{"id":304459,"date":"2019-07-24T06:00:37","date_gmt":"2019-07-23T20:00:37","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=304459"},"modified":"2019-07-24T06:00:37","modified_gmt":"2019-07-23T20:00:37","slug":"ekun-silensiu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/ekun-silensiu\/","title":{"rendered":"Ekun silensiu"},"content":{"rendered":"<p>\u2018An un` fagcha`e silensiu oriyamu pues guiya ennau i ekun finattun tiempun ha`ilas. Klaru na i maribahan ekonomia fuetsau hana` fan silensiu enteru petlas siha guine.<\/p>\n<p>Kontodu namagof na felisitasion fini\u00f1ut dispues ni didog na chinatsagan halum guma` familia. Komprendiyun. Estague` `nai humalum kustumbren natibu ina`ayuda yan yinea`se` gi mas man-namase` na tautauta. Na geftau hau!<\/p>\n<p>Mientras tantu, hu konsidedera fina`pus kase 15-mit na empleau yan familian niha ni gumagana suetdun popble. Guaha otru mapetsisige dispues de che`chu` para umaprebeniye familian niha? Komprendiyun usun koyenturan famiia!<\/p>\n<p>Haf` na planu guaha para uma-adelanta suetdun este siha na empleau? Lamegai man-gatdun entalu` $15-mit esta $18-mit gi sakan na suetdu. Guaha `nai in` atan haf` fina`pus familia diariamente gi halum este na sapet yan chinatsaga? Haf` sineda` miyu alibiu para in` ayuda este siha na empleau?<\/p>\n<p><strong>Fi\u00f1kas<\/strong><br \/>\nMauleg na disposision i sattun na inadahe gi dididi` na fi\u00f1kasta piot guine gi hinalum tiempun ha`ilas. Este umasegura na i pribension setbisiun publiku makontinua otdinariamente.<\/p>\n<p>Puede kayada maribahan ekonomia pot satbasion tautauta siha guine na petlas. Makat na obligasion i guaha `nai finagcha`e tinahu\u00f1g salape`ta para nesessidat publiku yan familia.<\/p>\n<p>Ha lu\u00f1u` hit finattun dos pagyu yan hiniyu\u00f1g fi\u00f1kas Japones ginen Marianas. Ti menus ke $14 biyon pesus ginen destrosiun pagyu yan hinanau fondun Japones. Kuestion: Taimanu para ta katsu este na mali\u00f1gu gi apas nesessidat siha?<\/p>\n<p>I gobietnu ha apunta huyu\u00f1g i maribahan moneda gi ma`pus na semana. Presisu na infotmasion para todu kosake ni unu u hine\u00f1ga\u00f1g `an guaha chatsaga na disision para u ma-implementa dispues. Si\u00f1a ha` inafekta setbisiun publiku kontodu oran cho`chu` empleau siha.<\/p>\n<p><strong>Maisa<\/strong><br \/>\nGi chagchag oga`an hu rebisa asunto-ta siha gi Internet. Hu ayeg haf` presisu na asuntota para bai analisa dispues. Umeku\u00f1gug \u00f1aihonyu` finu` tautauta siha para bai li`e haf` i figan gi finu` niha antes de bai otganisa hinasoghu ma\u00f1gge`.<\/p>\n<p>Namagof i diniskuten asuntota siha `nai dispues guaha inakonfotma haf` mauleg para tautauta hineratmente. Inana`en hinassu homlu` na eksisiu gi maseha manu na komunida.<\/p>\n<p>Gi lemlem tautau hu tutuhun ma\u00f1gge` entre finu` Chamoru `sino E\u00f1glis para este na pahina. `An guaha chinatsaga maila` ta aregla para benefisiun todu.<\/p>\n<p>Libre maseha haye kumontesta haf` na puntu hu diskute guine na pahina. Homlu` i guaha difirensiau na opi\u00f1ion para tali`e kabales haf` i asuntu. Hombre ha`ane guaha manana yan pue\u00f1ge!<\/p>\n<p><strong>Patgon<\/strong><br \/>\nSumugu`yu` gi kantun tasin iya Chalan Laulau `nai hu soda` un` patgon (kase kuattru a\u00f1us) matatacho\u00f1g namaisa. Ha gugu`ot un`pidasun guihan (manini\u00f1g) gi kanai\u00f1a. Hu faisen para hafague` ni guihan. Ti manman ileg\u00f1a na para sena\u00f1a. Hu lagnus dididi` kepleghu ya huna`e.