{"id":300359,"date":"2019-05-29T06:04:12","date_gmt":"2019-05-28T20:04:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=300359"},"modified":"2019-05-29T06:04:12","modified_gmt":"2019-05-28T20:04:12","slug":"monedan-familia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/monedan-familia\/","title":{"rendered":"Monedan Familia"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nai madiskuten chagu` monedan familia ni mansabiun hegsu` I Deni`. Kulan i asuntu nina`ye bakterian lasarinu na machagu`e.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan makat yan komplikau na asuntu. Pot este na rason na debi in` pega gi hilu` lamasa para u guaha tinituhun dineskute gi asuntu.<\/p>\n<p>`Nai in` chenig gi un` banda mas didog i pinadesen familia pot sumaga i moneda gi parehu na eskalera mientras presiun nesessidat sige hulu. Haf` na para in` fata\u00f1gaye i dichu asuntun linahyan?<\/p>\n<p>Na ti in` hatsa kanai miyu agapa` man-manhula` para in` adelanta ha`anen niha? Manu `nai in` pega dignun miyu guine na asuntu?<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Pot kinemprende, mauleg ta pula` haf` kumeke ileg\u00f1a \u201ckuttura\u201d. I palabra ha embrasa \u201cmodun linala` tautau\u201d maseha manu gi tanu`.<\/p>\n<p>Mauleg ta komprende para benefisiota mismu. Sin este, pues haf` na boten sin ni mapla` tali\u00f1a ya sige huyu\u00f1g gi rubentason.<\/p>\n<p>Kuttura i li\u00f1guahe! Estague` pisun kuttura. Solu sahyan ni ma-usa gi enteru elmundu deste antigu na tiempu. Sahyan ni sumede adelantu gi todu nasion.<\/p>\n<p>Man-mafana`gue tautau propiu modun konbetsasion. Tinatiye gi finana`guen ma\u00f1gge`. Makontinua i finana`guen todu atmos banda tai finagpu`.<\/p>\n<p>Ginen este lokue` `nai matuge` hinanau natibu guine deste antigu na tiempu. Poresu na si\u00f1a ta atan, maseha ti kabales, haf` fina`pos `sino estoriata kumu tautau este siha na petlas.<\/p>\n<p>Para todu i ma-afuetsas na disision guine deste tiempun Espa\u00f1ot banidosuyu` ni sensian man-guelota sumustene haf` dichu kutturan natibu!<\/p>\n<p><strong>Problemata:<\/strong> Lamegai `nai huhu\u00f1gug diniskontentu gi kualidat tautau ni manma-elihe para u dispone asuntun linahyan guine.<\/p>\n<p>I propiu ineppi ti maput: gi oran botasion sehan \u00f1aihon ya un` ayeg mauleg haye kapas para che`chu` linahyan. Mauleg tana` para ma\u00f1an hipokritu!<\/p>\n<p>I finatsu ti pot mantai abilidat hit dumisidi haye mauleg. Lau ti manmalagu` hit propiu disision. Malag manu i sensian konfiansa yan ina\u00f1goghu? Bidan hipokritu!<\/p>\n<p>Haf` mohon ya in` atan dos biahe i kandidatu antes de un` matka na`an niha gi balotu? Gaige i asuntu gi dos patman kanaimu!<\/p>\n<p><strong>Espiritu:<\/strong> Seguruyu` na guaha `nai mana` fan ma\u00f1iente hit ni espiritu ginen haye na membron familia `sino parentela ni esta madispone `sino umagoninias.<\/p>\n<p>Giya guahu hu komprende na guaha `nai man-manbisita para ta mana`fan man-hassu ni komplia\u00f1us niha. Masusesede! Guaha `nai mabisitayu` gi guinefihu. Komprendiyun.<\/p>\n<p>Ti mah\u00f1au manna`eyu` misa pot sineyu` orasion. Na geftau hau tinayuyot sa` todus hit para tafan madispone! Ni unu u soplu ginen uttimu kareran minachum atdau gi lemlem tautau.