{"id":302235,"date":"2019-06-26T06:00:28","date_gmt":"2019-06-25T20:00:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=302235"},"modified":"2019-06-26T06:00:28","modified_gmt":"2019-06-25T20:00:28","slug":"hafa-futtunata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hafa-futtunata\/","title":{"rendered":"Hafa Futtunata?"},"content":{"rendered":"<p>Hu ebaluan \u00f1aihon i maribahan ekonomia guine pot iran pagyu yan hinanau fi\u00f1kas Japones. Mali\u00f1gu da\u00f1kulu na fondu para fina` adelantu yan ma-utut cho`chu` siha gi mismu tiempu.<\/p>\n<p>Ha gacha`yu` triste `nai sige hu asimula haf` na taiguine masusede. Hagas man-hita yan Japones deste antes de geran dos esta pa`gu na ora. Kau guaha seriosamente insuttu ginen bandata umaminasa i ma\u00f1eluta?<\/p>\n<p>Kau i insuttu ma-impatta offsiatmente `sino ginen i tautauta gi se\u00f1gsu\u00f1g siha? Pat gaige este gi ma\u00f1an miron gi manma-elihe na tautauta? Namanman sa` i natibu mirespetu na fina\u00f1agu!<\/p>\n<p>`An guaha fina` inalayu` guine na patte mauleg ta limienda ensegidas. Hita i manmali\u00f1gu gi anaku` na karera. Dispues, na ti magahet na gi hilu` sensian inafamauleg mas bintaha para todu atmos banda? <\/p>\n<p>Hu tu\u00f1gu` na mangai planu adelantun bisnis niha gi tanu` niha. Kau hinanau niha patte guine na planu?<\/p>\n<p>Mientras tantus, mauleg ta bisita finana`guen ma\u00f1ainata pot sensian hinimiddi. Este na pisu libianu ha kayun sensian respetu, inagofli`e, ina`ayuda yan gineftau gi entalu` todu.<\/p>\n<p>Chatkatsu: Deste finattun niha i pine`lun fi\u00f1kas (investment) guine da\u00f1kulu na ayudu gi ekonomian tanu`. Lau dispues man-mabogbug todu ya manhanau tatte gi tanu` niha pot kulan tita agradese ayudun niha. Suspechog-hu!<\/p>\n<p>Malag manu i mauleg na amesta ni hagas tana` mahlus gi hilu` ma`ug na inatu\u00f1gu`? Guaha ha` `nai debi tana` fan humiddi hit pot para ta esgaihon suanu na amesta!<\/p>\n<p>Mauleg sa` guaha adelantu gi dikiki` na industrian bisita. Mientras ta kontinua hinanau otdinariu haf` otru na katsun ekonomia guaha siakassu fontun i numerun bisita? Haf` ineppen i man-ma`gas I Deni`? Pat madispachan \u201cnot yet, already\u201d ta`lu i asuntu?<\/p>\n<p>Este na sinisede fuetsau puma\u00f1gun kuestion: \u00d1gai`an `nai para ta gu`ut asuntota `gi hilu` sattun yan fitme na disision? Na ti hita pa`gu gumubietnan mamaissa hit gi disposision kinalamten linahyan? Hala halum i toru ya ta onse!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Asuntu:<\/strong> Dos offisiu na debi suffisiente apas pagamientu: maestro yan infetmera. Rason? Ni unu gi dos gai tiempu muna` lagu amotsan talo`ane `sino sena para i familia. <\/p>\n<p>Gigon mafana` estudiante pat mala\u00f1gu todu attension niha gaige gi dos ni munesessita ayudu guihe na ora, sin ditension.<\/p>\n<p>Huli`e animun maestra gi 32 na estudiante gi tutuhun ha`ane. Konsidera obligasio\u00f1a mamana`gue yan attension areglu gi entalu` estudiante mientras mangaige gi kanai\u00f1a. <\/p>\n<p>I infetmera tai deskansu lokue` piot ya finagcha`e kritikat na mala\u00f1gu ni debi uma-assiste minutu pot minutu, diariamente. Suetdu mauleg!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Lina`la`:<\/strong> Esta ritirau-yu` pot mas ke dies a\u00f1us. Diariu hu taitai yan repasa finaposta gi asuntun linahyan segun i ripot siha ginen i Internet.