{"id":305936,"date":"2019-08-14T06:00:34","date_gmt":"2019-08-13T20:00:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=305936"},"modified":"2019-08-14T06:00:34","modified_gmt":"2019-08-13T20:00:34","slug":"baratun-suetdu-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/baratun-suetdu-2\/","title":{"rendered":"Baratun Suetdu"},"content":{"rendered":"<p>I baratun suetdu i primera kehan empleau siha guine. Estague` i dichu asuntu pot gaige tutuhun usu\u00f1a gi halum guma` familia. <\/p>\n<p>Hagas problema ni guaha `nai mapa\u00f1gun kadu` nuebu na asuntu. Mana` bula tala\u00f1gata offresimientu. Lau taya` adelantu gi monedan familia! Te\u00f1ga tasa\u00f1gane haye na fulanu \u201chalulaye\u201d (mona_. Lau guine na biahe halulaye tatte!<\/p>\n<p>Puntu: Homlu` na ekonomia si\u00f1a fuma\u00f1agu fondu para setbisiu yan suetdun empleau siha. Sin este, puru dinage mahas\u00f1gun gi publiku. Mauleg este? Sin fondu taimanu guaha katsun setbisiu yan offisiu?<\/p>\n<p><strong>Planu? <\/strong><br \/>\nGi mismu tiempu i dichu kuestion: kau guaha planu para uma-adelanta este na asuntu yan para \u00f1gai`an? Ti menus ke $750 miyon pesus gi sakan ha nesessita este na asuntu. <\/p>\n<p>Kase guaha 15-mit na empleau gumagana suetdun popble mina` seriosu i asuntu ni lumulu\u00f1u` kinalamten halum guma` familia.<\/p>\n<p>Komprendiyun i keha ni sessu oppan. Ti u kahulu` i asuntu `an sufisiente moneda. Lau sapet mina` oppan keha ginen i tautau siha. <\/p>\n<p>Asuntun halum guma` familia i sentru asuntu gi este na kehan tautau-ta. Kumu saina hu komprende i makat na hinanau familia gi bandan nesessidat piot `nai sessu mapune asuntu pot mantai moneda para presisu siha na attikulu.<\/p>\n<p>Diariu na inigu\u00f1g ginen famaguon-ta gi todu asuntun niha. Gi hilu` este na pinadese, propiu ta ketu\u00f1gu` manu `nai gaige pisun suetdun popble yan kau si\u00f1a ma-adelanta?<\/p>\n<p>I asuntu satbayun lau da\u00f1kulu na sakrifisiu ha nesessita para ta komple mas amtau na suetdun empleau siha. Ha nesessita homlu` na ekonomia `nai mas megai fondun kinalamten yan cho`chu` para todus. Mau`udai este gi estudiau na planun ekonomia ni debi ta petsige. <\/p>\n<p>Ma\u00f1i\u00f1ila` kandet gi gima` lau kau guaha tautau?<\/p>\n<p><strong>Tinayuyot<\/strong><br \/>\nGi halum ira `sino fina` gotpe sin ditension tagagau i Saina bendision yan ayudu. Namahof i metgut na ina\u00f1goghu gi Saina. <\/p>\n<p>Rinikonosen linala` espirituat konfitmasion na un` tu\u00f1gu yan komprende haye yan hafa Si Yuus. Guiya solu fitme na luseru gi ha`animu ni taimanu na estotbu un` finatoigue. Bendision pas yan katma gaige gi Saina.<\/p>\n<p>Siempre u katma i napu dispues `nai sinede hau mamatinas suanu yan amtau na disposision. Pot mantautau hit na debi tafa\u00f1eha para tali`e hinanau-ta gi halum bara\u00f1ka na katsadan lina`la`. Ti u lache ginagaumu gi Saina.<\/p>\n<p><strong>Ina`ayuda<\/strong><br \/>\nMansuette hit na metgut kutturan ina`ayuda gi familia siha. Estague` kumatsu ha`anita gi halum didog na chinatsaga. Mit grasias na mangeftau lokue` i tautauta gi dichu nesessidat.