{"id":308189,"date":"2019-09-18T06:06:35","date_gmt":"2019-09-17T20:06:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=308189"},"modified":"2019-09-18T06:06:35","modified_gmt":"2019-09-17T20:06:35","slug":"kutturan-natibu-3","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/kutturan-natibu-3\/","title":{"rendered":"Kutturan natibu"},"content":{"rendered":"<p>\u201cKuttura\u201d pot modun linala` natibu guine siha na petlas. Estague` na pisu `nai manotohge hit deste antigu esta i modetnu na tiempu.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, guaha `nai ta meskla kustumbre, tradision yan kuttura. Komprendiyun. Guaha kustumbren man-\u00f1gi\u00f1ge`, tradision relihion Katoliku, yan kuttura `nai gaige enteru modun linala`ta ni natibu. <\/p>\n<p>Lastima sa` megai gi famaguonta ti makomprende disti\u00f1gidu na difirensia gi tres palabra. Mauleg ta fana`gue para benefisiun niha. <\/p>\n<p>Kutturan natibu gaige gi li\u00f1guahe. Todu pot todu mau`udai gi finu` tanu`. Ti si\u00f1a un` deskribe asuntu gi hilu` se\u00f1as. Puru siempre probleman le\u00f1gai! Dispues, na`mamahlau `an ti un` tu\u00f1gu` hila` nanamu mismu!<\/p>\n<p><strong>Inadahe<\/strong><\/p>\n<p>Membron boards yan commissions man-manombra responsablidat fotmasion areglu. Na`mamahlau para un` pattisipau gi mahatsan sueddun asaguamu `sino haye na parentela. <\/p>\n<p>Interes publiku na gaige hau kumu membro. Ti pot para un` ayuda familiamu! Debi u sattun na sensian integredat gi todu disposision asuntun linahyan. Kau board i PSS `sino otru inetnun debi u sattun sensian integredat. Haf` mohon?<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe<\/strong><\/p>\n<p>Gi megai na guma` guine finu` E\u00f1glis diariu na li\u00f1guahe. Hita mismu sumede mali\u00f1gun li\u00f1guahita pot diskuidu. <\/p>\n<p>Puru finu` entut na finu` Chamoru ta huhu\u00f1gug ginen famaguonta. No siakassu na obligasionta umusa giya siha i li\u00f1guahita.<\/p>\n<p>Mientras tantus, lamegai na Chamoru asuda`hu LA ni titumu\u00f1gu finu` Chamoru. Lau manlistu umanunsia na man-Chamoru siha. Esta hinassun niha kulan Amerikanu. <\/p>\n<p>Mattu gi ha estotbayu` i ti matu\u00f1gu` finu` Chamoru ya metgut mafatta rasan niha. Dinanche finu` i kanta, \u201cAmerikanun pau asu!\u201d Dios mihu! <\/p>\n<p><strong>Rininueba<\/strong><\/p>\n<p>Gi uttimun si\u00f1kuenta siha na sakan `nai matutuhun pinetsigen petmanente na relasion yan Estados Unidos De America.<\/p>\n<p>Ta choneg dina\u00f1a` yan Guahan lau ma\u00f1ega ni tautau niha. Ta bira hit tatte `nai ta petsige tumatiye sattun guinifita. Komplidu!<\/p>\n<p>Ti hu komprende sentimentun ma\u00f1ainata gi pinetsigen nuebu na estau. Hu guadog dispues haf` na mana` impottante tinilaika. Oppan na mu\u00f1ga siha rumepite i makat na finapus niha gi tiempun Japones.<\/p>\n<p>Gi megai na man-amko`ta hu hu\u00f1gug linayu` malimitten edukasion famaguon natibu ni Japones. Ti ma\u00f1gonfotme nu ayu na disision. Da\u00f1kulu na kinententu i guaha kampun appottunidat gi papa` banderan Amerikanu.<\/p>\n<p>Lehitimu na sentimentu ni tinatitiye pinetsigen adelantun tautau-ta siha gi nuebu na areglamentun sisteman gobietnamentu. Disision para i tautau, ginen i tautau, pot i tautau. Estague` impottansia\u00f1a i gobietnamento-ta pa`gu.<\/p>\n<p>Hita dumisidi haye para gobietnu yan membron lehislatura. Gi papa` sattun yan ansianu na animu `nai mapetsige areglun adelantun todu. I chechegue\u00f1a gai dinispasiu lau patte este gi mamueban hinanau natibu.