{"id":31368,"date":"2014-04-03T11:39:23","date_gmt":"2014-04-03T03:39:23","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=31368"},"modified":"2014-04-03T11:39:23","modified_gmt":"2014-04-03T03:39:23","slug":"hinanau-tautau-ta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hinanau-tautau-ta\/","title":{"rendered":"Hinanau Tautau-ta"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-size: 13px;\">Ha totpe hit manadan diskuidu pot diskuidu-ta. Taya` otru para tafa` segne sa` hita gumugu`ot timon yan layag galaide`ta. Deste 1978 ta tutuhon gumubietnan maisa hit. I chinatsaga-ta na tiempu puru ginen diskuidun sanhalom.<\/span><br \/>\nPresisu ta komprende na este i para ta gobietnan maisa hit sumasaunau satton yan fitme na disposision kahan iya Marianas. Sottau mampos ma\u00f1an man-ma`gasta ayu mina sumen loka` dibin gobietnon iya Marianas. Pot todu, mas esta i dibi ke Un Biyon Pesus.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu, este na dibi gumotden te`chu\u00f1g kinalamten gobietnota sa` tai kampu kumalamten para u adelanta ha`anen tautau\u00f1a siha. Estague` defektu na da\u00f1kulu mina` sumen chatsaga i tanu`.<\/p>\n<p>Lastima sa` puru diskuidun mahas\u00f1gune mayute` gi un` banda asuntota siha ni man-sabiun hegsu` I Deni`. Ha gacha` hit induktu na ni para tafan seha taya` kampu.<\/p>\n<p><strong>Gueku na kinimite<\/strong><\/p>\n<p>Yangin diberas man-mehnalom i man-ma`gasta, pues libianu maplaneha sustansiau siha na programa para adelantun linahyan. Lau puru mahakot supen tasi, che`chu` chapuseru (deceipt) `nai mabla\u00f1keha (hurled) pattisipasion sudadanu kontra sekretu na lai casino.<\/p>\n<p>Pot ihemplo: Ekonomia i primera problema lau taya` adelantau na programa pot este. Lau guaha lai pot maprohiben kasunes famalao`an giya Garapan yan pot gayera. Dios mihu na nina`tatah yan chagu` gi asuntun dichu asuntun linahyan.<\/p>\n<p>Dispues, man-mahegat ma\u00f1gandidatu ta`lu. Yahu umeku\u00f1gog haf` otru para umapega gi sekus niha na biahe fuera de doli na \u201cbiba\u201d. Yangin parehu che`chu` niyok na`gao pues po`lu dialu estake hokog fuetsan kabesan mame.<\/p>\n<p><strong>Hagu` mona pasumu<\/strong><\/p>\n<p>Hu tu\u00f1gu yan komprende kabales pinadesen todus na biahe. Esta na` ta\u00f1ga i a`gang esalau publiku gi silensiun dispues de lemlem tautau ni pumadedese da\u00f1kulu na sapet yan chinatsaga.<br \/>\nGi mismu tiempu gaige gi dos patman kanai miyu i primera atmas `nai si\u00f1a in` cheneg tinilaika na biahe. Yangin ti in`chegue este pues mana`lu tatte gi taimanu pa`gu. Hagu` mona pasumu ya un` saunau mamatinas tinilaika pa`gu na eleksion.<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Parehu i tafafana` yan estorian peskadot. `Nai ha hatme antios\u00f1a para u li`uf da\u00f1kulu na piniligru ha fafana`. Entre tituge yan halu`u para u fana` `nai ha tutuhon fumisga lagua, gualafe, mamulan, guile, tataga` yan otru siha man-ma\u00f1ge` na guihan.<br \/>\nYangin tiha yute`gue` lumi`uf pues ti u kone` lokue` manpaire siha na guihan. Kulan hagu ni botadot debi un` famatinas disision sakrifisiu gi tinas na manera haf` un` tata\u00f1ga na biahen eleksion. Mu\u00f1ga mana` lastima botumu lumailai gi hilu` boten destrosiu. Yute hau halom gi tadu\u00f1g ya un` tutuhon kumone` i manpaire siha na guihan.