{"id":305454,"date":"2019-08-07T06:00:43","date_gmt":"2019-08-06T20:00:43","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=305454"},"modified":"2019-08-07T06:00:43","modified_gmt":"2019-08-06T20:00:43","slug":"finattun-haane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/finattun-haane\/","title":{"rendered":"Finattun Ha`ane"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nai ha gacha`yu` silensiu ha`ani-hu. Hu eku\u00f1gug \u00f1aihon kontodu tinayuyot pot katma. Dispues `nai hu rikonose gaseta siha gi Internet.<\/p>\n<p>Finattun silensiu guaha `nai nachatsaga. Pot ihemplo: Mafattu gi hinassota famaguonta ni mangaige chagu` lugat pot edukasion. Ta aga\u00f1g dispues para ta asegura na todu mauleg.<\/p>\n<p>I silensiu sumede hit sumeha un` ratu para ta repara todu asuntu. Manu `nai kulan guaha finatsu un` limienda piot gi relasion-mu yan che`lu `sino haye na kilisyanu. Tatnai lache amtau na inafamauleg antes de minachum atdau.<\/p>\n<p>Este lokue` sumede espiritun man-mofona bisitasion gi oran deskansu. Se\u00f1at na ha nesessita i kilisyanu orasion. Tatnai mah\u00f1au tinayuyothu guine na patte. Mauleg `in hahassu siha gi tinayuyot miyu.<\/p>\n<p><strong>Pinadese<\/strong><br \/>\nGi mismu tiempu mafattu gi hinassog-hu pinadesen kase 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble. <\/p>\n<p>Kuatdiba ha`anen niha man-ensinahyau para umana nahu\u00f1ge nesessidat familia deste ne\u00f1kanu` yan otru siha manpresisu na asuntu.<\/p>\n<p>Makat na mattiru ya hu komprende kada pahina guine na lepblu pot hagas hu taitai gi hinibenhu guihe na tiempu `nai sumen popble i tanu`.  <\/p>\n<p><strong>Inapagat<\/strong><br \/>\nHu sen agradese antes estoria `sino inapagat ma\u00f1ainata ni mafattu gi hechuran motmut pinasensia. Hana` magem sentimentota `nai ha sede hit umeku\u00f1gug yan umosge finu` saina.<\/p>\n<p>Ginen este `nai un` li`e piniten saina gi patgon. `Nai sumah\u00f1ge hau `nai mas anog na mansattun ma\u00f1ainamu gi todu hinanau-mu. Namagof `nai todu felis kareramu.<\/p>\n<p>Lau ayu-yu` kumokone` na finu` saina i pasensia yan suabe na inapagat `nai ha adi\u00f1ganeyu kumu patgon. Agradesiyun na inapagat ni muna magem korasonta ya hita mismu tachage pumetsige haf` dinanche kumu famaguon.<\/p>\n<p><strong>Eku\u00f1gug<\/strong><br \/>\n`An un` tu\u00f1gu` umeku\u00f1gug pues libianu un` komprende asuntu ni un` diskukute yan prohimumu.  Guaha respetu gi amtau na fina` konbetsasion. Ni achog ti umafagcha` hinassun miyu lau respetau konbetsasion miyu.<\/p>\n<p>I bintahan chatparehu hinassu i nina`e hau kampu lumi`e haf`i difirensia. Gi hilu` este `nai un` ta`lun umanalisa i asuntu pot mas kinemprende maseha ti umakonfotma hamyu na dos. Dispues, tihu hassu ma-entrega na i hinassoghu i solu dinanche. <\/p>\n<p>Gi hilu` pinasensia `nai tasoda` kabales haf` i asuntu. Hombre `an kahulu` i atdau `an oga`an siempre umachum gi sanlagu: ha`ane yan pue\u00f1ge. <\/p>\n<p><strong>Asuntu<\/strong><br \/>\nI maribahan ekonomia kontodu fondu gi kaha ha utut sin ditension. Gai atburotu pot menus fondu para i nesessidatta siha guine. <\/p>\n<p>`An mas didog yan seriosu este na chinatsaga fuetsau siempre ma-utut setbisiu yan oran empleau. Makat pot mangai familia i los probes `nai kontodu obligasion tat kumu apas guma`, ne\u00f1kanu`, kareta yan otru siha nesessidat ma\u00f1asaunau guine na kuentas. <\/p>\n<p>Adelantu gaige gi homlu` na kinalamten bisnis guine&#8211;ekonomia. I fondu ginen inapasen niha kontribusion i magagasta para nesessidat setbisiu siha guine. Hafa planun miyu pot adelantun monedan familia? Si\u00f1a `in da\u00f1a`e i publiku guine na puntu?