tanu` Marianas kumu sudadanu`. Prinsipiun due\u00f1u!<\/p>\n<p>Este na prinsipiu u fofona ni achog u fattu gi kotten supremu giya Amerika. Mofo`na direchun sudadanu ke ma-intensiona gi papa` Attikulu Dose! Un` dia si\u00f1a ha` guaha chumanda este na asuntu.<\/p>\n<p><strong>Peska:<\/strong> Antes, sessu tali`e ma\u00f1unchulu, tekken, panag, yan talaya i tautauta siha gi tasin halum rubentason. Lau mas maribaha este na modun peska na tiempu. Kau pot esta mangefsaga hit ayudun food stamps?<\/p>\n<p>Guaha rinibaha gi katdumin tiau, hiti\u00f1g, sesyun, satmuneti, mafute` yan tarakitiyun na ta abandona este na modun peska? Haf` na para ta sotta benefisiosu na eksisiu gi kutturata?<\/p>\n<p>Hu sosoda` ginefsagag-hu `an huli`e tautau-ta man-peskan panag yan tekken. Namagof na patte gi kustumbren tanu`. I kineni` mapatte parehu gi haye ma\u00f1aunau kontodu i bisinu siha gi se\u00f1gsu\u00f1g. Estague` sustansian natibu i ina-ayuda. Namagof na kuttura! <\/p>\n<p><strong>Bendision:<\/strong> Diariu usun oxygen, wheelchair yan ayudu ginen asagua\u00f1a pot litiku i prohimu apmam na tiempu. Ha hassu tatte i brinabu\u00f1a `nai sessu umapipet i dos mamokat gi kantun sadog.<\/p>\n<p>Dispues humanau para i halum tanu` pot para uma-eku\u00f1gug katen paluma siha gi ramas tro\u00f1ku. Gi biradan para i gima` sige man-adulalag yan famaguon niha. Magtus este `nai umenutet i prohimu.<\/p>\n<p>Un` pupue\u00f1ge gi katre\u00f1a hafaisen maisague` haf` na para todu suette\u00f1a kulan mediu guaha taigue gi linala`\u00f1a. Dispues `nai ha repara na gi brinabu\u00f1a todu pot guiya tat kumu famosu pot felis offisio\u00f1a yan mikepble.<\/p>\n<p>Taigue i Saina gi linala`\u00f1a dispues de todu bendision. Umachigu` ya mangagau dispensu. Ha faisen i Saina na para u ginachu\u00f1ge masehague` inutetgue`. Pot primet biahe ha siente na kabales ha`ani\u00f1a gi gumaigen i Saina gi fiho\u00f1a diariu. <\/p>\n<p>Para todu minagof\u00f1a ileg\u00f1a, \u201cTi bai tulaika i minagof-hu yan Sainahu pa`gu yan magof na pinekathu gi kantun sadog antes\u201d. Kontentu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sensian mehnalom ha sedi hit lumi`e asuntu antes de umasusede. Pot ihemplo: haf` na mampus&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-298096","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/298096","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=298096"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/298096\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=298096"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=298096"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=298096"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}