<\/p>\n<p><strong>Otru asuntota<\/strong><\/p>\n<p>Bai` tutuhon man-hoka palabrata siha ni ti sessu esta tana` setbe pot buente taigue gi usuta diariu. Pot ihemplo: Hu \u201cdisembra\u201d i hinafothu simiya gi alacha. Gi biradahu hu \u201cdispo\u00f1ga\u201d tinanom tumates yan pipinu.<\/p>\n<p>I primet palabra kumeke ileg\u00f1a un` tanume ta`lu ayu na patte `nai ti doku` i simiya. I segundu `nai un` lapbun sinisun `lamegai na ramas ni ti man-presisu. Dispues hu digueya i poya para katdu yan amotsan talo`ane. Haf` mohon?<\/p>\n<p><strong>Pot relihion Johovah<\/strong><\/p>\n<p>Estaba dos hobensita gi tra\u00f1kan i kelat i gima` sige mandakot. Era, para bai` mana`e fina` materiat mantuge` pot relihion niha Jehovah.<\/p>\n<p>Hu tamtam kinemprenden niha `nai hu faisen kuantu yuus niha yan kau si\u00f1a i tautau ha setbe dos amu. Man-ginacha` induktu ni kuestion. Mamente pot si Sodom yan Gamorrah, ni umestablese relihion Jehovah. Hu na`yan na kau ti siha i dos i man-dinestrosia as Yuus Tata? Ti ma-oppe kuestionhu.<\/p>\n<p>Hu faisen manu gi dos kumuentos gi tatten tro\u00f1ku, ayu na tro\u00f1ku `nai imadi\u00f1gan si Yuus Tata. Ti si\u00f1a ma-oppeyu`. Los uttimu, hu sa\u00f1gane para u fan para man-mattu sa` Katolikuyu`.<\/p>\n<p>Yangin deste primet relihion niha ti madanche sustansian Yuus Tata yan haf` tinago`\u00f1a, guaha mohon chansa na umadanche ineyag niha gi segundu relihion? Trabiha i kinahulu` atdau gaige ha` gi sanhaya, dispues tumunog gi sanlagu. Parehu yan relihionhu, fitme yan ti umatulaika!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Pot grasia, kumuentos un` amigon mame gi lamasan maneskada haf` hinasso\u00f1a pot fakterian magagu. Tinagam ni otru `nai finaisen, \u201cEnnau i pa`gu un`sasa\u00f1gan. Hinassomu `nau pat hini\u00f1gogmu otru lugat ya un`sasa\u00f1gan pa`gu?\u201d Ai na grasia `nai duru ha defendegue`.<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Un` pitbetsu ha faisen si madre gi dottrina kau todu i lugat `nai gaige si Yuus. Ineppe as madre na hu\u00f1gan. \u201cKontodu i lanchun mame?\u201d Ineppe ta`lu hu\u00f1gan.<br \/>\nIleg\u00f1a i patgon: \u201cPues mandage hau sistet sa` taya` lanchun mame!\u201d Dios mihu!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Malolofan un` prohimu gi tatten simienteyu `nai ha repara i mantuge` \u201cRIP\u201d gi tablon kilu`us. Sige ha ke pula` haf` kumeke ileg\u00f1a. Ha totpe un` pitbesu ya sina\u00f1gane, \u201cRise If Possible\u201d. A` Saina!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Ayu mas na`chaleg un` amku` ni sige ha sinset na`a\u00f1a gi oran las dos gi chatagmag gi tablon simientu. Mattu dos bulacheru ya mafaisen hafa bidada\u00f1a, ileg\u00f1a, \u201cHuna` keke dinanche na`anhu sa` esta trenta a\u00f1osyu` deste ke matai ya ni unu muna` keke dinanche madiletran apuyiduhu\u201d. Dios mihu!<\/p>\n<p><em>John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ha totpe hit manadan diskuidu pot diskuidu-ta. Taya` otru para tafa` segne sa` hita gumugu`ot&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-31368","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31368","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31368"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31368\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31368"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31368"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31368"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}