{"id":315231,"date":"2020-01-08T06:00:08","date_gmt":"2020-01-07T20:00:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=315231"},"modified":"2020-01-08T06:00:08","modified_gmt":"2020-01-07T20:00:08","slug":"haf-mohon-i-2020","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/haf-mohon-i-2020\/","title":{"rendered":"Haf` Mohon I 2020?"},"content":{"rendered":"<p>Hu esgaihon halum i primet ora gi nuebu na sakan gi hilu` ginagau bendision na u felis hinanau 2020. Gi mismu tiempu mesgu` \u00f1aihon lagu` mata-hu pot mines\u00f1gun todu gi halum todu modun mattiru.<\/p>\n<p>Hu repasan \u00f1aihon finapos-hu yan ma\u00f1eluhu piot i esta man-madispone. Mit grasias pot todu animun niha. Ni unu sumeha man-aligau satbasion todu.<\/p>\n<p>Ai na animu man-epa\u00f1glau, ayuyu, manog hatsadu, uma\u00f1g yan talapia ginen sadog sisonyan. Ayu `nai hu chage haf` sabot\u00f1a talapia. Pot guihan un` kakanu` lau pau odda`. Fina`pus popble!<\/p>\n<p>Enfin, adumididi` ta mueba hit guatu gi moseria pot mas libianu gi mantension familia ke che`chu` gualu` gi papa` somnag. Lau este na fina` adelantu humuyu\u00f1g dis-adelantu gi tinilaikan Navy esta Interior. Menus cho`chu` yan appottunidat. Mana`lu hit tatte gi gualu` yan tasi.<\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a felis ginagau-ta separau na gobietnamentu gi haf` tagogosa pa`gu. Lamayot patte felis hinanau-ta desde 1972. I dikiki` na industrian turista sumustene kinalamten-ta esta pa`gu na tiempu. Sin este kase diariu ma\u00f1aga hit  gi gualu` yan tasi mediu petmanente. &#8212;<\/p>\n<p><strong>Animu:<\/strong> Maseha dispasiu i kinalamten cha`mu hinahala\u00f1g sa` naturat masusesede. Haf` no mamamaila`? <\/p>\n<p>I primera asuntu i suetdun popble gi kase 15-mit na empleau siha guine. Debi u guaha adelantu gi monedan familia para u disiente kinalamten halum guma`. Si\u00f1a mohon masatba este pat \u201cnot yet, already?\u201d<\/p>\n<p>Ta pulan este yan otru mansustansiau siha na asuntu para ta asegura na i disision siha benefisiosu para i linahyan.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Kimasson:<\/strong> Da\u00f1kulun kimasson gi sanlichan na patte giya Australia. I lineka` asu kontodu pagyu yan hulu ha fotma. Mas ke miyon hektarias esta kimasson. Masita tres mit na sendalu para u fan man-ayuda umataha i da\u00f1kulu na guafe.<\/p>\n<p>Puede chadeg mapunu` ayu na da\u00f1kulun guafe ya u bira siha i los probes tatte gi otdinariu na ha`anen niha. Mit pot mit na tautau dumi\u00f1gu lugat niha pot para umasuhaye kimasson ni esta guaha mas ke mit na guma` ha so\u00f1ge.<\/p>\n<p>Ti si\u00f1a hu komprende ayu na destrosiu lau inipus da\u00f1kulu kontra manadan familia ni mandinisplanta. Ai na destrosiu gi linala` familia `nai kimasson todu guinahan niha. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Moneda:<\/strong> I kinalamten iya Marianas u dinitetmina ni moneda gi kaha. Puede ti maribaha na sakan pot nesessidat tautau-ta siha gi bandan edukasion, hinemlu` yan otru siha setbisiu.<\/p>\n<p>Lamayot patte gi kinalamten ekonomia guine mau`udai gi dikiki` na industrian turista. Ti nahu\u00f1g fuetsan koduta guine na patte mina` ti man-obra hit ma\u00f1galamten. Ta chule` adumididi` gi hilu` manu guaha gi moneda. Namagof i guaha sattun na inadahe.