{"id":309169,"date":"2019-10-02T06:06:31","date_gmt":"2019-10-01T20:06:31","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=309169"},"modified":"2019-10-02T06:06:31","modified_gmt":"2019-10-01T20:06:31","slug":"foggun-guafe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/foggun-guafe\/","title":{"rendered":"Foggun Guafe"},"content":{"rendered":"<p>Deste tatalu` pue\u00f1ge podu\u00f1g sinparat na uchan. Hu apprubecha finatto\u00f1a `nai ha fuegu i atuf sin sanhiyu\u00f1g ni muna` hasso-yu` ni hagas kusinan mame antes gi Lali Fo`.<\/p>\n<p>Tai malefaghu ni feggun guafe ni diariu inna` sesetbe man-na`lagu. Kada tres dias man-\u00f1gayu` ham. Achog u`uchan debi bai`n rikohiye hayu `sino man-\u00f1gaha` ham gi oran sentada.<\/p>\n<p>Gai minaput muna-appan hinegsa` gi feggun hayu. Lau dispues de praktiku` hau, paire. Kase dos satten huna` dog\u00f1gus estake hu danche mana apa\u00f1a gi feggun guafe.<\/p>\n<p>Ayu na foggun `nai umeyag-yu` muna`lagu todu klasen putahe. Enfin, ha kreansa ham si nanan mame man-na`lagu yan todu che`chu guma`. Mit grasias!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Isla:<\/strong> Gi 1974 mattuyu` dos isla giya Marshalls mas ke 400 miyas ginen sentrun gobietnu (Majuro).<\/p>\n<p>`Nos kuantus familia ma\u00f1asaga guihe. Ayu `nai madepende siha i los probes i guinahan i tanu` yan tasi. <\/p>\n<p>I gima` niha puru higai. Man-sattun gi ina`ayudan nesessidat komunida. Ayu `nai anog kustumbren tautau isla. Mauleg hinanau niha diariamente gi dikiki` na tanu` niha.<\/p>\n<p>Guine lokue` na isla `nai hu chage tamales ginen asientun niyog. Ti faho\u00f1gge lau hu komprende haf` i tautau si\u00f1a ha chogue pot satbasio\u00f1a. Ma\u00f1ge` na tamales yan tininun guihan. Gi la pupue\u00f1ge manda\u00f1a` man-estoria yan ma\u00f1ganta esta i oran deskansu.<\/p>\n<p>Hu hutu` guafaghu gi kantun tasi. Tula noche umega`yu` pution siha gi la\u00f1get. Gi chagchag oga`an ha pa\u00f1gunyu` i paupau na linaloglug kafe. Man-amotsa dispues mapetsige che`chu` niha. Man-dichosu pot abundansia mantension niha diariu ginen i tanu` yan tasi.  <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Tiau:<\/strong> I maribahan ekonomia humala papa` fondu gi kahan iya Marianas. Fuetsau, mapatten tiau para u fan pinalala`e todu mas man-impottante na depattamentun yan ahensian gobietnu. I kinalamten fondu kulan siso` amaka, kada un`li`e, ti un` li`e. Dios mihu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Klima: <\/strong>Dispues de todu animu ma-estudiaye tinilaikan klima uttimo\u00f1a ma-abandona i asuntu gi ma`pus na semana. Era, kada manalag hiyu\u00f1g gi tasi gagaige ha` na ha falalague i inai. Taya` tinilaika.<\/p>\n<p>I fumafama este na asuntu ni un` estudiu guaha para umakatsu finu` niha. Haf` `ste na espantun papulasion i tanu na siempre mas bula ke presisu, lau mas menus.<\/p>\n<p>Unu ha` na tinilaika hu hassu ni gaige gi Santa Biblia: `nai hana` uchan i Saina 40 dias ya tat ti linimus. Hombre este hana` para pot destrosiu mampus gi tautau siha. Kontodu guihan tuninus matmus!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Sin Guma`:<\/strong> Kanaha` miyon na tautau mantai gima` giya California. Maseha manu na kantun chalan mahutu` guafag niha mandeskansa.<\/p>\n<p>Problema para i los probes pot hasan fasilidat ba\u00f1u yan komun. Este na problema muna` sumen mutu\u00f1g estadun California.