{"id":299037,"date":"2019-05-08T06:00:24","date_gmt":"2019-05-07T20:00:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=299037"},"modified":"2019-05-08T06:00:24","modified_gmt":"2019-05-07T20:00:24","slug":"finapus-marianas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/finapus-marianas\/","title":{"rendered":"Finapus Marianas"},"content":{"rendered":"<p>Pot mas ke 40 a\u00f1us manda\u00f1a` hit gi hilu` sakrifisiu para ta adelanta homlu` na hinanau tautauta siha guine na atkipelagu.<\/p>\n<p>Mafa\u00f1agu sisteman dos pattida gi uttimun si\u00f1kuenta siha na sakan. Umatotpe sentimentu dina\u00f1a` Guam yan direktamente na relasion yan America guihe na tiempu.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan ta diskute dina\u00f1a` yan Guam lau ilegniha, \u201cNo Mas\u201d. Magpu` i asuntu ginen ayu na disision niha.<\/p>\n<p>Gi 1972 man-masede Marianas separau na negosiu yan America. I tagogosa na estau pa`gu resuttan ayu na negosiu ni inapprueba nu i Congresson iya America gi mediu sisienta siha na sakan.<\/p>\n<p>Dispues, ta pega attensionta gi manafitmen sisteman `gobietnamentu. Deste 1977 tatutuhun umelihe gobietnota yan membron lehislatura. Namagof sa` felis hinanauta gi disposision asuntun linahyan siha.<\/p>\n<p><strong>Silensiu:<\/strong> Gi halum silensiu, un` soda` ginefsagan katma ni muna`e hau tiempu umatetuye, gi hilu` suanu na pinasensia yan hinimiddi, chumahlau obligasion familia.<\/p>\n<p>Adumididi` `in tutuhun umarikonose kustumbre yan he\u00f1iu. Gi hilu` este inna setbe sahyan hinimiddi yan pinasensia para in` adanche gi todu disposision.<\/p>\n<p>Dispues, un` li`e lokue` kustumbren famaguon miyu haye tomtum, mehnalum, pasensia, matat\u00f1ga, mes\u00f1gun, yan taglayu`. Mesklau i grupu ya ginen este `nai un` aregla suanu na ma\u00f1an disposision pafa `an presisu. Dilikau!<\/p>\n<p>Guaha `nai kulan mamaisa hit gi halum kinalamten i tropa. Patte gi estrakadan obligasion sainan guma`. Tai finagpu`!<\/p>\n<p>Tatnai tristeyu` pot fitme relasionhu yan i Saina. Kontentu si\u00f1ienteghu maseha mamaisayu` gi pinekathu. Guinaiya yan satabasion ginen i Saina mafattu `nai mas ti ta a\u00f1goghu. Yine`ase`!<\/p>\n<p>Guaha `nai malag kantun tasiyu` para bai hu\u00f1gug pa\u00f1gpa\u00f1g napun dikiki` ni kumilulog halum gi inai, katen pajaru gi aire, yan suabe na guinaifen ma\u00f1glu` gi chagchag oga`an. Nina` huyu\u00f1g i Saina!<\/p>\n<p>Gi lemlem tautau, sumen bonitu i uttimu na inestiran kalulot atdau gi mapagahes antes de u fali\u00f1gu gi sanlagu. Mas gatbu `an gaige i mikulot na isa ni tumatitiye mapagahes man-rikokohe uchan, sige lagu.<\/p>\n<p>Mas lokue` maribaha burukan i se\u00f1gsu\u00f1g gi minachum atdau `nai man-mama` sena i familia siha. Dispues, silensiu! Deskansu!<\/p>\n<p><strong>Figan:<\/strong> I figan ha`ilas tat tiha aminasa guine siha na petlas. Taigue fuetsan fondu gi moneda para kabales na kinubren nesessidat familia.<\/p>\n<p>Baratu na suetdun popble humogse kase 15-mit na empleau guine. Kulan hulili`e fina`pus tautauta gi papa` un` chatsaga na estau.