{"id":306842,"date":"2019-08-28T06:00:52","date_gmt":"2019-08-27T20:00:52","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=306842"},"modified":"2019-08-28T06:00:52","modified_gmt":"2019-08-27T20:00:52","slug":"tinilaika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/tinilaika\/","title":{"rendered":"Tinilaika"},"content":{"rendered":"<p>Hiniyu\u00f1g bisnis Japones guine silensiu ni megai ti rumepara. Marikohe fi\u00f1kas niha ya man-hanau tatte Japon.<\/p>\n<p>Haf` motibu na man-hanau? Haf` tumahgue fi\u00f1kas niha ni machule` tatte gi tanu` niha?<\/p>\n<p>Dispues de hinanau Japones guaha otru si\u00f1a kumatsu fuetsan fi\u00f1kas\u00f1a guine? Haye ennau na nasion yan kau gai kepble para u fan ayuda umadelanta tano`ta?<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na fi\u00f1kas humuyu\u00f1g ya i mamakat\u00f1a i taya` tahgue\u00f1a haf` malagnus ginen ekonomian tano`ta.<\/p>\n<p><strong>Abundansia<\/strong><br \/>\nMampus hana` malalagu`yu` i felis na programan Presidente Trump gi bandan ekonomia giya America. Mas bula cho`chu` yan pagamientun empleau siha `nai man-obra gi inapasen nesessidat familia.<\/p>\n<p>Tihu tu\u00f1gu` kau si\u00f1a este machogue guine. Mauleg na mapetsige lau gai chinatsaga pot mas ke 15-mit na empleau gumagana suetdun popbble! Estague` i dichu chanda para i manma-elihe guine\u2014adelantu gi monedan familia&#8211;`nai tinetpe tiempun ha`ilas!<\/p>\n<p>Gaige dichu asuntu gi homlu` na ekonomia. Ha nesessita kabales na planu! Sin planu pues kada mona tatte estake todus hit mangaige giya tatatte!  <\/p>\n<p><strong>Siudan Taki`<\/strong><br \/>\nNamanman i siudan Los Angeles yan San Francisco ni mahatme ni manadan familia ginen otru estadu siha. Mahutu` tento` niha ya ma\u00f1aga. Mattu gi problema pot bandan hinemlu`. Mutu\u00f1g enteru dos siuda pot puru taki` maseha manu guatu.<\/p>\n<p>Hu konsidedera haf` na mas ke 60-mit na familia umabandona hagas lugat niha. Kau pot taya` appottunidat cho`chu` pat haf na chinatsagan familia?  <\/p>\n<p>Lau kantida mumueba siha guatu gi dos lugat. Da\u00f1kulu na chanda para i siuda gi bandan gastu. Biyon pot biyon pesus este na gastu diariamente pot debi umana` fa\u00f1aga gi disiente na guma`, ne\u00f1kanu` yan setbisiun hinemlu`.<\/p>\n<p><strong>Kuttura<\/strong><br \/>\nMauleg sa` metgut trabiha sensian yine`ase` yan ina`ayuda gi halum tautau-ta. Makat giya hita para ta upus un` kilisyanu ni munesessita ausiliu. Puede ma`ug este na kustumbre gi natibu pot satbasion todu.<\/p>\n<p>Sumen namagem `nai ha gacha` hit chinatsaga ya ileg\u00f1a i bisinu chule` este mientras tantus. Ayu na ayudu pot kinemprende gi ha`anen tautau. Tat ti pinalo`pu chinatsaga mina ta komprende haf` che`chu` echu tautau.<\/p>\n<p>Tat tihu chage antes gi un` popblen guma`. Makat gi halum miserapble na pinepble kalamten. Mit grasias gi Saina pot sessu ha kubre nesessidat mame gi halum tinaya`.<\/p>\n<p>Adumididi` sige mona estake in` seda` mas yanu na plaset gi ha`anen mame. Tat pahina gi lepblon miserapble na popble tihu taitai yan bira fuetsau!<\/p>\n<p><strong>Modu<\/strong><br \/>\nEkonomia un` konseptu ni todu umu`usa kontodu un` amiguhu ni bumasta umeskuela gi siete gradu. Kulan mohon paketen soba` ni taya` ha nesessita soluke maipen hanum.