{"id":307243,"date":"2019-09-04T06:00:20","date_gmt":"2019-09-03T20:00:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=307243"},"modified":"2019-09-04T06:00:20","modified_gmt":"2019-09-03T20:00:20","slug":"hinanau-sayonara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hinanau-sayonara\/","title":{"rendered":"Hinanau sayonara`"},"content":{"rendered":"<p>Hu tamtam \u00f1aihon hiniyu\u00f1g fi\u00f1kas Japones ginen Marianas gi halacha. Da\u00f1kulu yan tadu\u00f1g na hoyu pinega\u00f1a guine. Hita siempre pumadese kada ratu man-matompu` `sino basnag.<\/p>\n<p>Puntu: mas menus salape` guine para setbisiu yan cho`chu`. Sin homlu` na kinalamten ekonomia kase man-abende hit mahlug lapes yan talapus.<\/p>\n<p>Kahulu dispues kuestion: Guaha fondu para u katsun este na da\u00f1kulun hoyu? Biyon pot biyon pesus este na mali\u00f1gu! Haf` na planu guaha?<\/p>\n<p><strong>Planu<\/strong><br \/>\nGi hilu` este na sinisede, haf` planun hegsu` I Deni` gi este na chinatsaga? Guaha sineda` miyu muntun biyon pot biyon na fi\u00f1kas para katsun gastu? Sin bisnis Japones guine haf` otru tax si\u00f1a mahatsa para fondun nesessidat?<\/p>\n<p>Kase guaha motibu na madisidi ni los probes madi\u00f1gu Marianas. Ti hu tu\u00f1gu` kau madiskute este yan manma-elihe guine. Lau ma`pus esta i uttimu \u201csayonara\u201d gi ruplanu para tatte Japon.<\/p>\n<p>Mafattu gi hinasoghu kuantu mohon este na mali\u00f1gu yan kau guaha listu programan ekonomia guine para u katsu i tadu\u00f1g hoyu. Seriosu na asuntu pot kontra kualidat linala` tautau-ta siha guine.<\/p>\n<p><strong>Difirensia<\/strong><br \/>\nGuaha `nai ha gacha`yu` maisa na dibina haf` i difirensia entre kustumbre, tradision yan kuttura. Esta la anaku` karera-hu ya ti mafagpu` ham yan este na dibina.<\/p>\n<p>Hu komprende na kuttura gai tinatte deste antigu na tiempu ni mapasa papa` hinerasion pot hinerasion. Enfin, todu i tres matulalaika segun kinemprende hinerasion `sino eksisiu. Lau mauleg ta komprende kumu natibu.<\/p>\n<p><strong>Propiu<\/strong><br \/>\nMadisidi para u fan mapega gi lugat niha i man-mahatsa siha na tola\u00f1g man-mofona giya Anaguan. Estague` si\u00f1a sumede felis na pinetsige gi usun lugat i guaha dignu na respetu.<\/p>\n<p>Huli`e` antes haf` masusede `nai mamueba te`la\u00f1g man-mofona ya ti man-mafamauleg tatte dispues. Puru dinimalas tumatiye todu pinetsige guihe na lugat. Respetu i mas impottante gi kustumbreta parehu para i manlala`la` yan man-madispone.<\/p>\n<p><strong>Ekonomia<\/strong><br \/>\nHafa ekonomia-ta pa`gu fuera de dikiki` na industrian bisita? Guaha otru `nai si\u00f1a man-apu` hit `an chatsaga kinalamten turista? Ti namatman sa` todu ma\u00f1gekuentus pot ekonomia.<\/p>\n<p>Dinanche pot rason na este na konseptu ha tutuhungue` gi halum guma` familia. Kinalamten familia espehos gi dispues de pettan sanmena. Ayu mina` sentiduyu` `an huhu\u00f1gug inadi\u00f1gan tautau-ta pot este na asuntu.<\/p>\n<p><strong>Guahan<\/strong><br \/>\nMatutuhun diniskuten estau politika siha gi bisinun sanlichan `sino Guahan. Hu sapopotta direchun ma\u00f1eluta umeksisia direchun niha pot modun gobietnu ni kinatsu siha mismu tumuge` na konstitusion.