<\/p>\n<p><strong>Un` Amku`<\/strong><br \/>\nGigon man-mata `an oga`an muna` loglug kafe dispues matacho\u00f1g man-atan \u00f1aihon antes de una` fa\u00f1ochu i pinegsai siha. Ha rikonose yan regan \u00f1aihon i hatdin. <\/p>\n<p>`An mattuyu` manbisita, sige ham dispues kumonbetsasion pot finapos\u00f1a i amku` gi tiempon Japones.<\/p>\n<p>Mina` guiya hu fa` amigu pot sen tai atburotu yan humiddi hinanau\u00f1a diariamente. Manu i guaha ha apprubecha. <\/p>\n<p>Ha estoriaye-yu` haf` sessu offisio\u00f1a `nai hohoben-gue`. Megai\u00f1a besis na che`chu` gualu` ha usune pot man-lancheru ma\u00f1aina\u00f1a. Bes enkuando ha dalalag i amku` tumalaya `sino tekin. \u201cHasan cho`chu` moseria gi tiempun Japones mina` pinat gualu` yan tasi i natibu `nai ma-usune mantension familia\u201d, he esplika i amku`. \u201cEnfin, man-felis hinanau `nai in` usune haf` guaha\u201d.<\/p>\n<p>\u201cMagahet na sin ditension todu man-eyag man-mananum gi gualu` `sino fina` hatdin gi tatten guma`\u201d, segun i amku`. \u201cTodu para un` apprubecha debi hagu mismu un` usune entalu` mananum `sino mamogsai\u201d. Pa`gu `an para cheflan lodu` yan ye\u00f1gyu\u00f1g adde\u00f1g pues kontodu ne\u00f1kanu` gi lamasan sena appenas.<\/p>\n<p>I un` asuntu ni umahnanau tihu komprende i sineyu` tinanum `aggun haya `nai diariu hinegsa` maplalanta gi lamasa. Ma\u00f1gge` gualu` fa`e` `sino pugas? Un` lanchu solu `nai husoda` tinanum fa`e`. Ti umaya i machoneg na pinetsige gi gualu` yan usun familia diariu gi hechuran hinegsa`.<\/p>\n<p><strong>Gineftau<\/strong><br \/>\nDispues de umatu\u00f1gu` ham pot mas ke dies a\u00f1us ha faisenyu` i amiguhu haf` na taya` `nai hu kopbla salape` tautau siha ni hu ayuda gi asuntun niha deste papet tanu` yan dibusion propiadat familia.<\/p>\n<p>Hu oppe na taigue giya guahu ma\u00f1gopbla prohimu-hu pot ayudu-hu. Gaige gi hinasoghu futtunan famaguonhu. Puede guaha lokue` parehu ayudu para haye na patgonhu ginacha` chatsaga ha`ani\u00f1a. Poresu na geftauyu` man-ayuda gi maseha haye na kilisyanu munessesita ausiliu.<\/p>\n<p>Megai gi ayudu-hu para i mas mannamase` na tautauta mina` tihu la\u00f1gag tumasa setbisioghu nu siha. Pot ina\u00f1goghu na guahu mafalague gi oran nesessidat niha. Ti listuyu` umaminasa ayu na ina\u00f1goghu.<\/p>\n<p>Dispues manho\u00f1geyu` na i Saina sen man-apase. Guaha ha` para guahu ginen i sumen geftau na kanai\u00f1a. Adahe na un` malefa ni tinayuyotmu diariu!  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nai ha gacha`yu` silensiu ha`ani-hu. Hu eku\u00f1gug \u00f1aihon kontodu tinayuyot pot katma. Dispues `nai&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-305454","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305454","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305454"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305454\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305454"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=305454"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=305454"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}