<\/p>\n<p>Todu ma\u00f1gekuentus lau ni unu tumu\u00f1gu` haf` este na plantasma ni limililiku` gi se\u00f1gsu\u00f1g diariu. Lau gaige este na asuntu dichu gi halum guma` familia.<\/p>\n<p>Konsidera adelanto-ta `an magahet na tatu\u00f1gu` sustansia\u00f1a i attikulu. Lau masaulag chagu` ya kada humihot machagu`e mas pot chat-kinemprende.<\/p>\n<p><strong>Talayeru<\/strong><br \/>\nUmasoda`yu` yan un` amku` pa`gu humalum ginen tumalaya. Mauleg na tiau yan manini\u00f1g kinine`\u00f1a ni ha pega gi halum alan guihan.<\/p>\n<p>Hu fahan todu dispues hu kone` para iya siha. Mauleg konbetsasion mame gi karera. Hu tu\u00f1gu` dispue haf` sessu offisio\u00f1a antes. Gigon gai tiempu ha sotse matiteg otru talaya.<\/p>\n<p>Hu atotga fumaisen akonsehu para benefisiog-hu. Ayu ileg\u00f1a para bai eksisia mauleg na sensian kilisyanu gi otru. Hana` malagu`yu` i sensian kinententu yan katma gi ha`ani\u00f1a i amku`. Namagof i felis na karera\u00f1a. Bes enkuando mabisita ni famaguona.<\/p>\n<p>Gi hiniyo\u00f1g-hu para i gima` estaba si Magu. Mampus nina bububu as Presidente Trump. Ileg\u00f1a na solu manera `nai si\u00f1a si Trump ha komprende linala` isla i para umana`e kutdet sin haguet ya umana` peska gi Puntan Diablo. Dimo\u00f1u!<\/p>\n<p><strong>Espirituat<\/strong><br \/>\nI solu fitme na a\u00f1kla gi ha`anita i ina\u00f1goghu gi Saina gi todu pinetsige. Todu i tiempu mauleg ta faisen ni fitme na kanai\u00f1a para u pipet hir gi halum homhum na ka\u00f1adan lina`la`. Pot mantautau hit na sumen presisu este na finaisen gi Saina. <\/p>\n<p>Poresu na diariu hu tutuhun ha`anihu gi tinayuyot `an oga`an. Hana`e-yu` konfiansa fumana ha`anihu sin ditension. Felis hinanau ha`ane `nai han`e-yu` un` a\u00f1ghet para u pulan-yu` diariamente. Kulan hit i patgon gi halum da\u00f1kulun hatdin ni sige ha espiha hinanau\u00f1a. Ina\u00f1goghu gi Saina!<\/p>\n<p>Magahet sumen nakontentu i ina\u00f1goghu giya guiya gi pinetsigen nesessidatta siha diariu.  `An mamaisen hau ayudu siempre u fattu. Tatnai hu chage ma\u00f1ega finaisenhu!<\/p>\n<p><strong>Kustumbre<\/strong><br \/>\nEste i man-\u00f1gi\u00f1ge` kustumbren Chamoru. Mauleg na finana`gue pot respetu yan hinimiddi ginen i ma\u00f1aina-ta. Respetu yan hinimiddi dos mas impottante na kustumbren natibu.<\/p>\n<p>Este umestablese amtau na inafamauleg, inagofli`e, yine`ase` yan ina`akude gi halum komunidat-ta. Ha sede hit man-da\u00f1a` gi che`chu` linahyan. Mas libianu haf` ta petsige gi interes yan benefisiun unu yan todu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hiniyu\u00f1g bisnis Japones guine silensiu ni megai ti rumepara. Marikohe fi\u00f1kas niha ya man-hanau tatte&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-306842","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306842","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=306842"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306842\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=306842"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=306842"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=306842"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}