<\/p>\n<p><strong>Bintaha<\/strong><\/p>\n<p>Hita gumubietnan maisa hit deste 1978. Dispues guaha representante-ta giya Washington (Kilili). Maseha adumididi` estaya guaha kampu para umahu\u00f1gug i afagau na bos tautau-ta.<\/p>\n<p>Naturat i burukan fotmasion nuebu na gobietnu. Ti todu manmana`e hit lau sufisiente para ta tutuhun disposision asunto-ta giya hita namaisa. Felis hinanauta deste tutuhun. Ayu dispues `nai ta bira hit halum umusune haf` siha asuntota guine.<\/p>\n<p>Dinisehan felis na karera ti mah\u00f1au. Lau sumen makat na asuntu ekonomian isla. Dikiki` na tanu` ni rinidonduye biyon pot biyon na kantidan hanum gi oriya. Trabiha mantinane` otru asuntu siha asuntu sin seriosu na inestudia haf` na appottunidat guaha ginen minan tasin tano`ta.<\/p>\n<p><strong>Gastu<\/strong><\/p>\n<p>Hu abiriguan \u00f1aihon gastun nesessidat giya Luta yan Tinian. Kanaha` 35 pot sientu mas guaguan ke Saipan. I umayuda i ma\u00f1eluta i tai deskansu na animun niha gi gualu` yan hatdin.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu lamegai fuetsau man-hanau para Guahan, Hawaii yan America `nai guaha mas appottunidat cho`chu`, mauleg na sisteman hinemlu` yan edukasion para i famaguon niha.<\/p>\n<p>Hu chage kume komprende i asuntu lau ti si\u00f1a huna` fan afagha` kuentas-hu. Lau didog ha estotbayu` haf` masusesede gi dos petlas.<\/p>\n<p><strong>Gaseta<\/strong><\/p>\n<p>Haf` na atadog agila matahu `an oga`an mangalope entalu` gasetan Internet, radio, television yan regulat na papet gaseta. Dispues `nai sumehayu` umebalua haf` na asuntu propiu marebisa.<\/p>\n<p>Bisiun periodista, diariu. Gi hinanau ha`ane kase dos-tres biahe hu rikonose radio yan television gi haf` na asuntu masusede gi oriyata. Ayu finenina hu rikononose i tiempu\u2014kau homhum, nubladu `sino somnag\u2014yan kau guaha linau hihot yan Marianas.<\/p>\n<p>Dispues de huna` kontentuyu` `nai hu petsige otru asuntog-hu siha. Namagof i fina`pus ha`ane gi otdinariu na attura.  <\/p>\n<p><strong>Tres<\/strong><\/p>\n<p>Un` lemlem tautau huli`e tres manug gi tatten guma. Ma\u00f1gahulu` dispues gi ramas tro\u00f1ku par u fan deskansa. <\/p>\n<p>I numeru tres i sumaga gi hinassoghu. Ha tutuhungue` gi tres na petsona lau lau unu ha` na Yuus: I Tata, Lahi\u00f1a yan Sspiritu Santu. `An masa\u00f1gane hau para un` ketu a\u00f1goghu na i mina` tres biahe tatatte i kuatta.<\/p>\n<p>`An marimata kampanan Guma` Yuus, tres. I mina` tres na napu i mas da\u00f1kulu. Kase i ma`gas na numeru gi kinalamten hinerat. Numerun luseru pot direksion unu yan todu. Sin numeru tres kada unu konsu bisnes\u00f1a `nai taya` areglu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201cKuttura\u201d pot modun linala` natibu guine siha na petlas. Estague` na pisu `nai manotohge hit&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[16919,13379,818,23695],"class_list":["post-308189","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-guma-yuus","tag-la","tag-mali","tag-sspiritu-santu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/308189","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=308189"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/308189\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=308189"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=308189"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=308189"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}