<\/p>\n<p>I mantai fanlihe\u00f1g fina\u00f1agun `nos kuantus problema tat kumu man-mala\u00f1gu kabesan niha, usun amot binenu, yan mantai che`chu`. Didog na asuntu guihe na estadu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Otru Asuntu:<\/strong> Matutuhun diniskuten estau politika giya Guahan gi halum ma\u00f1eluta Chamoru. Homlu` na pinetsige gi inebaluan haf` propiu na sisteman gobietnamentu para siha.<\/p>\n<p>Direchun ma\u00f1eluta pot ti man-mana`e appottunidat dumisidi futtunan niha politika. Hu\u00f1gan bendidu Guahan deste 1898. Lau madispone sin konsentimientun natibu.<\/p>\n<p>Guaha lokue` mumente dina\u00f1a` Guahan yan Marianas. Gai ginatdun na asuntu pot esta Marianas kabales ha establesegue` deste 1978. Gi halum este lamegai na asuntu `nai siempre ti umafagcha` dinisehan tautau ginen i dos lugat.<\/p>\n<p>Gi uttimun si\u00f1kuenta siha na sakan klaru iya Guahan ha \u00f1ega ginagau dinana`. Chagu` na asuntu pa`gu ni mali\u00f1gu gi tadu\u00f1g tasi gi lichan iya Guahan (Marianas Trench).<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Tinilaika:<\/strong> Hu upus un` amiguhu gi tenda pot mampus tinilaika hechura\u00f1a ni chenot daibites. Taigue i hagas potput pecho\u00f1a yan lodu` kodu\u00f1a. Esta nina` masogsug i amiguhu.<\/p>\n<p>Diberas ti ho\u00f1giyun fuetsau na tinilaika gi tautau ni nina`ye daibites. Lau kumu hita mismu umatetuye inadahe ti u sala` i chenot.<\/p>\n<p>Puede un` dia u guaha mas adelantun ma-amten  este na chenot para benefisiun i man-nina`ye.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Ayudu:<\/strong> Esta mas ke bente a\u00f1us deste ke daibites-yu`. Lau hu estudiaye haf` sessu  este na chenot.<\/p>\n<p>Huli`e na megai lokue chat-infotmasion haf` este na chinatsaga. Enteru usun asukat mana para petmanente. Lache!<\/p>\n<p>Presisu ta komprende na i titanus tautau taya` si\u00f1a ha sede solu asukat. Poresu na hu gigimen unu na pusuelun kafe `an oga`an ni mana`ye un` da\u00f1kulu na kichalan asukat (table spoon) para tutuhonhu.  Magahet na hana` klaru hinasoghu antes de bai petsige che`chu` guma`.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Gramaderu:<\/strong> Hu hu\u00f1gug na sige hinisgan offisiales siha guine ni polisian Horiguchi`. Ti hu tu\u00f1gu` haf` sessu i asuntu. Lau bi\u00f1gbi\u00f1g na pot gastun kantida na salape kontra dikiki` na moneda gi sakan.<\/p>\n<p>Magahet na este na modun gastu sumen keha. Yangin suetdun lehislatura un` gagana pa`gu haf` taimanu na mas da\u00f1kulu un` gagasta publikamente?<\/p>\n<p>Haye na kompania kumakatsu gastomu? Unu yan unu, dos. Ti maput na kuentas!  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Deste tatalu` pue\u00f1ge podu\u00f1g sinparat na uchan. Hu apprubecha finatto\u00f1a `nai ha fuegu i atuf&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-309169","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/309169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=309169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/309169\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=309169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=309169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=309169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}