{"id":298565,"date":"2019-05-01T06:00:10","date_gmt":"2019-04-30T20:00:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=298565"},"modified":"2019-05-01T06:00:10","modified_gmt":"2019-04-30T20:00:10","slug":"guafen-hailas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/guafen-hailas\/","title":{"rendered":"Guafen Ha`ilas"},"content":{"rendered":"<p>Man-atotpe sapet baratun suetdu, figan yan a\u00f1glu` tiempu ni umatisa mas chinatsaga gi finattun ha`ilas. Tat ti hana` tostus gi enteru atkipelagu.<\/p>\n<p>Namanman sa` todu asuntu manma-akude fuera de suetdu. Kulan mohon bakteria ni kumakanu` sensin tautau mina` machagu`e!<\/p>\n<p>Haf` i motibu na in` ipus i dichu asuntu? Taya` si\u00f1a in`chegue` ni figan yan a\u00f1glu` tanu` lau guaha appottunidat para in` ina adelantun baratu na suetdun popble ni megai na empleau man-pinalolo`pu` pa`gu. Haf` mohon?<\/p>\n<p>Bai eku\u00f1gug sin man-kritisisa gi maseha taimanu na in` petsige i asuntu. Homlu` diniskuten asuntun linahyan gi entre hita.<\/p>\n<p><strong>Didog:<\/strong> Guaha 15-mit na empleau gumagana suetdun popble pa`gu. Gaige este na suetdu gi entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan. Fuetsan pagamientu dinetetmimina ni numeron tautau gi kada familia. Lahyan familian natibu!<\/p>\n<p>Makat na chanda gi a\u00f1glu` na mattirun ha`ilas. Tat ti fumofofofu gi halum didog na baratun suetdu kontra presiun nesessidat familia ni sige ha` ma\u00f1gahulu`. Guaha esperansan satbasion?<\/p>\n<p>Haf` planun hegsu` I Deni` uma-adelanta este na patte gi linala` tautauta siha gi enteru petlas iya Marianas? Michinatsaga na asuntu, komprendiyun.<\/p>\n<p><strong>Asuntu:<\/strong> Finagcha`e i asuntu seriosu na chanda ginen dos iran pagyu, hiniyu\u00f1g fi\u00f1kas Japones guine yan ma-utut lai federat siha ni presisu gi satbasion yan adelantun ekonomian iya Marianas.<\/p>\n<p>Dispues de ta aregla tatte ha`anita `nai ta repara na taigue esta hagas mauleg yan ayudante na bisinuta. I Japones kanaha` todu kinalamtenta gaige ya listu man-ayuda. Taigue esta sa` ma`pus tatte gi tano`\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Bisita:<\/strong> Malagnus gi gaseta maribahan numerun bisita siha ginen Korea, Japon yan China. Kase 40 pot sientu tumunog\u00f1a este na tropa.<\/p>\n<p>`An homlu` ya mangai kepble tautau\u00f1a man-buetta mage Marianas. Buente maribaha lokue` ekonomian niha mismu na gumuaha ditension.<\/p>\n<p>Puede muna`lu tatte ya umakontinua man-mattu mage pot ayudu gi dikiki` na industriata bisita. Taya` otru pisun ekonomia guine soluke bisita.<\/p>\n<p>Gi kada maye\u00f1gyu\u00f1g haligen haf` sosopbla gi ekonomian i tanu` `nai umanog diskuiduta gi futtunata mismu. Taya` planu fuera ke masaulag lama\u00f1ana!<\/p>\n<p>Este na kinalamten ha affekta parehu fi\u00f1kas yan cho`chu` guine. `An guaha bisnis humuchum siha, pues menus fondu para i kaha. Gi mismu tiempu initut lokue` appottunidat cho`chu` siha. Obligasion manma-elihe umina!<\/p>\n<p><strong>Eleksion:<\/strong> Yangin guaha planumu sumustene puestomu kumu ma-elihe na offisiat publiku, kase nahu\u00f1g tiempu para ta tamtam haf` tinatemu para aseguridat na botasion.<\/p>\n<p>Finenina, debi un` tachu gi haf` un` komple ni umadelanta suetdun popble gi 15-mit na empleau ni mangagama gi sinsonyan baratun suetdun popble.