<\/p>\n<p>Megai besis `nai triste sentimentog-hu `an hu konsidera i makat na chanda gi ha`anen familia siha guine pot tinahu\u00f1g chigu`an. Hu komprende satbasionta gi hilu` kutturan ina`ayuda. Satbasion natibu este na modun linala` deste antigu na tiempu\u2014ina`ayuda! Konsidera `an tirun konsu kuat hinanau-ta diariu.<\/p>\n<p><strong>Klima<\/strong><br \/>\nDeste hinalum tiempun uchan kulan haho\u00f1ga\u00f1g hit i manadan granu ginen i mapagahes iya paraisu. Benefisiosu pot ma\u00f1ahguan ta`lu ta\u00f1keghu hanum yan betde i cha`guan siha gi oriyan guma`.<\/p>\n<p>Disbintaha para i fangualu`an `an inipus na hanum kontra tinanum siha. Lau mapayune finattun este na tiempu mina` ti man-inaminasa ha`anen niha. Maprekura manu ha` `nai kayadan \u00f1aihon i tetin uchan.<\/p>\n<p>Para i talayeru dididi` fotgun lau fresku mas i kantun unai mientras mayoyotte talayan niha. Gi hilu` pinasensia siempre u fan ma\u00f1gone` para pattun na inaflitu yan kelaguen para i lamasan sena. Mientras ti tumalag mamage fina` ma\u00f1glu` paire i ha`ane!<\/p>\n<p><strong>Mehnalum<\/strong><br \/>\nKada tautau mana`e sensian mehnalum. Un` Bittot (virtue) ni gaige giya hagu silensiu gi tadu\u00f1g na patte gi konsensia-mu.<\/p>\n<p>Metgut na bittot ni sumede amtau na inadahe yan disposision gi ha`animu. Hana` fan safu hit ginen ti kombidau na diskuidu yan tinailaye siha.<\/p>\n<p>Kumu saina, libianu un` siente `an gai asuntu patgonmu gi chagu` na tanu`. Siempre un` aga\u00f1g para un` konfitma na felis ha`ani\u00f1a. Dispues de un` uga gi hilu` grasiosu na konbetsasion `nai un` soda` haf` sessu asunto\u00f1a.<\/p>\n<p>`An guaha hihot na parientes para umadispone guaha `nai mana` fa\u00f1iente hau pot uttimu despedida. Gi man-mofona ni munesessita orasion siempre un` mabisita gi hechuran guinefe `sino metgut gi hinassomu i prohimu. Orasion!<\/p>\n<p><strong>Mabisita<\/strong><br \/>\nGuaha `nai mabisita hit ni man-mofona na che`lu, parentela `sino atu\u00f1gu` layeye pot orasion. I modun bisita entre finatoigue hau `sino metgut mampus gi hinassomu i prohimu. Tana-iye misa yan orasion pot yine`ase`.<\/p>\n<p>I sensian mehnalum otru koyentura `nai si\u00f1a hau mana`fa\u00f1iente. Tatnai hu \u00f1ega este na ginagau pot esta ti manparehu hit yan siha. Obligasionta humassu siha gi hechuran orasion yan misa. Haf` mauleg un` chogue para i prohimu siempre u na`lu tatte ya ti umah\u00f1au.<\/p>\n<p>Hu tu\u00f1gu` kumu mabisitayu` ni ma\u00f1ainahu `sino ma\u00f1eluhu. Un` ti maput na tinayuyot dispues `nai hu kontinua ha`anihu. Hu repite ta`lu antes de bai deskansa `an pue\u00f1ge. Todu i tiempu mauleg deskansog-hu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I baratun suetdu i primera kehan empleau siha guine. Estague` i dichu asuntu pot gaige&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-305936","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305936","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=305936"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/305936\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=305936"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=305936"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=305936"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}