{"id":312452,"date":"2019-11-20T06:06:39","date_gmt":"2019-11-19T20:06:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=312452"},"modified":"2019-11-20T06:06:39","modified_gmt":"2019-11-19T20:06:39","slug":"planun-iran-linau","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/planun-iran-linau\/","title":{"rendered":"Planun Iran Linau"},"content":{"rendered":"<p>`Nos kuantus siuda giya Japon madandan diariu un` kantan famaguon dispues de talo`ane. I kanta se\u00f1at finattun pue\u00f1ge yan preparasion siakassu mattu i manana\u00f1ga na linau.<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na destrosiu u fattu `an magahet na linau i tanu`. Megai u fan dimalas yan dinisplanta `an dinanche Japon ni ma-nana\u00f1ga na ira. Gi halum Tokyo yan bisinu siha na siuda guaha kase 37 miyon na tautau.<\/p>\n<p>Huli`e Los Angeles fuetsan da\u00f1kulu na linau. Tat tiha ye\u00f1gyu\u00f1g kontodu manadan ma`pe padet yan bintanan espehus. Hu falague entalu` potta estake pumara i fette na siso` amaka. Piligru na ira.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Dinimalas:<\/strong> Kase bente na estudiante man-matai gi un` estadu America gi mapus na semana pot manmapaki. Era, humuyu\u00f1g un` estudiante yan paki\u00f1a ya ha fuegu karkuet direksion halum eskuela.<\/p>\n<p>Ha atisa dibaten areglun malisensian paki gi tautau siha. Guaha ti manfitme pot probleman chathinemlu` kabesa. `Nai ti fitme pues problema `nai mattu gi disision usun atmas paki. Presisu fitme na inadahe guine na asuntu pot unu yan todu.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Guafe:<\/strong> I kimasson gi halum estadun iya California ha displanta mas ke mit na familia. Megai man-dinestrosia fanlihe\u00f1g niha. Pues mapega fina` tento` gi kantun chalan para temporariu na fanlihe\u00f1g familia. Puede u chadeg ma-aregla tatte ha`anen niha.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Suetdu:<\/strong> Guine, hu akanteha kinalamten tropan petlas Marianas. Un` pettinente na asuntu: Haf` na planu guaha para umahatsa suetdun 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble pa`gu?<\/p>\n<p>Na ti guaha promesa para in` adelanta kualidat linala` familia? Haf` i propiu ineppe guine na asuntu? Na ti magahet na gaige gi mahatsan suetdun popble? Haf` na ditension guaha?<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Animu<\/strong>: Mauleg sa` homlu` kinalamten dikiki` na industrian bisita ni muna` guaha cho`chu` yan fondu para nesessidat-ta siha guine. Puede ha sustenegue` este na kinalamten. Makat `an maribaha ekonomian i tanu`. Ha afuetsas menus cho`chu` kontodu maribahan suetdu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Tapun:<\/strong> Un` tiempu gi inai iya San Roque sige familia gi chepchup unai mana` liliku` kanai niha. Huli`e dispues mahalan amsun (mas dikiki` na tapun).<\/p>\n<p>Ti si\u00f1a hu komprende haf` usu\u00f1a un` pidasitun tapun lau makatdu yan mai`es. Hombre, payun-yu` totchen trosu ke katdu. Lau sumen ma\u00f1ge` na fina` katdu para sopas yan hinegsa`.<\/p>\n<p>Dispues, mafattu gi hinasoghu fina`pus natibu gi bandan mantension familia `nai ha apprubecha haf` gaige gi tanu` yan tasi. Gi dikiki` na komunidan isla `nai guaha este siha na ne\u00f1kanu`. Mantension pot katsun satbasion.<\/p>\n<p>Enkatdittun pipinu sumen ma\u00f1ge` na abriganas. Kumu paire mesklamu libianu un` bende gi tendan dikiki` `sino un` ma-ayudaye taimanu para un` metkau Guahan. Malofan este na attikulu piot gi preparasion gupot fiestan patron i se\u00f1gsu\u00f1g.<\/p>\n<p>Katdun amsun fumanu`e-yu` abilidat natibu bokan satbasion gi lu\u00f1u` pinepble. Ha esgaihon halum sensian himiddi `nai hu aksepta umusune haf` guaha.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Tunada:<\/strong> Te\u00f1ga gi oran deskansoghu huhu\u00f1gug un` sumen na`mahala\u00f1g na tunada. Un` pue\u00f1ge hu tatiye mientras hu rasguegueo gitala-hu.<\/p>\n<p>Kontodu kantan eskuela ni man-mafana`gue hit antes milalag halum. Manbonitu na sunidu kontodu palabra. Na`mahala\u00f1g pot patte gi tunadan `nai man-famaguon hit.<\/p>\n<p>Un` kanta ni sessu huhu\u00f1gug: Bendise I Chalan Iya Hame. Ala kuenta kantan despedida pot para u hanau i prohimu mumarineru ya tai planu bumirague` tatte. Enfin, bonitu pega\u00f1a ni palabra siha pot \u201cchalan iya hame\u201d.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Minala\u00f1gu:<\/strong> Hu soda un` hobensita gi hospitat ha nana\u00f1ga i mediku. Hu repara na ni gaputulu i prohima. Hu suspecha na probleman kanset.<\/p>\n<p>Hu gu`ut kanai\u00f1a ya manayuyot ham. Hasa\u00f1gane-yu` dispues na esta tiempu ha nana\u00f1ga. Hu promesa i patgon na bai hahassugue` diariu gi tinayuyot-hu. Makat na tiru ya taya` nina` si\u00f1ahu ke tinayuyot.<\/p>\n<p><strong>Chinatsaga:<\/strong> Mampus hana` podu\u00f1g esperansag-hu `nai malagnus gi gaseta dibin halum gobietno-ta mismu tat kumu $32 miyon pesus na dibin kandet CHC gi CUC.<\/p>\n<p>Masusesede. Rinikohen fondu kada sakan depende gi manu na patte `nai mangaige hit. Enfin, namagof i sattun na inadahe gi disposision dididi` na kepbleta.<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe:<\/strong> Hu e`eku\u00f1gug dos bisnietu gi grasiosu na dibaten niha pot leksion. Lamayot patte gi atgumentun dinanche. Lau gi halum rimulinu enteru finu` E\u00f1glis `nai madiskute i asuntu siha.<\/p>\n<p>Huli`e na ti uma-usa hila` niha gi karera. Uttimo\u00f1a fuetsau mana` guaha leksion kada gradu gi sisteman edukasion para u fan mafana`gue ni li\u00f1guahen niha. Na` triste i abandonau na finana`guen li\u00f1guahe ni debi umatutuhun gi halum guma` familia.<\/p>\n<p>Kareran para umafatta na man-Chamorro siha lau ni li\u00f1guahe taigue gi hila` niha.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Rimulinu:<\/strong> Ileg\u00f1a amiguhu Magu na mampus ti asegurau monedan iya Marianas. Mauleg ta komprende na tai mina iya Marianas ni si\u00f1a sumustene felis nesessidat\u00f1a diariamente.<\/p>\n<p>Man-oppe gi Magu gi un` banda, \u201cNa` para ha` manman gasta ni ti presisu sa` mannahu\u00f1g hit\u201d. Dinanche!<\/p>\n<p>Tana`e animu sumustene i dikiki` na industrian turista. Este `nai tasosoda` katsun nesessidat-ta siha guine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`Nos kuantus siuda giya Japon madandan diariu un` kantan famaguon dispues de talo`ane. I kanta&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-312452","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/312452","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=312452"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/312452\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=312452"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=312452"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=312452"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}