<\/p>\n<p><strong>Otru:<\/strong> Gi Lali Fo` antes kanaha` makat un` tu\u00f1gu` haye namase` sa` parehu estau enteru bisinu. Pues ayu mas hu prekura i mamulan biradan peskadot para bai e`suette guihan. Adahe makatdun niyog `sino ma-aflitu fresku na kineni` satmuneti pat mafute`. Esta papagpag sikoshu gigon hu sufa` galagun chalan.<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Parehu fogun yan satten inna` setbe gi muna`lagun hinegsa`. Lau i nina`lagun bihahu na hinegsa` mas kanu`un ke nina`apan-hu. Hafa i difirensia? Kase gaige gi sensian konfiansa gi amku` pot mas pacha\u00f1a kumu nanan guma`. Kontodu paladatta ha ulus halum `nai tana` motmut hinegsa` pachotta.<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Un` `agun natibu si\u00f1a bai kanu` sin totche\u2014sunen agaga\u2014masaibog masaibog pat sotne. Dispues, ma`ug gi estomaguta. Tinaka` tiempu estake para un` siente \u00f1ala\u00f1g. Mauleg na sunen agaga` in` kanu` ginen lanchun Tagpochau! Manda\u00f1kulu yan da\u00f1gsu\u00f1g na sune mina` kanu`un!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Ha kelaguen un` tiahu manog fresku. Gi tutuhun hu chague` pot tatnai hu kanu` antes. Era, ha tunun \u00f1aihon dispues ha fotgiye lemon riat yan tigise doni` sali. Diberas na sentada. Tat ti papagpag sekos\u00f1a guihe na amotsan talo`ane. Dios mihu!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Hu katdun niyog un` pa\u00f1glau Dungenese para sena. Hu chogue pot mahala\u00f1gyu` paupau na katdun pa\u00f1glau piot `an magap sabot\u00f1a gi halum kusina. Hu hahassu katdun pa\u00f1glau tunas antes. Paire na sensin pa\u00f1glau, mames!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Un` biahe lokue` ma\u00f1gone`yu` sais na man-yomug uma\u00f1g Tagpochau. Hu tunu gi lemlem tautau para sena-hu. `Nai magap sabot\u00f1a gi bisinu tat ti mattu mamaisen haf` tininuhu. Hu planta i hinegsa` ya hu kombida ma\u00f1ena tininun uma\u00f1g. Ni unu kumekuentus. Mantika na figan uma\u00f1g!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Ha faisenyu` un` lahihu bis\u00f1ietu haf` kuttura. Hu oppe na \u201cli\u00f1guahe\u201d. Era, ti lagse` i patgon gi finu` Chamoru sa` puru finu` E\u00f1glis gi gima` niha.<\/p>\n<p>Ha atanyu` ya kulan chatseguru haf` para u sa\u00f1gan. Hu \u00f1a\u00f1gun na u tutuhun umusa li\u00f1guahi\u00f1a. Deste ayu puru konbetsasion finu` Chamoru. Siempre u tu\u00f1gu` haf` dichu hila\u00f1a i patgon.<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>`Nai un` \u00f1ega usun i\u00f1guahimu guiya ennau tutuhun destrosiun kutturamu mismu. Cha`mu malelefa na kutturamu gaige enteru gi li\u00f1guahimu. `An fatsu hau guine na patte pues chatnatibu ma\u00f1amu yan kinempendemu haf` tinatemu. Gaige kutturan todu tautau gi li\u00f1guahen niha. Li\u00f1guahe solu sahyan `nai matutuhun huntan inakomprende gi asuntota siha. Li\u00f1guahe!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nai madiskuten chagu` monedan familia ni mansabiun hegsu` I Deni`. Kulan i asuntu nina`ye&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-300359","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/300359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=300359"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/300359\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=300359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=300359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=300359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}