{"id":303711,"date":"2019-07-17T06:06:26","date_gmt":"2019-07-16T20:06:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=303711"},"modified":"2019-07-17T06:06:26","modified_gmt":"2019-07-16T20:06:26","slug":"signifikasion-sayonara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/signifikasion-sayonara\/","title":{"rendered":"Signifikasion sayonara"},"content":{"rendered":"<p>I hiniyu\u00f1g fi\u00f1kas Japones guine da\u00f1kulu na fondu ha lagnus ginen ekonomian iya Marianas. Ti menus ke $7 Biyon pesus este na mali\u00f1gu. <\/p>\n<p>Lamayot patte guine na fondu apas setbisiu yan suetdun empleau. Mahuchum bisnis niha. Poresu na mali\u00f1gu $7 biyon pesus.<\/p>\n<p>I man-namase` gi este na mattiru i empleau siha ni mana fan basta gi che`chu` niha. Makat kontra bandan obligasion familia tat kumu apas guma, kareta, magagu, ne\u00f1kanu` yan otru siha nesessidat. Kikidi estake para u fan ma\u00f1oda` otru offisiu gi parehu na suetdu.<\/p>\n<p>Kontodu i gobietnu ha hatsa banderan agaga` pot este na chinatsaga gi halacha. Menus fondu gi kahan iya Marianas. `An presisu maribahan setbisiu yan oran cho`chu` siempre uma-implenta sin ditension.<\/p>\n<p>Trabiha ti klaru haf` sessu motibu na halagnus i Japones fi\u00f1kas niha guine. Siempre tali`e dispues haf` motibu na manhanau. Magahet na i $7 biyon pesus ni mana` suha guine siempre hana` ke`yau ekonomiata sin ditension.<\/p>\n<p>Este na sinisede ti umah\u00f1au menus mas fondu para usun nesessidat setbisiun publiku yan cho`chu` para i tautauta siha. Dos sigidu ha lu\u00f1u` guine na disision: apas setbisiu yan monedan familia `nai sumasaunau apas guma`.<\/p>\n<p><strong>Hinanau:<\/strong> Hafa motibu na fuetsau man-huyu\u00f1g i Japones ginen Marianas? Gi mismu tiempu namanman i mafa` taya` ni manma-elihe i masusede ni kumakatsu kinalamten iya Marianas. <\/p>\n<p>In` kemprende kuantu na sapet este kontra i dikiki` na ekonomian tano`ta?  Guaha che`chu` miyu establesau para u kubre este na hoyun sapet? <\/p>\n<p>Si\u00f1a in` esplika publikamente ennau na planu? Ha sustene kualidat linala` tauatuta-ta i planun miyu? Lastima i ma\u00f1i\u00f1ila` kandet i gima` lau kau guaha tautau?<\/p>\n<p><strong>Rininueba:<\/strong> I maribahan ekonomia kontodu siempre empleau siha man-inafekta oran niha gi che`chu`. Primera obligasion hegsu` I Deni` i kinalamten familia diariu ni marepresesenta.<\/p>\n<p>Komprendiyun na makat este na kontrariu pot ni haf` si\u00f1a machogue para uma-ataha hiniyu\u00f1g bisnis siha guine. Kuestion: magahet na ti in` siente este na kinalamten hiniyu\u00f1g bisnis guine? Na manu `nai man-estaba hamyu?<\/p>\n<p><strong>Amot:<\/strong>  Mas ke 50-mit na tautau mantai gima` giya Los Angeles. Mahutu` tento` yan fina` guafag siha gi kantun chalan ya mafa` lugat niha. Hihot atmariau i mayot taimanu para aregla\u00f1a ni nuebu na machalapun siuda.<\/p>\n<p>Mahusga haf` tinattten este na chinatsaga. Kanaha` todu mangai offisiu ya mauleg suetdun niha. Tat ti si\u00f1a mafahan gi nesessidat familia. Pues haf` taimanu na ni guma` ti si\u00f1a ma-usune?<br \/>\nMachalapun sagun usun un` amot binenu (opioid) `nai i presiu sige hulu`. Uttimo\u00f1a malachai fondun familia guine na amot ya ni ne\u00f1kanu` ti si\u00f1a mafahan. Usun este na amot umaminasa manadan familia gi enteru iya California.  <\/p>\n<p><strong>Suetdu:<\/strong> Pa`gu na sakan siempre i kongresson iya America u dibate mapropone na hatsadan suetdu esta $15 gi ora na \u201cminimum wage\u201d ni ma-i`ina ni US Congressional Budget Office.<br \/>\n`An felis, mansuette ni para u fan mahatsa suetdun niha. Gi mismu tiempu kanaha` parehu lokue` na numerun empleau u fan tai che`chu`. Este i dos masusesede sigidu gi kada mahatsa i suetdu. Kau guaha kualidat na adelantu gi linala` familia, siempre tali`e dispues.<\/p>\n<p><strong>Asuntu:<\/strong> Homlu` na kinalamten bisnis solu manera `nai si\u00f1a tana` guaha mas kontribusion tax (aduana) para nesessidat-ta siha guine. Lau taya` nuebu na bisnis fuera ke haf` gaige pa`gu.<\/p>\n<p>U guaha mohon adelantu guine na patte gi ge`fena? Sin nuebu na fondun bisnis makat ta kubre gastun nesessidatta siha para mona.<\/p>\n<p>Uniku remediu i nuebu na fondu `sino fuetsau ma-utut `nos kuantus setbisiu kontodu oran empleau taimanu ha mensiona i gobietnu. Makat na asuntu piot `nai hokog fondu gi kahan iya Marianas ni inafuetsas maribahan ekonomia.<\/p>\n<p>Uttimu biahe `nai huli`e didog na chinatsaga guine gi tutuhun sisienta siha na sakan gi hiniyu\u00f1g i Navy. Manadan cho`chu` manmahuchum. Tinaka` tiempu i chumahlau (TTG) para u establese nuebu siha na offisiu dispues. <\/p>\n<p>Diberas, makat i fuetsau ta bira hit tatte gi gualu` yan tasi `nai tatutuhun man-mananum yan pinegsai para mantension familia. Lau ayu ha` solu na appottunidat guaha gi bandan satbasion.<\/p>\n<p><strong>Pinadese:<\/strong> Kanaha` todu familia guine pumadese hiniyu\u00f1g i Navy `nai ma-utut manadan cho`chu`. Kontodu famaguon ma\u00f1aunau gi fuetsau na inaligau mantension familia. Todu bali guihe na tiempu pot satbasion.<\/p>\n<p>Guaha umusune man-mandalalag peskadot `an pue\u00f1ge. Guaha man-e`pa\u00f1glau, ayuyu, binadu, `sino manog hatsadu gi halum tanu`. Namagof animun todu gi halum makat na hinanau familia.<\/p>\n<p>Kontodu man-uman kestat 90 libra na simientu gi Saipan Stevedoring Company in` usune dos dias sigidu sin deskansu pot tres pesus gi ha`ane. Lau magofyu` lumi`e na guaha plantau ne\u00f1kanu gi lamasan sena. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I hiniyu\u00f1g fi\u00f1kas Japones guine da\u00f1kulu na fondu ha lagnus ginen ekonomian iya Marianas. Ti&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-303711","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/303711","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=303711"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/303711\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=303711"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=303711"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=303711"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}