<\/p>\n<p>Diariu masu\u00f1gun haf` taya` niha kontodu nesessidat famaguon eskuela. De dios na sapet gi dos saina yan espesiatmente famaguon.<\/p>\n<p>Hu dimemoria este lokue` na lepblu, pahina pot pahina. Un` popble na guma` familia `nai duma\u00f1kulu-yu`.<\/p>\n<p>Puede u guaha mas adelantun ekonomian i tanu` ni si\u00f1a chumoneg mas fi\u00f1kas yan cho`chu` para i tautauta siha.<\/p>\n<p>Adelantun komunidat bisnis sumen presisu gi este na karera. Ginen animun niha muna` guaguaha mas fondun suetdu kontodu nesessidat setbisiun publiku!<\/p>\n<p><strong>Esperansa:<\/strong> Gi halum mattiru, guaha dididi` esperansa giya hita para ta mueba hit ginen ridondun chinatsaga. Gi halum tadu\u00f1g na hoyun sapet siempre tasoda` kampu para tata`lun umaregla ha`anita.<\/p>\n<p>Hu chage `nos kuantus biahe uttimu suspirus `nai ni mona ni tatte. Hu na\u00f1ga disposision ginen hilu` ni muna`eyu` dididi` fuetsaghu humagu` mona pasuhu. Sige mona estake manana adumididi` hinasoghu gi halum katsadan didog na sapet.<\/p>\n<p><strong>Ma\u00f1gge`:<\/strong> Huna`e animu umeyag ma\u00f1gge` gi finu` Chamoru. `In hassu na taya` finana`guen ma\u00f1gge` gi li\u00f1guahita gi eskuelan elementariu. Haf` na ma\u00f1ega este na leksion?<\/p>\n<p>Poresu na hu petsige pot malaguyu` lagse` ma\u00f1gge` gi li\u00f1guahi-hu mismu. Na`mamahlau para bai si\u00f1a ma\u00f1gge` gi segundu li\u00f1guahe ya popble gi primet. Ti propiu na areglu!<\/p>\n<p>Ti mah\u00f1au hu tutuhun maseha sessu-yu` matompu` lau hu petsige sin ditension. I para un` eyag ma\u00f1gge` unu ha` ha nesessita: fa\u00f1gge`! Kulan `an \u00f1ala\u00f1g hau. Uniku remediu i para un` chochu!<\/p>\n<p>Ni kuantu na lepblu yan setmun `an ti un` tuge` pues tai bali`. Adumididi` sige hu pega papa` haf` hinasoghu palabra pot palabra, sentensia pot sentensia estake hu soda` linibianu-hu. Gai atburotu pot hagu solu debi un` kuestiona asuntun linahyan ni un` disidi dumeskute.<\/p>\n<p>Magofyu` ni disision-hu pumetsige este na offisiu gi li\u00f1guahi-hu. Maseha matotompu`yu` ti rason para bai seha pumega papa` haf` hinasog-hu. Kuttura i li\u00f1guahe ni haf taimanu na atlibesmu. Sin este kanaha` tai bali otru siha pinetsige.<\/p>\n<p>Si\u00f1a ti umafagcha` hinasso-ta lau libre hau lokue` tumuge` papa` hinassomu kumu sudadanu. I ideu i presisu gi inana`en hinassu unu yan otru. Homlu` diniskuten asuntun linahyan gi hilu` amtau yan suanu na konbetsasion. Mauleg tafan sessu ma\u00f1guentus pot inakomprende gi asuntota siha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pot mas ke 40 a\u00f1us manda\u00f1a` hit gi hilu` sakrifisiu para ta adelanta homlu` na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-299037","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/299037","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=299037"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/299037\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=299037"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=299037"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=299037"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}