<\/p>\n<p>Deste 1898 na sakan mapega Guahan gi papa` banderan Amerikanu. Propiu i tiempu na u fan masede dumisidi haf` guinefen niha gi disposision asuntun niha. Mauleg na hunta para umapetsige pot este na asuntu.<\/p>\n<p>Gi 1972 guaha planu para umana da\u00f1a` gi papa` Commonwealth na estau Guahan yan sankattan na Marianas. Lau ma\u00f1ega ni ma\u00f1eluta. Ayu dispues `nai ta petsige haf` guinefita pot estau. Gi 1978 ma-establese gobietnun iya Marianas.<\/p>\n<p>`An ta atan fotmat chatkabales na sudadanun Amerikanu i tropa. Ti ma\u00f1aunau hit gi eleksion president. Ni fotmat na representasion gi kuetpun Kongresson iya Amerika mapega gi non-voting delegate. Gi finu` i kanta \u201cman pau asu hit na haole\u201d. <\/p>\n<p>Mauleg na estau i chatkabales direchun natibu kumu sudadanun Amerikanu?<\/p>\n<p><strong>Espirituat<\/strong><br \/>\nHafaisen-yu` un` bisnietu taimanu manayuyot. Hu fanague i lahihu sin ditension. Hu esplika na entre guiya solu yan i Saina gi silensiu na fina` tinayuyot\u00f1a, konbetsasion.<\/p>\n<p>Ha ketu\u00f1gu` haf` na kabesa\u00f1a solu na usu gi tinayuyot. Hu esplika na guiya ha` yan i Saina guihe na ora. Gi halum silensiun hinasso\u00f1a `nai mas obra manayuyot yan mangagau bendision.<\/p>\n<p>Huna` komprende lahihu na i fitme na sensian espirituat solu mas metgut na a\u00f1kla gi ha`ani\u00f1a. Ni taimanu na napu gi halum tasi siempre u fattu halum gi kantun unai, felis.<\/p>\n<p>Para i hinibe\u00f1a hu agradese i gof tala\u00f1ga gi bandan inapagat. Esta mauleg na tiempu `in gasta umestoria pot finaposhu. Ha agradese lokue` lahihu `an sige hu fana`gue yaben gitala pot ya\u00f1a dandan.<\/p>\n<p><strong>Mediku<\/strong><br \/>\nKase pot sensian yine`ase` na gigon un` sa\u00f1gan na mala\u00f1gu hau todu manlistu haf` na amot mauleg para hagu. <\/p>\n<p>Kuestion: haf` na para u guaha rekomendasion amot lau ni unu mediku? Dinanche sensian yine`ase` yan ina`ayuda!  Lau mu\u00f1ga pot fabot ma-atrebi hau gi bandan amot.<\/p>\n<p><strong>Promesa<\/strong><br \/>\nSessu i manpairen politika ma-atotga gueku na infresen mas mauleg na suetdu. Dispues `nai masoda` na taya` fondu para este na inefrese ma-eskusa siha tat kumu, \u201cnot yet, already\u201d `sino \u201cwen natting, den natting\u201d.<\/p>\n<p>Inefresen chagu` sin kabales na inestudia gi asuntu siempre taya` para un` fagcha`e fuera ke matompu`. Kikidi un` hatsa hau para un` ta`lun umaregla kareramu gi hilu` mofo`na na che`chu` hasupag. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hu tamtam \u00f1aihon hiniyu\u00f1g fi\u00f1kas Japones ginen Marianas gi halacha. Da\u00f1kulu yan tadu\u00f1g na hoyu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-307243","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/307243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=307243"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/307243\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=307243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=307243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=307243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}