<\/p>\n<p>Hana` ma`ase`yu` sentimentun i patgon pot huchage lokue` ma\u00f1gone` gi sisonyan tilapia para tetcheg-hu. Gi deskansog-hu huli`e talu i patgon. Kulan mohon umasuda`yu` yan guahu mismu pot malofanyu` esta guihe na ka\u00f1ada antes. Hu echa bendision i patgon puede felis gi karera\u00f1a. Yine`ase`!<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe<\/strong><br \/>\nHu fagcha`e man-mauleg ma\u00f1ainahu man-finu` Chamoru. Deste as biuhu Elias P. Sablan yan tiuhu William S. Reyes yan asagua\u00f1a Kita, yan todu. Achog finu` Karolinas man-mauleg yan man-lagse` kulan prefektu.<\/p>\n<p>Hu emug ma-upus finana`guen ma\u00f1gge` finu` Chamoru gi eskuela. Segundu gradu uttimu na finana`guen Chamoru dispues todu finu` E\u00f1glish. Ti umaya i disision un` upus i naturat na hila`\u00f1a i patgon natibu `nai uttimo\u00f1a mofo`na fuminu` E\u00f1glis.<\/p>\n<p>Dignu na onru i finu` Chamoru ni gaige guine siha na petlas deste 4-mit a\u00f1us `sino antigu na tiempu. Mapasa papa` ni man-mofo`na mina` ma`ug ya esta pa`gu tana sesetbe diariamente. Biba finu` Chamoru!<\/p>\n<p><strong>Karissu<\/strong><br \/>\nGuaha sessu man-na`e akonsehu pot tanu` yan kuttura. Masaulag eskaleran professot karissu `nai mapo`lu na tita tu\u00f1gu` disposision tanu` familia yan kutturan natibu.<\/p>\n<p>Haye mas tumu\u00f1gu` asuntun tanu` familia ke mangai tanu`? Magahet na para ta malefan \u00f1aihon haf` tinatteta kustumbre yan kuttura? Kuantu pot sientu gi dos mali\u00f1gu pot diskuidu?<\/p>\n<p>Yayas yan tai sustansia na akonsehu! I puntu: ti nigap na fina\u00f1agu i in` kuentutuse! Dispues, hamyu para in` prebeniye familia gi nesessidat niha? Lokue`, haye hamyu umapunta ma`gas akonsehun tanu` yan kuttura? Haf` ya in` sede i man-due\u00f1u dumispone tanu` niha?<\/p>\n<p><strong>Niyug<\/strong><br \/>\nI tro\u00f1kun niyug un` tinanum ni gaige gi todu islas gi halum enteru Islas Pasifiku. Gi halacha machule` `nos kuantus para iya Turkey para uma-estudiaye kau gai setbe gi ma-amten chenut kanset.<\/p>\n<p>Magahet na i niyug un` tro\u00f1ku `nai todu gai bali punta pot punta. I hagun tana` setbe para atuf guma` siguale, tro\u00f1ku para halige, i hagasas para balutan ne\u00f1kanu`, punut para tali yan sugun \u00f1amu `an pue\u00f1ge yan otru siha usu.<\/p>\n<p>Deste manha, ma`sun para ahu, niyug (pontan) para katdun katne yan guihan. Dispues, kumu kulan hinalulula hau puta` i faha` ya un` kanu`. Adahe na kubre todu patte guine na tro\u00f1ku. Piot ya un` fagcha`e niyug kanu`un!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u2018An un` fagcha`e silensiu oriyamu pues guiya ennau i ekun finattun tiempun ha`ilas. Klaru na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-304459","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/304459","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=304459"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/304459\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=304459"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=304459"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=304459"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}