{"id":313316,"date":"2019-12-04T06:00:30","date_gmt":"2019-12-03T20:00:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=313316"},"modified":"2019-12-04T06:00:30","modified_gmt":"2019-12-03T20:00:30","slug":"haanen-gupot","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/haanen-gupot\/","title":{"rendered":"Ha`anen gupot"},"content":{"rendered":"<p>Selebrasion Thanksgiving tutuhun ha`anen gupot siha guine. Ti matmanyu` dumandan kantan Christmas desde chagchag oga`an. <\/p>\n<p>Sumen namagof i preparasion para i komplea\u00f1us Ni\u00f1o Jesus gi halum dos semana imedia.<\/p>\n<p>Meskla asunto-ta siha gi hinanau este na sakan. Lau sin inbatgu ta umakilu`osta fietmiente pot trabiha anaku` i karera estake para tafan mattu guatu gi kilu`us gi un` chagu` hogsu`.<\/p>\n<p>`Nai ti nahu\u00f1g $65 miyon pesus para operasion gobietnu haf` na para in` atotga gastu ni tai fondu tat kumu suetdun 84 nuebu na empleau? Haf` na para in` fegsi i taxpayers ni despetdisiun politikan miyu?<\/p>\n<p>Dispues, esta malagnus gi gaseta na kase 15-mit na empleau gumagana suetdun popble. Haf` mohon ya ti siha inna`e ni suetdun i 84 na empleau? Chatdisision!<\/p>\n<p><strong>Motibu<\/strong><br \/>\n`Nai 15-mit na empleau suetdun popble ma-ususune naturat na u fan mamatkilu sa` inipus tinanahu\u00f1g monedan familia para disiente na mantension. Guaha planu para umasatba este na sapet?<\/p>\n<p>Kase pot maresisibe pa`gu $99,500 gi sakan na ti mana` presisu adelantun linala` pumalu gi se\u00f1gsu\u00f1g siha. Haf` mohon? Satbasion i taya` aksion ginen hamyu umadelanta ha`anen i tautau siha ni in` represesenta?<\/p>\n<p><strong>Mines\u00f1gun<\/strong><br \/>\nMaseha grasiosu na inana`en felisitasion gi entre tautau-ta siha libianu un` siente na didog chinatsagan niha. Ti mah\u00f1au na lamayot patte pot suetdun popble sumasapet i los probes.<\/p>\n<p>Kase guaha 15-mit na empleau mangaige guine na estau. I suetdun popble ni magana pa`gu entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan.  Mas inatisa probleman halum guma` `nai sige hulu` presiun nesessidat siha mientras i suetdu sumaga gi mismu lugat. <\/p>\n<p>Komprendiyun na i asuntu ha nesessita homlu` na sisteman ekonomia. Guaha mapetsisige guine na patte? Para u kahulu` i suetdu debi i bandan bisnis u guaha adelantu para u prebeniye fondu yan cho`chu`. <\/p>\n<p>Sin este gatdun i suetdu gi taimanu maresisibe na tiempu. Makat para i 15-mit na familia ni rumesisibe suetdun popble pa`gu.<\/p>\n<p>Diberas<br \/>\nHu akanteha haf` na taya` fotmat na pinetsige para u fan ma-ayuda i empleau siha. Taimanu na kada membron lehislatura esta ha resisibe $99,500 gi sakan. Kau pot masoda` ginefsagan niha na matotbus linala` pumalu gi un` banda?<br \/>\nLastima i ina\u00f1goghu para umadelanta kualidat linala` familia ni siha mismu rumepresesenta pa`gu. Haf` na eskusu guaha gi papa` kutbatan miyu na ti in` li`e nesessidat 15-mit na empleau? Haf` ti u fan silensiu gi lugat niha diariu!<\/p>\n<p><strong>Lastima<\/strong><br \/>\nDispues de saludu sige ham kumuentus yan un` prohimu ni nuebu ni malagnus ginen i presu dispues de dies a\u00f1us.<\/p>\n<p>Kase i mas umaminasa i prohimu i tumaigue\u00f1a `nai manhoben i tres lalahi\u00f1a. Matu\u00f1gu` na tatague` lau sumen taya` relasion niha.