{"id":312889,"date":"2019-11-27T06:00:23","date_gmt":"2019-11-26T20:00:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=312889"},"modified":"2019-11-27T06:00:23","modified_gmt":"2019-11-26T20:00:23","slug":"direchu-estotbu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/direchu-estotbu\/","title":{"rendered":"Direchu &#8211; estotbu"},"content":{"rendered":"<p>I FBI ha gu`ut i offisinan gobietnu gi mapus na semana. Dispues ha sita dokumientu ginen empleau ni mangai relasion yan Imperial Pacific International. <\/p>\n<p>Taya` malagnus infotmasion haf` na macho`gue este. Mientras tantus, ha estotba-yu` i modun tratamientu kontra Marianas. Guaha direchota gumubietnan maisa hit gi papa` kontratan i Covenant.<\/p>\n<p>`An lai Marianas ma-isague pues sotta ya hita mismu ta husga haf` guaha na malabida. Mu\u00f1ga na para kaprechun federat este na asuntu. Respetu!<\/p>\n<p><strong>Edukasion<\/strong><br \/>\nNamagof i kinimiten ma\u00f1aina gi edukasion famaguon-ta siha. Este na irensia i mas ma`ug yan asegurau para i famaguon-ta siha gi preparasion futtunan niha.<\/p>\n<p>Edukasion i solu fitme na pinetsige ni si\u00f1a sumede famaguon-ta sumoda` felis yan fitme na futuru para siha. Ni achog este pat manu `nai u fa\u00f1aga, `nai man-edukau siempre u soda` ginefsagan niha.<\/p>\n<p>Mas mona mas impottante edukasion giya siha. Todu klasen tautau u fan mattu kontodu i man-edukau. Estague` mina` presisu edukasion tautau-ta siha. Debi u fan si\u00f1a gi todu fina` kompitensia piot `nai ya hululu` asuntun edukasion.<\/p>\n<p><strong>Hinanau<\/strong><br \/>\nSilensiu finagpu` ha`ane gi lemlem tautau `nai ta rikonose haf` para sena. Mientras tantu, sige halum gi hinasso-ta asuntu siha ni tafagcha`e duranten ha`ane.<\/p>\n<p>Gaige i didog na chinatsaga gi suetdun popble. Mas ke 15-mit na empleau mangaige guine na estau. Makat na mattiru gi kinalamten halum guma` familia. Haf` na planu guaha para uma-adelanta este na chinatsagan familia ginen hegsu` I Deni`?<\/p>\n<p>I suetdun popble dumiteni homlu` na kinalamten halum guma` familia. Diariu na dibina para umasoda`e nesessidat famaguon niha gi bandan mantension. <\/p>\n<p>Estague` i dichu asuntu gi lamasan lianahyan pa`gu. Guaha fitme na fina` ineppe pot satbasion este na chinatsaga?<\/p>\n<p>Komprendiyun na i asuntu gai minakat ya mas umakat `nai taya` fina` planu taimanu para uma-esgaihon adelantun monedan familia guine siha na petlas. Ha nesessita seriosu na planu. Kau si\u00f1a inna` setbe sensian mehnalum guine na patte?<\/p>\n<p><strong>Isla<\/strong><br \/>\nSattun na inafamauleg gi entalu` natibu mas sumimientu sensian inagofli`e yan ina`ayuda gi halum tautau-ta.<\/p>\n<p>Sumen ma`ug na finanaguen ma\u00f1aina-ta i para ta ekstende inagofli`e yan inayudu-ta piot i man-namase`.<\/p>\n<p>Mas fitme na konfitmasion este na kustumbre ginen tradisionta relihion Katoliku. Agradesiyun i motmut na sensian respetu gi halum tautau-ta siha guine na petlas.<\/p>\n<p>Magahet na i kustumbren man-\u00f1gi\u00f1ge` sumen mauleg gi inechan sensian respetu. Fitme na ineyag saludu gi man-amko` niha. I ma`ug na sensian respetu umesablese sattun na inafamauleg gi entre unu yan todu! Sensian isla!<\/p>\n<p><strong>Tiau<\/strong><br \/>\nMasuetteyu` tiau ginen un` talayeru. Hana`eyu` tres pu\u00f1u` para kelaguen-hu. Dispues de huna` gasgas hu fogsiye lemon riat yan tigise doni` sali. Abreganas para amotsan talo`ane. <\/p>\n<p>`Nai mattu i tropa ya hasoda` gi kahun ais magpu` kontodu lisayun talo`ane. Lau haf` hit tachogue `an familia. Latgaye! Ai i bis\u00f1ietu kanu` niniha ni kelaguen. Hu sa\u00f1gane tatan niha na u eyag tumalaya para kelaguen i boys.<\/p>\n<p><strong>Sunidu<\/strong><br \/>\nHu apprubecha ma\u00f1gge` gi laptop mientras hu kakanta un` sunidu ni hagas in` kakanta yan ma\u00f1eluhu antes. <\/p>\n<p>Ti huna` fonhayan pot esta mesgu lagu` matahu `nai hu hahassu i ma\u00f1ge` na dina\u00f1a` mame gi un` popblen guma` gi Lali Fo. Gi halum tinaya` in` usune maseha kineman ka\u00f1gku\u00f1g para u guaha fina` katsu gi estomagun mame. <\/p>\n<p>Magahet na gi hilu` mines\u00f1gun gi halum tinaya` siempre un` soda` kampu humagu\u00f1g. Makat na karera gi ka\u00f1adan miserapble na pinepble. Ti hu komprende taimanu na in` ipus ayu na mattiru.<\/p>\n<p>Gi hilu` bendision i Saina adumididi` in` seda` mas ginefsagan mame. Diberas makat fina`pus miserapble na popble. Bali mangagau ayudu ginen i Nanalibreta.<\/p>\n<p>Mit grasias lokue` na fitme man-makreansan mame. Ni unu inna` chatsaga para bai`n fan libianu. Manu i guaha ayu in` si\u00f1gun. Adahe na amotsan hanum grifu hu daflogue antes. Pinepble!<\/p>\n<p><strong>Namase`<\/strong><br \/>\nPara i man-pinepblen mame antes, hu\u00f1gan guaha mas man-namase` ke hame. Sin inbatgu ni unu sumeha gi inaligau mantension familia, diariamente. Todu muna`e animu este na nesessidat pot satbasion.<\/p>\n<p>In` chage dumalalag peskadot. In` usune man-e`hatsadun manog yan ayuyu gi halum tanu`. Kontodu uma\u00f1g hu kone` ya hu katdun niyog para totchen mame. Paire piot ya mantika abune`\u00f1a! Ai na sopas yan hinegsa` maipe.<\/p>\n<p><strong>Mines\u00f1gun<\/strong><br \/>\nPot malofanyu` gi didog yan miserapble na pinepnle mina` hu komprende yan agradese i asuntu, pahina pot pahina. Sumen makat na fina`pus. Ho\u00f1geyu`!<\/p>\n<p>Kontodu faha` niyog in` usune para senan mame sa` ayu ha` guaha gi tatten guma`. Magofyu` ni mines\u00f1gun mame gi halum tinaya`! <\/p>\n<p>Yangin hanum grifu guaha para amotsa yan sena pues ayu ha` in` usune! Man-deskansa ham dispues sin ne\u00f1kanu` gi estomagun mame. Mit grasias gi Saina pot todu i bendisio\u00f1a.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I FBI ha gu`ut i offisinan gobietnu gi mapus na semana. Dispues ha sita dokumientu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-312889","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/312889","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=312889"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/312889\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=312889"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=312889"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=312889"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}