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, guaha siha diskuidu lau puru che`chu` tautau ni libianu man-makorihe. Appenas huli`e seriosu na diskuidu ginen offisiat publiku siha.<\/p>\n<p>Lau un` asuntu ni sessu maletke pot ekonomian tano`ta. Makat i asuntun lau mauleg ta pega gi lamasa pot para ta tutuhun umestudiaye, dibuenamente. Linala-ta i dichu asuntu guine!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Asuntu:<\/strong> Probleman natibu i taya` sensia\u00f1a gumu`ut yan adelanta asuntu `nai felis gi haf` ha petsige para minauleg linahyan. Un` ratutu ta malefan \u00f1aihon estake mattu ta`lu oran nesessidat. Debi ta tulaika este na he\u00f1iuta!<\/p>\n<p>Taigue sensian fitme na kinimite para ta aregla fotmat futtunata. Ta trata kulan tinilaikan klima\u2026`an uchan, mauleg; somnag, mauleg ha`, lokue`. Dios mihu! Malag manu sensian preparasion para `an chata`an?  Lau kase modun hinanau dikiki` na komunidan isla!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a un` kantan lichan iya Luta pot sakrifisiu na \u201ctomorroooo\u201d para u hanau. I palabra \u201ctomorrow\u201d ya `nai mapusturaye gi finu` Chamorun Guahan otru malagnus ni ti komprendiyun. Na dinanche i palabra deste tutuhun! Mu\u00f1ga mapusturaye gi rimulinun linache.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Gi tiempun NTTU, ma-emplea un` tihun mame guatdian entradan iya Magpi`. Humanau tuminane` gi fina` halum tanu`. Gi birada\u00f1a estaba esta i magas\u00f1a. Finaisen ginen manugue`, ileg\u00f1a, \u201cI bullshit!\u201d Soplu!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Hu hu\u00f1gug anunsiu pot baraturan materiat guma`. Ileg\u00f1a i DJ, \u201cRikonose guatu este na lugat sa`gof \u2018buratu\u2019.\u201d Dios mihu! Komprendiyun! Lamegai otru man-lache na finu` Chamoru tat kumu \u201ckumulelegmu\u201d `nai propiu, \u201cKumeke ilegmu\u201d.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Haf` na i mas ta adahe na kosasta un` ratutu ha` mayamag `sino mali\u00f1gu? Kau inipus na inadahe na mofona huyu\u00f1g gi pettan san-mena? Pa`gu i guaguan ni tita adahe sumen ma`ug? Dios mihu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Chinatsaga:<\/strong> Hu bisita un` tiuhu gi lancho\u00f1a umesuette haf` gaige gi hatdin `sino pinegsai manog (poya) para kadog-hu. Gi este na finatoghu ha mensiona i amku` guinefi\u00f1a pot haga\u00f1a ni sumasaga sanlagu.<\/p>\n<p>Ti manmanyu` chumule infotmasion ya hu aga\u00f1g. Hu soda` na mana`saga un` lahi\u00f1a gi hospitat pot inadite sagu. Namagof na esta kayada na kareran para u homlu` tatte kabales. Magahet si\u00f1ienten amku` gi famaguon. Libianu masiente `an guaha chinatsaga maseha manu `nai man-gaige. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hu ebaluan \u00f1aihon i maribahan ekonomia guine pot iran pagyu yan hinanau fi\u00f1kas Japones. Mali\u00f1gu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-302235","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/302235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=302235"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/302235\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=302235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=302235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=302235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}