{"id":30291,"date":"2014-03-20T16:57:49","date_gmt":"2014-03-20T08:57:49","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=30291"},"modified":"2014-03-20T16:57:49","modified_gmt":"2014-03-20T08:57:49","slug":"mafabrikan-kuttura","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mafabrikan-kuttura\/","title":{"rendered":"\ufeffMafabrikan kuttura"},"content":{"rendered":"<p>Gi selebrasion \u201cMes Chamorro\u201d giya Guahan, megai na estudiante man-mafana`gue \u201cchant\u201d, kanta ni inakompapa\u00f1ia baila. Guiya este na klasen baila yan kanta i patte gi kutturan Karolinas guine ni mafanana`an \u201cmas\u201d.<br \/>\nI bailan mas tres na okasion ni mana`sesetbe: Preparasion estrakada, preparasion gi matai ni para u tutuhon karera\u00f1a hulu` gi la\u00f1get, yan fina` na`magof na inetnon komunida tat kumu fiesta.<\/p>\n<p>I gereru (warrior) gi tropa krume`ansa i lalahe. I familia kumantaye i madispone. Ta`lu i gereru prumepara bailan na`magof para dina\u00f1a fiesta. Estague` sustansian mas gi komunidan ma\u00f1eluta Karolinas.<\/p>\n<p>I kanta yan bailan Chamorro ni unabes `nai hu hu\u00f1gog na patte i mafanana`an \u201cmas\u201d gi kuttura\u00f1a. Hu hu\u00f1gog pot bailan fayao (stick) yan mestisa ni finana`guen Espa\u00f1ot. Sen taya` `nai hu hu\u00f1gog pot \u201cmas\u201d gi bandan dandan yan laila gi Chamorro. Hafa este kumeke ileg\u00f1a?<\/p>\n<p>Ma-atrebi siha i man-mafanana`an \u201cmaestro\u201d yan \u201cmaestra\u201d (masters) gi mafabrikan un` baila ni finatinas niha. Yangin i rason pot eskusu na modetnu na baila ginen kuttura, manu gi antigu na kuttura yan tradision Chamorro `nai gaige baila yan kantan Mas Chamorro? Niyog na`gao este na eskusu!<\/p>\n<p>Yangin este kulan mostra gi modetnu na patte, pues debi u guaha pisun kuttura yan tradision `nai ma-a\u00f1kla este na finana`guen baila. Sin dichu pisu, pues finabrikan niha ni mahabau ginen i aire. Insuttu este ni da\u00f1kulu kontra tradision natibu. Kumeke ileg\u00f1a na maseha haye na tatamudu ni matatpa\u00f1ge maestro sino maestro si\u00f1a mamatinas fina` bailan mas gi kapricho\u00f1a sin koneksion yan tradision Chamorro?<\/p>\n<p>Ti konfotmeyu` ni masusesede na tiempo ya insuttu gi tradision antigu na ma\u00f1ainata i kadu` na fina` bailan kuttura. Maila` tafan unestu yan diberas gi hafa sustansian kuttura yan tradision Chamorro. I dos asuntu mau`udai gi galaide` mondun linala` Chamorro deste antigun na tiempu. Sin antigun na relasion pues che`chu` muron man-fafabrika kadu` kuttura.<\/p>\n<p><strong>Taya` tiempo bumaila<\/strong><\/p>\n<p>Pot modetnu atmas\u00f1a gera i Espa\u00f1ot mina` sen ti si\u00f1a antigosu na ramentan natibu gi maseha haf` na estrakada. Atupat yan togcha` kontra balan ka\u00f1on da\u00f1kulu na difirensia i destrosiu. Un` balan ka\u00f1on ha lachai dumisgrana todu kemon natibu fuera de fuetsau ha dulalag ginen lugat\u00f1a.<\/p>\n<p>Poresu na megai\u00f1a besis ni kumakahat ya uma`atog gi tatten tro\u00f1ku siha pot no umasiente. Ti ninae` tiempu para u estira kodu\u00f1a gi fina` plaset gi preparasion gera. Entre umatog, kahat ` yan mali\u00f1gun halom gi entalu` fina` buttu.<\/p>\n<p>Yangin para umachoneg \u201cmas\u201d kumu patte gi kutturan Chamorro, si\u00f1a in` fanuiyu` manu na patte gi estorian antigu na Chamorro `nai gaige `nau? Sin este, pues puru che`chu` mafabrika pot kometsiu i asuntu sin pisu. Insuttu este i para kuttura yan tradision natibu. Sin a\u00f1kla, pues choneg galaide`mu huyu\u00f1g gi tasin tadu\u00f1g ya ayu `nai un` e`suette baila ni ti establisau gi estorian natibu.<\/p>\n<p><strong>Silensiu I se\u00f1gso\u00f1g<\/strong><\/p>\n<p>I tiempon kuaresma ha soyu` hit man-silensiu kontodu ayunat gi katkuet asunto-ta siha. Mas este na modun ma\u00f1ata matmos gi fache` diskuidon man-sabiun i hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p>I sueddu gatdon lokue` gi fache` diskuidu mientras todu gaston familia sige ma\u00f1gahulu`. Man-ginacha` induktu i man-sabiu ayu buente na ma`alulayeye mafa` sagradu asuntun kasino pot hagas man-losus gi siyan niha. Ni unu humu\u00f1gog madeli\u00f1gdi\u00f1g tilifon piot sa` esta machuchuda` te`la` niha.<\/p>\n<p>I diskuidu yan ineppen muron na satbasion klaru ha fanue` hit na ti makomprende i asuntu ayu mina` sessu man-matompu`. Diberas!<\/p>\n<p>Guaha gi entre siha gai higadu suma\u00f1gan na `an taya` i publiku si\u00f1a ha offrese kumu satbasion pues u famatkilu. Dios mihu! Na ti hagu ma-elihe ya ma-apapase guaguan para un` sodae` publiku alibiu ginen i da\u00f1ge` yan doli na kabesa-mu? Ti mapot ta satba este na chinatsagamu: resigna hau ya bai`n chegue che`chu` publiku sustansiau yan dibatde sin finababa gi tautau.<\/p>\n<p>Klaru yan oppan na man-dini\u00f1gu hamyu ni man-signifikau siha na asuntun linahyan. Lokue`, in` sesiente gi estomagun miyu diniskontentun publiku pot taya` bidan mimiyu. Siempre u manifesta i publiku sentimento\u00f1a pa`gu na Nobiembre. Mampos sumen na`disganau malabida yan diskuidun miyu na biahe.<\/p>\n<p>Yangin guaha inadahe gi asuntun linahyan gi hilu` satton na eskalera, pues ni unu u saunau muna` atog i priniponen casino. Siempre oppan aksion miyu ni ha inklusu ineku\u00f1gog publiku. Todu tinatte muna` klaru haf` mamamaila`. Asuntu ni baba tutuho\u00f1a siempre baba lokue` uttimo\u00f1a. Na ti patte este gi inapagat man-mofo`na?<\/p>\n<p>Megai\u00f1a gi priniponen lehislatura mamatmos gi lache na asuntu siha. Nuebu este na rekueddu para i publiku. Lau siempre ta aregla este gi Nobiembre na mes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi selebrasion \u201cMes Chamorro\u201d giya Guahan, megai na estudiante man-mafana`gue \u201cchant\u201d, kanta ni inakompapa\u00f1ia baila&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-30291","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30291"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30291\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}