{"id":301880,"date":"2019-06-19T06:06:00","date_gmt":"2019-06-18T20:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=301880"},"modified":"2019-06-19T06:06:00","modified_gmt":"2019-06-18T20:06:00","slug":"sayonara-petlas-nmi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sayonara-petlas-nmi\/","title":{"rendered":"Sayonara Petlas NMI"},"content":{"rendered":"<p>Hiniyu\u00f1g fi\u00f1kas Japones guine rumibaha mas i ekonomian tano`ta. Kumeke ilegna menus fondu para pinetsigen adelantu, aduana (kontribusion tax) yan suetdun empleau.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu, namanman i ma\u00f1an \u201cno siakassu\u201d ginen man-ma`gas siha.<\/p>\n<p>Taya` ansianu na animu mahusgan signifikasio\u00f1a i masusede kontra linala` tautau ni marepresensenta. Dididi` metgut i diskuidu guine na patte.<\/p>\n<p>Entre mali`e haf` na kuttina tumunug gi sanmena `sino man-atogante ma-upus pot man-ginacha` induktu. Pot tai ekonomia i tanu` mina debi u guaha sattun na inadahe gi dididi` na guinahata. Lau masaulag \u201cnot yet, already\u201d mientras makeke apotsu` haf` i asuntu. Na ti kualidat linala`?<\/p>\n<p>Hiniyu\u00f1g $7 biyon na fi\u00f1kas Japones makat pot rason na taya` guinahata. Gi hilu` este na pinadese taya` planun haf` para umapetsige siakassu na didog na pinadese humogse tautauta siha guine.<\/p>\n<p>Seriosu na asuntu ni presisu na uma`atan sa` lada\u00f1kulu na pisun halum guma` familia para u lu\u00f1u` yan sapet `an mas maribaha\u2014ni fondu, ni cho`chu\u2014ekonomian iya Marianas!<\/p>\n<p>Ti komprendiyun i hamueba Japon biyon pot biyon pesus gi fi\u00f1kas\u00f1a sin konsiderasion linala` tautauta siha guine. Guaha kumetu\u00f1gu` haf` i motibu na humuyu\u00f1g guine? Seguruyu` na ti asuntun soba` i chinatsaga guine na biahe. Gai tinatte sustansiau na sentimentu ni mauleg ta ketu\u00f1gu pronto pot satbasion.<\/p>\n<p>Estague` na ha`ane ti hunana\u00f1ga pot hu tu\u00f1gu` na hita man-mamadese `nai menus aduana `sino fondu para nesessidatta siha. Kase mauleg ta pa\u00f1gun tatte bisnis niyog yan mendioka `an si\u00f1a tasoda` anine\u00f1g niha ni hagas mali\u00f1gu.<\/p>\n<p>Gi hilu` este atan sa` esta tatutuhun umusa palabran \u201cutut\u201d diariamente. Masusesede `nai appenas fondu gi kahan i tanu`. Dispues, esta ma-utut oran cho`chu` papa` gi 72 oras kada dos semana. Adahe na umaribaha mas papa` gi 64 oras? Sapet para mona!<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p><strong>Dibate:<\/strong> Guaha inasogne na i kabisiyun PSS umusa salape` para suetdun man-ma`gas mina` ti mattu papa` gi maestro siha. Te`ug na asuntu i usun kalulut apunteria na biahe.<\/p>\n<p>Lau mauleg tali`e kuantu minagahet\u00f1a `nai man-ma`gas PSS ma-ayudan maisa siha de hemunus de man-maestro.<\/p>\n<p>Puru kuentus \u201cutut\u201d gi halum tanu` `an-utut! Mas te`ug siempre este na dibate. Kau guaha fondu para este na asuntun gi halum menus fondu? Sah\u00f1ge inakonfotma yan kau guaha fondu gi kaha.<\/p>\n<p>Makat ta komprende na `nai maribaha aduana gi kaha ya presisu na u guaha ma-utut suetdu na todu parehu u fa\u00f1aunau gi sakrifisiun utut.<\/p>\n<p>Bes enkuando siempre tali`e uttimu disposision guine na asuntu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe:<\/strong> Gi radio yan kanta siha hu huhu\u00f1gug nuebu na finu` Chamoru. Indikasion na guaha finatsu gi haf` dichu i li\u00f1guahe.<\/p>\n<p>Mauleg ta korihe yan impatta i dinanche na finu` Chamoru para i famaguonta siha. Li\u00f1guahe i kutturan natibu! Solu sahyan ni kumatga enteru finapus tautauta siha guine na petlas deste antigu na tiempu.<\/p>\n<p>Mauleg in` isa li\u00f1guahita gi halum guma` familia kosake u tutuhun i famaguon man-eyag li\u00f1guahen niha ni sumustene haf` tinatten niha.<\/p>\n<p>`An guaha diskuidu siempre fuetsau ta displanta famaguonta ginen kutturan niha pot ta dis-attende usun li\u00f1guahe. Li\u00f1guahe i kuttura. I usu\u00f1a sumimientu kutturan natibu!<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p><strong>Lemlem:<\/strong> Hu soda` dos sainahu gi lanchun niha pa`gu monhayan mana` fa\u00f1ochu i pinegsai siha. Dispues marikohe trastes (machete, kama` yan fusi\u00f1us) ginen i hatdin preparasion biradan i gima`.<\/p>\n<p>Adelantau pinegsai niha manog, \u00f1ga\u00f1ga`, babue yan `nos kuantus chiba. Ayu `nai madi\u00f1gu i lanchu `nai ma\u00f1gahulu` i manog gi sagan niha. Esta na` magem i sensian pinasensia yan tra\u00f1kilida gi dos amku`.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p><strong>Niyog:<\/strong> Iya Turkey ha tutuhun estudiun usun niyog para amot kanset. Guaha sineda` niha gaige gi `apaka` niyog (sensin) ni masupopone na mauleg gi ma-amten chenut kanset. Siempre tali`e dispues haf` uttimun ayu na estudiu.<\/p>\n<p>Usun fresku na ma\u00f1gu` mauleg na fina` amot gi tautau. Ti ho\u00f1giyun lau estague` malagnus ginen un` estudiu na hana` papara dineku` kanset gi sisteman tautau. `An guaha mas konfitmasion siempre bai lagnus guine na pahina.<\/p>\n<p>****<\/p>\n<p><strong>Sunidu:<\/strong> Guaha `nai hu fagcha`e umeku\u00f1gug kantan Chamoru. Enfin, madibidi i kanta siha gi entalu` Chamoru yan Cha`mu. I mefena lamegai man-pinalo`pu ti manpresisu siha na esalau. I tatatte kase ni galagun chalan ti u eku\u00f1gug pot mantai sustansia. Lau mafanana`an kantan Chamoru!<\/p>\n<p>Hu agradese hagas kantan Chamoru tat kumu Eskatmina, Hagu Inan I La\u00f1get, yan Pues Adios Estake, gi entre `nos kuantus sunidu siha. Tihu komprende haf` na guaha man-e`esalau lau kanta mapetsisige. Da\u00f1kulu na difirensian kanta ya esalau! Pot fabot mu\u00f1ga mameskla i dos!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hiniyu\u00f1g fi\u00f1kas Japones guine rumibaha mas i ekonomian tano`ta. Kumeke ilegna menus fondu para pinetsigen&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-301880","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/301880","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=301880"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/301880\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=301880"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=301880"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=301880"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}