<\/p>\n<p>Mauleg sa` adumididi` sige ha pasensiaye i asuntu pot para u ketu\u00f1gu` i famaguo\u00f1a siha. Mampus nina` lastima pot diskuidu\u00f1a.<\/p>\n<p>Enfin, hanana`e animu para u establese mauleg na inatu\u00f1gu` gi entre siha kumu familia. Magof sa` ti mali\u00f1gu respetun i famaguon giya guiya. Repasa!<\/p>\n<p><strong>Suette<\/strong><br \/>\nHu facha`e premihu pa`gu monhayan ha potgue kuattru na manog fresku ni kinine`\u00f1a gi fina` halum tanu`. Hu atotga mamaisan katdoghu pot tai achaigua sabot katdun fresku. Hana`eyu` lokue` dididi tiau para kelaguen-hu. Paire finatoghu!<\/p>\n<p>Sige dispues hasa\u00f1gan destrosiun amot deris gi tasin sanhalum. Kontodu kurale\u00f1g (sagan ne\u00f1kanu` guihan) manpininu`. <\/p>\n<p>Este na destrosiu sumugun i guihan sanhalum para i lachagu` na fina` achu` gi fihon rubentason. Lau haf` tachogue `an hagas man-aguaguat tautau pot usun amot deris gi tasi.<\/p>\n<p><strong>Kinimiti<\/strong><br \/>\nKase esta guaha 46 a\u00f1us desde ke ma\u00f1ge`yu` guine na pahina gi finu` Chamorro. Hu disidi pumega lapes-hu papa` gi finagpu` este na sakan pot para baina` fonhayan tumuge` lepbloghu gi finu` Chamorro para usun i manatatte.<\/p>\n<p>Debi bai petsige sin ditension mientras sisi\u00f1ayu` man-hassu yan ma\u00f1ge` klaru na presentasion.<\/p>\n<p><strong>Palabra<\/strong><br \/>\nIleg\u00f1a un` kantot \u201c\u2026namagof si\u00f1ienten \u2018nuchu\u2019 buena.\u201d Haf` \u201cnuchu?\u201d Na ti \u201cnoche\u201d i propiu palabra? Komprendiyun lau tat mas ke dinanche na usun finu` Chamorro. Korihe kosake umatu\u00f1gu` ni famaguon i dinanche na li\u00f1guahen niha!<\/p>\n<p><strong>Pase`ando<\/strong><br \/>\nLumiliku` \u00f1aihonyu` hu aliligau hagas atu\u00f1go`hu pot para bai`n chaleg. `Nai umasoda` ham in` hala gitalan mame ya sige ham kumanta hagas sunidun tano`ta.<\/p>\n<p>Huli`e na mesgu` lagu` mata\u00f1a `nai ha kanta un` tunada ni sessu si nana\u00f1a ha kanta antes. Lau ti pumara kumanta maseha tutuhu` lago`\u00f1a. Agradesimientu pot todu i sakrifisiun i amku`.<\/p>\n<p>Dispues humame kumanta \u201cTry To Remember\u201d, un` sunidu pot man-mames memorias siha gi mes Septiembre. Estaugue` na mes tutuhun matcha para ha`anen gupot siha. <\/p>\n<p><strong>Chagchag<\/strong><br \/>\nDiariu gi oran `las tres gi chatagmag manmata-yu`. Hu tutuhun ha`anihu gi tinayuyot dispues hu rikonose i gaseta gi internet.<br \/>\nHu ayeg haf` mas impottate na estoria. Diariu na fina`pus gi inatan asunto-ta siha gi ridondun linahyan. Namagof `an huli`e ma\u00f1aunau tautau gi asuntun niha. Ha sede mas inakomprende gi entalu` unu yan todu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selebrasion Thanksgiving tutuhun ha`anen gupot siha guine. Ti matmanyu` dumandan kantan Christmas desde chagchag oga`an&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-313316","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/313316","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=313316"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/313316\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=313316"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=313316"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=313316"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}