<\/p>\n<p><strong>Disposision:<\/strong> Esta mas 47 a\u00f1us desde ke ta gobietnan maisa hit. Mauleg ta offisiona regulatmiente umebalua kualidat setbisiu siha guine. Rason? Hita umapapase suetdun niha kontodu setbisiu.<\/p>\n<p>Dispues, debi tafan sattun gi inebaluan setbisiu siha yan kau presisu na u guaha tat kuetpu kumu dos na guma` lehislatura? Magahet na ta nesessita manadan depattamientu yan ahensia ni puru gastu sin benefisiu?<\/p>\n<p>Dispues, kuantu mas na lai ta nesessita?<\/p>\n<p><strong>Inebalua:<\/strong> Ileghu na presisu na ta ebalua kritikatmiente kualidat setbisiun publiku siha guine. Este solu manera `nai si\u00f1a ta afuetsas mas pronto yan kualidat na setbisiu. Taya` u inaminasa sa` ta apapase!<\/p>\n<p>Kontodu fasilidat hinemlu` Tinian yan Luta mauleg u guaha seriosu na inebalua. Piot iya Luta ni chagu` yan sentrun bisnis giya Saipan.<\/p>\n<p>Makat na asuntu mala\u00f1gun familia piot ayu i debi umana` hanau ginen unu gi dos islas para Saipan. Makat i karera kontodu i man-akompapa\u00f1ia. Malofan-yu` guine na ka\u00f1ada pot siete a\u00f1us sigidu mina` hu komprende i asuntu pahina pot pahina.<\/p>\n<p>Si\u00f1a ta bisita i asuntu lau mientras taya` fotmat na planun satbasion pues sedi i presente na areglu ya umakontinua estake manlistu hit. Hinemlu` yan linala` tautau-ta!<\/p>\n<p><strong>Ekonomia:<\/strong> I kualidat linala` tautau-ta mau`udai lamayot patte gi homlu` na ekonomian tanu`. Kumeke ileghu debi u bula fondu yan cho`chu` guine para u kubre nesessidat todu. <\/p>\n<p>Estague` midision hinemlu` ekonomia `nai libianu hinanau familia siha diariu. Yangin unu `sino todu i dos fatsu pues ti homlu` ekonomian i tanu`.<\/p>\n<p>Fuera de dikiki` na industrian turista haf` otru kinalamten ni mauleg u fan ma-adelanta kosake u guaha mas fondu yan cho`chu` guine? I asuntu kulan maput pot presisu na hita mismu tafa\u00f1galamten.<\/p>\n<p>I asuntu gaige lamayot patte gi kualidat setbisiu. <\/p>\n<p>Kinalamten: Gaige gi moneda apas nesessidat siha guine. I totat matulalaika segun kinalamten ekonomia (bisnis) gi sakan. Lau debi umasuda`e nesessidat publiku!<\/p>\n<p>Estotbu giya guahu hiniyu\u00f1g bisnis Japones siha guine gi halacha. Kuestion: kuantu humuyu\u00f1g ginen ekonomian i tanu` gi hinanau niha? Dispues, kau guaha mas aduana humalum ni kumubre este na mali\u00f1gu? Kase guaha tautau gi gima` hombre ma\u00f1i\u00f1ila` i kandet, no?<\/p>\n<p>Responsablidat-ta kumetu\u00f1gu` kuantu na fi\u00f1kas Japones malagnus ginen iya Marianas. Debi u tinatiye este gi kau guaha katsu humalum ni kumubre este na mali\u00f1gu. Pat mapunu` \u201cnot yet, already\u201d i asuntu? Malag manu i sensian responsablidat publiku?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hu esgaihon halum i primet ora gi nuebu na sakan gi hilu` ginagau bendision na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-315231","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/315231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=315231"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/315231\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=315231"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=315231"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=315231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}