{"id":300927,"date":"2019-06-05T06:06:01","date_gmt":"2019-06-04T20:06:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=300927"},"modified":"2019-06-05T06:06:01","modified_gmt":"2019-06-04T20:06:01","slug":"hailas-tiempun-utut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hailas-tiempun-utut\/","title":{"rendered":"Ha`ilas: Tiempun Utut"},"content":{"rendered":"<p>Un` palabra sessu tahu\u00f1gug ginen hegsu` I Deni`: Utut! Esta ma-utut 20 pot sientu gi monedan pa`gu na sakan, segun anunsiu ginen i gobietnu.<\/p>\n<p>Maribaha oran cho`chu` papa` gi 72 oras kada dos semana. Puede ha sustenegue` hinalum fondu `sino mas menus oran cho`chu` empleau.<\/p>\n<p>Makat na mattirun moneda na biahe. Ti diskuidu i masusede sa` guiya este i finattun tiempun ha`ilas `nai enteru elmundu inafekta kontodu hita guine.<\/p>\n<p>Gi finattun tiempun ha`ilas mauleg sa` manlistu i kabayerus hegsu` I Deni` ma-utut todu ti manpresisu siha na gastu. Da\u00f1kulu na konsiderasion para i familia. Lau para todu i animu trabiha kosus i kaha estake muna`lu tatte i ekonomian i tanu` gi homlu` na estau.<\/p>\n<p><strong>Tautau Isla:<\/strong> `Nai mattuyu` dos islas giya Marshalls gi 1974, hu eku\u00f1gug sentimentun i tautau pot pinadesen kanset ginen potbus pagpag hydrogen bomb giya Bikini (bisinu) gi 1955. Man-inafekta hinemlu` niha petmanente\u2014kanset agaga\u2014pot todu tanu` niha nina`ye potbus balan hydrogen bomb.<\/p>\n<p>`An pue\u00f1ge gi oriyan fugera hu a`atan i los probes ni motmut minagof gi lugat niha. Un` didog na pinadese ni makat ta entalu`e. Dispues, man-magof yan kontentu gi ha`anen niha. Taya` presisu para ta estotba.<\/p>\n<p>Ti diskuidun niha i chenut soluke ma-afuetsas para umali`e ni Amerkanu haf` para u padese i tautau ginen binenun potbus hydrogen bomb.<\/p>\n<p>Esta na` triste i minagof niha gi gima` higai, hatdin yan tasi ni mabisisita diariamente pot mantension familia. Ma\u00f1gontentu!<\/p>\n<p>`Nai hu di\u00f1gu, hu a`atan halum mandikiki` kanai gi kantun tasi duru i se\u00f1as adios. Na`triste i megai para u fan matai kanset. Kase esta guaha mediu giya siha manhanau dispues de 45 a\u00f1us deste hu di\u00f1gu. Ha gomgum korasonhu `an hu hassu i los probes. Tinayuyot.<\/p>\n<p><strong>Ekonomia: <\/strong> Gi maribahan ekonomia, dos ensegidas masusede sigidu: 1). Mas menus fi\u00f1kas (salape`) para kinalamten i tanu`. 2). Menus cho`chu` pot maribahan bisnis gi mismu tiempu. Gi karera, kontodu fondu gi kahan gobietnu, menus!<\/p>\n<p>Para ta komprende i asuntu gi ti maput na eskalera atan haf` kinalamten familia gi halum guma`. I chinatsaga ni un` fafana siempre u fattu huyu\u00f1g gi se\u00f1gsu\u00f1g siha. Makat gi katkuet manera pot menus fondu gi monedan familia.<\/p>\n<p>Uniku manera `nai para u guaha mas kampu gi kinalamten familia i para u birague` tatte homlu` ekonomian i tanu`. Sin este todu kinalamten initut pot taya` fondu para nesessidat familia yan setbisiun gobietnu. Puede muna`lu tatte pot presisu supottasion fondu para i sisteman hinemlu` yan edukasion.<\/p>\n<p><strong>Rikonose:<\/strong> Hu bisita i hagas so\u00f1gsu\u00f1g (Lali Fo`) para bai li`e haf` guaha gi lugat `nai duma\u00f1kulu-yu`. Hungan guaha dididi` tinilaika fuera de fiet na dos tro\u00f1kun lemai ni esta pa`gu manatachu gi sagan niha.<\/p>\n<p>Mauleg na familia mankinatsu `aggun pot apmam na tiempu. Adahe na tinegcha` amariyu na lemai in` saibog antes! Katsun estomagu gi tiempun ha`ilas. Magahet na bali na tro\u00f1ku maseha manu `nai matanum.<\/p>\n<p>Ni unu gi hagas bisinu gaige. Megai esta manhanau para i deskansun niha. I pumalu otru lugat `nai ma\u00f1asaga. Machalapun hagas bisinu.<\/p>\n<p>Gaige i eskuelan CK (William S. Reyes) yan dos tro\u00f1ku ni hagas umadotna i lugat deste antes, kontodu haigen bandera. I plasa ni hagas lugat mame man-hugandu parehu esta pa`gu. Namagof mahu\u00f1gug esalau famaguon gi oran \u201crecess\u201d taimanu antes.<\/p>\n<p>I gima` higai gi kantun tasin Lali Fo` manfitme esta pa`gu. Usun kusuneru gi Fiestan San Isidro, patron mame. Bibu na dina\u00f1a` guput ayu na selebrasion kada sakan. I hagas lugat mame gi Lali Fo`!<\/p>\n<p><strong>Suetdu:<\/strong> Segun ripot gaseta, guaha 15-mit na empleau gumagana baratu na suetdun popble guine. Gaige este na suetdu entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan. Megai man-gaige gi entalu $15-mit yan $18-mit. Makat na kinalamten gi halum guma` familia gi taiguine na baratun suetdu.<\/p>\n<p>Pot ihemplo: gi kuattru na membron familia haf` na suetdu sufisiente para apas obligasion? Nahu\u00f1g ni $24,600-mit pesus gi sakan? Ha kubre apas guma, kareta, trahe, ne\u00f1kanu` yan otru presisun familia? Nahu\u00f1g nu este pat ti sufisiente para i ginagagau na numeru yan obligasion?<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na kontrariu pot ti menus ke $650 miyon pesus kada sakan ha nesessita este na asuntu. Taya` fondota para este na attikulu.<\/p>\n<p>I fuetsan monedan familia i sentru asuntu ni debi u guaha lada\u00f1kulu na adelantu. Estague` i primera obligasion miyu\u2014kualidat linala` halum guma` familia\u2014sin ditension. Guaha in` petsige guine na puntu?<\/p>\n<p><strong>Sapet:<\/strong> Yangin mattirun baratun suetdu makat para i mangaige Saipan kuatdiba familian empleau giya Luta yan Tinian. Fektus nesessidat giya Luta 40 pot sientu tatkilo\u00f1a ke Saipan.<\/p>\n<p>Gi hilu` este na chinatsaga, lamegai na familia man-hanau para sanlagu pot taya` appottunidat gi tanu` niha. Masoda` mauleg na sisteman edukasion, hinemlu` yan appottunidat cho`chu` pot nesessidat niha. Giya Luta kase 20 na familia esta man-hanau para sanlagu guine gi alacha. Chinatsaga!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Un` palabra sessu tahu\u00f1gug ginen hegsu` I Deni`: Utut! Esta ma-utut 20 pot sientu gi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-300927","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/300927","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=300927"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/300927\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=300927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=300927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=300927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}