{"id":309694,"date":"2019-10-10T06:06:59","date_gmt":"2019-10-09T20:06:59","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=309694"},"modified":"2019-10-10T06:06:59","modified_gmt":"2019-10-09T20:06:59","slug":"suetdun-empleau","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/suetdun-empleau\/","title":{"rendered":"Suetdun Empleau"},"content":{"rendered":"<p>Fondu gi monedan familia katsun mantension halum guma`.  Este `nai ma`udai i tropa gi kinalamten linala`, diariamente.<\/p>\n<p>Katsun nesessidat familia gi ha`anen niha. Sumaga parehu i suetdu lau tat fektus ti mapegaye aduana (tax) antes de u mabende. Dinanche este na maladisision?<\/p>\n<p>Lamegai besis `nai ta totpe mahatsan presiu mientras i suetdu sumaga sin subrida. Taya` nina` si\u00f1ata fuera ke ta fan \u201c\u00f1gaha`\u201d.<\/p>\n<p>Kuantu i mediu suetdu guine fuera de kase 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble? Gi mismu tiempu mampus guaguan attikulun nesessidat siha ke Guam yan Honolulu. Mauleg este?<\/p>\n<p>Gaige mediu suetdu guine (segun repot gaseta) entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan. Makat `an ta pesa kontra nesessidat familia ni inipus guaguan.<\/p>\n<p>Lau man-ma\u00f1gge manma-elihe na taya` priniponen inafagcha` fina1 ayudu para i publiku entalu` presiu yan suetdu? Kau guaha lokue` suetdun miyu gi un` banda ginen kometsiante siha guine?<\/p>\n<p>Hu komprende na gaige fuetsan suetdun empleau gi pisun metgut yan fitme na ekonomia. Yangin pisun ekonomia i propiu ineppe, haf` in` petsisige guine na patte? Haf` na esplikasion guaha ginen hamyu?<\/p>\n<p>Kumu kabisiyun i tanu` haf` planumu umadelanta suetdun empleau pot para u fan si\u00f1a gumastaye nesessidat familian niha gi hilu` disiente na eskalera? Kau para in` kontinua suetdun popble?<\/p>\n<p><strong>Leksion<\/strong><\/p>\n<p>Animu gi obligasion niha man-maestro(tra) ma-esplika haf` siha na ne\u00f1kanu`, fruta yan golai, man-homlu` para estudiante. Todu esplikasion konfotmeyu`. <\/p>\n<p>Unu primera problema\u00f1a: makat gi manadan familia ni man-mamatmus gi halum miserapble na pinepble maprebeniye kabales sentadan i tropa.<\/p>\n<p>I mansa\u00f1gan pot mansana, peras yan ubas ni unabes `nai patte gi haf` dididi` na attikulun USDA ni maresibe ni ma\u00f1ainahu antes. Pugas, harina, mantika, asiga, yan otru siha attikulu guaha. Gaige i fruta siha gi guinefihu!<\/p>\n<p>Apmam de man-na`lagu ham fina` sentada ginen attikulun USDA. Alimientosu na pugas ni sessu in` kanu` sin totche. I harina in`fa` titiyas ni in` usune na kafe. Haf` mas para un` chogue `nai hinegse hau taya` ya todu biradamu parehu un` fafana`: taya`?<\/p>\n<p>Tiha choma` ham estau mame man-huyu\u00f1g man`epa\u00f1glau, ayuyu, manog hatsadu, uma\u00f1g yan amsun. Sapet na fina`pus ni in` si\u00f1gun gi fina`pus un` guma` popble. Mit grasias gi ma\u00f1ainan mame ni fitme disposision niha, pasu pot pasu.<\/p>\n<p>Taya` sinetsothu malofan guihe na ka\u00f1adan pinepble. Ha sediyu` kumomprende haf` pinadesen tautau gi halum chinatsaga. Ha pa\u00f1gun mas sensian yine`ase` para siakassu guaha hu fagcha`e mas namase` ke guahu. Listuyu` man-ayuda gi maseha haye na kilisyanu!<\/p>\n<p><strong>Ma\u00f1aina-ta<\/strong><\/p>\n<p>Tat saina ti u fattu guihe na idat `nai u fali\u00f1gu brinabu\u00f1a. Estague` na tiempu `nai debi u fan ma-ayuda ginen i katre, siya, yan otru siha presisu diariamente.<\/p>\n<p>Nafan geftau hamyu ayudu pot hagas ennau na amku` de ha mattitgue` pot hagu. Deste kinano`\u00f1a, kepble\u00f1a, yan ora\u00f1a ha utut pot para un` inayuda. Ha chogue gi hilu` minagof yan nesessidat pot hagu ni patgon.<\/p>\n<p>Finu` i kanta, \u201c\u2026para i sainamu mu\u00f1ga in` gratu\u201d. `Nai tiempo\u00f1a ni unabes `nai sumeha pot para un` nina`e ayudu gi hilu` minagof yan motmut gineftau maseha mamadedese.<\/p>\n<p>Huli`e gi as nanahu mismu ha mattitgue` pot hame estake in` di\u00f1gu i pettan san-mena. Da\u00f1kulu na sakrifisiu gi ha`ane para uma-asegura na guaha famaguon niha presisu na nesessidat siha.<\/p>\n<p><strong>Dedikasion!<\/strong><\/p>\n<p>Huli`e tai deskansu na kinalamten infetmera gi hospitat gi man-mala\u00f1gu siha. Estabayu` guihe un` pue\u00f1ge kanaha` kuattru oras. Ni unu huli`e matacho\u00f1g ya kabales na attension man-mana`e man-mattu pot minala\u00f1gu.<\/p>\n<p>`Nai mattu oran sena kada infetmera gaige na ha attende mala\u00f1gu ni munesessita ayudu. Todu `nai ma-ekstende kanai niha deste un` patgon ni sige muta` yan un` amku` ni ume`esalau pot puti dinalag dedego\u00f1a. <\/p>\n<p>Hu di\u00f1gu dispues i hospitat lau ni unu dumeskansa para u sena. Mit grasias pot todu ayudun miyu gi tai achaigua na dedikasion! <\/p>\n<p><strong>Mattiru<\/strong><\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na sapet gi un` nana diariamente `an ha atan taimanu para una` fan nahu\u00f1g i tropa gi nesessidat niha.<\/p>\n<p>Gaige dichu chinatsaga gi baratun monedan familia. Lamegai masusede antes de u humanau i patgon para i eskuela sin kabales trastes para usu\u00f1a.<\/p>\n<p>Mit grasias para todu animun tautau-ta gi halum mattirun suetdun popble ni diariu mafana` sin ditension.<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe<\/strong><\/p>\n<p>I mali\u00f1gun usun finu` Chamoru komprendiyun gi modetnu na kinalamten-ta. Inatisa este ni mesklan tautau kontodu kasamientu, finu` E\u00f1glis gi famaguon gi gima` esta i eskuela tatte esta i gima`. Inatisa ni ma-abandonan li\u00f1guahe gi halum guma` familia mismu.<\/p>\n<p>Ni kuantu na hunta yan konfirensia pot para umanala`la` i li\u00f1guahe ti u satba usun diariu yangin taigue gi halum guma` familia. Gaige i yabe gi dos saina. `An ma-usa finu` Chamoru siempre u fan eyag i famaguon haf` kutturan niha ginen li\u00f1guahe. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Fondu gi monedan familia katsun mantension halum guma`. Este `nai ma`udai i tropa gi kinalamten&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-309694","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/309694","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=309694"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/309694\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=309694"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=309694"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=309694"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}