<\/p>\n<p>Sin este, kase mauleg unna` kontentu hau na hagu mismu humuchum pettamu ya ti presisu manadan birada!<\/p>\n<p>Guaha lehitimu rason-mu na un` upus `sino letke i asuntu? Si\u00f1a un` esplika haf` na gueku katpetamu guine na asuntu? Na ti este mas presisu i bandan kualidat linala` familia ni mau`udai gi suetdu? Haf` taimanu na ti un` li`e este na asuntu lau hagas plantau gi menamu?<\/p>\n<p><strong>Niyog:<\/strong> Hu kamyu dos niyog para bai katdu dos medianu na gadau. Dispues hu sotne sunen Japon para gacho\u00f1g\u00f1a. Paire na sena hombre haf` na tinichu` galagun chalan i sentada.<\/p>\n<p>Dispues, hu taitai pot usun niyog para umana` tinagam chenut kanset ni ma-estutudia giya Austria. Anog ginen un` estudiu na gai chansa kontra kanset. Lokue`, ta choneg la\u00f1an niyog gi un` pot usun modetnu na Jergens. Lau haf` mas mauleg na la\u00f1a ke niyog?<\/p>\n<p>Na\u00f1gan \u00f1aihon usun niyog estake malagnus haf` resuttan i estudiu. Lau usun niyog regulatmiente mauleg. Paire gi katdun guihan ke kuantu na latan Chicken Soup. Diberas!<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Guaha `nai ho\u00f1ga kanta pot proteksion kuttura. Lau haf` masasa\u00f1gan na kuttura? Si\u00f1a ta hu\u00f1gug ginen fumafama i asuntu?<\/p>\n<p>Rason na hu kuestiona i asuntu pot taya` establisau na definasion haf` kutturan Chamoru. Kada unu konsu hinasso\u00f1a guine na puntu. Mampus asgun i asuntu ya kase propiu ta pula` haf` ta sasa\u00f1gan na kuttura para benefisiun todu.<\/p>\n<p>Kuttura matulalaika. Atan tatte antigu na Chamoru haf` relihio\u00f1a. Taya`! Dispues ta embrasa katolisismu gi finattun Espa\u00f1ot. Estague` kutturan relihion guine deste ayu na tiempu.<\/p>\n<p>Unu ha` na asuntu si\u00f1a sumustene kutturan natibu: haf` este na asuntu? Atan gi hilu` pinasensia sa` siempre in` danche sin ditension. Solu sahyan ni esta pa`gu fitme gi sinestenen kutturan natibu.<\/p>\n<p>Gaige tutuho\u00f1a gi halum guma` familia. Estague` na sahyan fitme gi kareran famaguonta siha. Animu gi usu\u00f1a siempre sumustene sustansian natibu gi anaku` na karera. Solu asuntu ni maput ta funas gi natibu!<\/p>\n<p><strong>Amiguhu:<\/strong> Umasoda`yu` yan un` mauleg na amiguhu gi fina` tenda. Esta mamahlau-yu` pot hu upus. Lau mattu gi mayaye i prohimu na tinilaika hagas pusturan fuetsudu giya guiya.<\/p>\n<p>Gi hilu` konbetsasion felisitasion sige ham umachatge pot che`chu` pitbetserias antes. Palu kase pot esta lokue` amiguhu gaige gi ridondun tufai. Esta parehu ham ume`esuette yine`ase` pot no bai`n ma-estropeha ni asaguan mame. Ai na chaleg i hagas grasia siha antes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Man-atotpe sapet baratun suetdu, figan yan a\u00f1glu` tiempu ni umatisa mas chinatsaga gi finattun ha`ilas&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-298565","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/298565","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=298565"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/298565\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=298565"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=298565"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=298565"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}