{"id":311467,"date":"2019-11-06T06:00:20","date_gmt":"2019-11-05T20:00:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=311467"},"modified":"2019-11-06T06:00:20","modified_gmt":"2019-11-05T20:00:20","slug":"suetdun-popble-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/suetdun-popble-2\/","title":{"rendered":"Suetdun popble!"},"content":{"rendered":"<p>Oppan didog na keha ginen 15-mit na empleau guine ni rumisisibi suetdun popble. I suetdu entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan gi halum guaguan na gastun nesessidat familia.<\/p>\n<p>Ti si\u00f1a mapune pot klaru na kantida na empleau yan familian niha man-ka\u00f1grenau ni tagpapa` suetdu. Estague` `nai gaige dichu chinatsagan halum guma` gi tautau-ta siha.<\/p>\n<p>I asuntu komplikau lau obligasion satbasion gaige gi manma-elihe ni diariu manlolosus gi hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p>Kuestion: Para ngai`an este na sapet `nai para in` satba? Guaha `nai in` atan kabales haf` i asuntu yan taimanu satbasio\u00f1a? Gi hilu` este guaha in` petsisige fina` planu pa`gu?<\/p>\n<p>Haf` mas si\u00f1a tafa` segne fuera de losus gi ma\u00f1gun kareta? In` hassu hiniyu\u00f1g bisnis Japones gi halacha? Kuantu miyon pesus maribaha ginen este na sinisede? Guaha tumahgue i mali\u00f1gu na miyon pot miyon pesus ginen i kaha?<\/p>\n<p>Mampus hana` chatsagayu` pot hu tu\u00f1gu` na megai familia nina` fanchatsaga `nai tumunug seriosamente ekonomian i tanu`. Gi uttimu besis i monedan familia i tai sinahguan para apas nesessidat siha diariamente.<\/p>\n<p>Ekonomia `nai gaige chinatsaga ya mauleg tahu\u00f1gug ginen hamyu haf` planun miyu fuera de tuhu` to`la` gi ma\u00f1gun kareta!<\/p>\n<p><strong>Iya Luta<\/strong><br \/>\n`An ma-establese industrian casino giya Luta gi tutuhun otru sakan siempre ha choneg da\u00f1kulu na adelantu gi bandan bisnis `sino ekonomia.<\/p>\n<p>Kumeke ileghu na i hinalum casino siempre u inakompa\u00f1ia bisnis siha ni para u sinapot-ta operasio\u00f1a. U da\u00f1a` yan i mangaige pa`gu na bisnis natibu. Atan haf` na setbisiu in` prebeniniye pa`gu ya in` atetuye muna` mas mauleg.<\/p>\n<p>Uma-adelanta i komunidan bisnis ni umabiba mas fondu para nesessidat tautau-ta yan iya Marianas. Estague` i primet adelantu ni para umasusede gi hinalum casino. Propiu na kinalamten pot fondu yan cho`chu` para i tautau-ta siha.<\/p>\n<p>Si Se\u00f1or Victor Hokog yan Sen. Terry Santos sattun matatiye este na asuntu pot presisu mafondun asuntun linahyan sufisiente kopble. <\/p>\n<p>`An mas adelantau i industria siempre naturat na lugat bisita para i ma\u00f1eluta siha ginen Guahan yan sankattan na Marianas. Deste huegun casino, peska, golf, fiesta yan otru siha aktibidat mauleg na tane` para todu bisita. Taya` casino gi sanlichan na bisinu.<\/p>\n<p>Iya Luta ha mirese ayudu gi inestablesen este na industria pot nesessidat yan kontribusion gi kinalamten iya Marianas. Maseha hu popo`lu na i gatbu na islata i hatdin iya Marianas debi ta suppot-ta gi asuntu pot adelantun kualidat linala` tautau-ta siha.<\/p>\n<p>Para mona debi u guaha mas otganisau gi todu aktibidat bisita diariu. Respetu, magof na ekspressiu gi fasuta yan ayudu gi bisita siha ti u lache gi adelantun industrian casino giya Luta. Bien felis!<\/p>\n<p><strong>Ha`ilas<\/strong><br \/>\n`Nai maribaha ekonomian i tanu\u2014kinalamten bisnis\u2014kontodu i fondu gi kaha tumunug sin ditension. Fuetsau ha pa\u00f1gun inadahe gi manera `nai tagagasta fondu siha gi nesessidat hinerat.<\/p>\n<p>Puede nahu\u00f1g sopbla para apas sisteman edukasion yan hinemlu`. Ti para `an hagacha` hit induktu finattun un` pes gi isla siha. Makat na kontrariu tat kumu chenot ginen inaka` \u00f1amu.<\/p>\n<p>Ta diseseha na u kontinua kinalamten adelantu guine pot nesessidat hinerat. Makat na kontrariu i masaulag \u201cque sera\u201d ha`anen publiku pot taya` fitme na planu para manugue` i galaide` este siha na petlas. Na ti esta ta upus usun boten sin?<\/p>\n<p><strong>Kimasson<\/strong><br \/>\nEnteru estadon iya California kimasson deste mapus na semana. Mas ke 100-mit na familia dumi\u00f1gu gima` niha pot mampus hihot da\u00f1kulun guafe gi bisinu.<\/p>\n<p>Finagcha`e un` estado ni a\u00f1glu` pot ti sessu uchan. I manloka` guafe chineneg ni 90 miyas gi ora na metgut ma\u00f1glu` mina` chadeg machalapun i guafe. Man-namase` megai familia ni man-fina` apu gima` niha. Dispues, mamamaila` tiempun mane\u00f1ghe\u00f1g.<\/p>\n<p>Hungan, California a\u00f1glu` na lugat ya da\u00f1kulu plaset halum tano`\u00f1a. Mas ke mit hektarias na halum tanu` kimasson. Lastima sa` gai ginatbu na estado piot sa` da\u00f1kulu yan anchu na lugat. <\/p>\n<p>I bisinuta Japon sinapet ni probleman dilubiu pot inipus na uchan guine gi ma`pus na semana. Lamegai fina` hogsu` `nai mangaige guma` tautau siha ni man-sulun ya man-dinestrosia. <\/p>\n<p>Siha i los probes la`mun ni gastun para ma-aregla tatte destrosiau na gima` niha. Taya` ayudun gobietnu. Gi mismu tiempu sige ha` i fotten uchan de ha rega mediu sanhilu` na patte gi tanu`.<\/p>\n<p>Iya Pasifiku yan Asia parehu da\u00f1kulu na problema kalenturan ginen inaka` \u00f1amu (dengue fever). Puede ti ha chalapungue` guine pot esta guaha 18 na kausa gi bisinu. I los probes giya California kontra guafe, hita wala\u00f1g pera! <\/p>\n<p><strong>AETNA<\/strong><br \/>\nGuaha `nai mama` i temtum este na kompania. Lau ho\u00f1geyu` na ni unu gi membro inosiente `sino ignorante gi bandan direchu. Fuera de bai gaseta malabidan AETNA bai batsala halum lokue` gi kotte. Ti u mah\u00f1au pot hu tu\u00f1gu` direchoghu! Haf` ya i salape` mame ha` interes miyu? <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Oppan didog na keha ginen 15-mit na empleau guine ni rumisisibi suetdun popble. I suetdu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[23734,23735],"class_list":["post-311467","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-aetna","tag-iya-luta"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=311467"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/311467\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=311467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=311467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=311467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}