{"id":315643,"date":"2020-01-15T06:06:32","date_gmt":"2020-01-14T20:06:32","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=315643"},"modified":"2020-01-15T06:06:32","modified_gmt":"2020-01-14T20:06:32","slug":"chinatsaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/chinatsaga\/","title":{"rendered":"Chinatsaga"},"content":{"rendered":"<p>Gi hilu` felis na tinituhun este na sakan ha totpe hit tinahu\u00f1g fondu gi kaha. Masusesede! Puede guaha adelantu sin ditension pot nesessidat publiku.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu guaha anunsiu na esta i ekonomia muna`lu tatte. Kase si\u00f1a nahu\u00f1g $16 Miyon pesus na biahe. Ti umafagcha` i primet yan segundu anunsiu. Manu gi dos? <\/p>\n<p><strong>Casino<\/strong><\/p>\n<p>Animu guinifen para ta adelanta monedan iya Marianas. Uttimo\u00f1a tasedi dikiki` na industrian casino. Ripot gaseta anog na ti gof guiya kinalamten este na bisnis guine. Ti ha materialisague` i hagas maguife na kopble.<\/p>\n<p>Gi enteru iya America, guaha 43 na bisnis casino punta pot punta. Lastima sa` i ma-ekspepekta na salape` ti humalum. Pues kulan adotna pot bonitu fasilidat\u00f1a. Sin estudiu para manu hit?<\/p>\n<p>Pa`gu, kontodu mamopble man-mafafaisen para u yute` kepblen niha gi makinan casino. Kuantu gi tautau-ta mangai kepble para umayute` \u00f1aihon gi makina?<\/p>\n<p>`Nai taigue sufisiente numeron tautau ni man-lodu` suetdun niha taimanu la`la` i bisnis casino? Lastima i ta-upus i mapagahes pot casino ya kada man-a`atan hit todu manotohge gi hilu` tanu`! Dios mihu na linache i kuentas guine na biahe.<\/p>\n<p><strong>Gayera<\/strong><\/p>\n<p>Humalum i federat ya hana` para gayeran nabaha giya Guam yan Marianas. Nanalau na manlinistu man-esalau \u201ckuttura\u201d i gayeran nabaha. Kuttura lokue` usun machete gi fina` estrakada?<\/p>\n<p>Desde \u00f1gai`an kuttura para tana` apunu` dos gayu yan se`si`? Guaha `nai tali`e mafanana`an \u201cbalentia\u201d lau ti usun nabaha. Dispues, hagas finagpu` misa `nai takokone` pinegsai siha para tafatta haf` na rasan manog tapopogsai.<\/p>\n<p><strong>Katma<\/strong><\/p>\n<p>Bes enkuando, hagacha`yu` silensiu oriyahu piot gi lemlem tautau. Finagpu` ha`ane!<\/p>\n<p>Hu tane`yu` gi Internet manaitai mas gaseta. Mauleg na offisiu pot ha sediyu` gumuadog asuntu siha para klaru yan asegurau na inanalisan infotmasion. Gi Internet lokue` guaha email (modun katta) para bai rikonose famaguon-hu siha ni mangaige chagu`.<\/p>\n<p>Gi este na biahe mafattu hinassog-hu setbisiu siha ni ta resisibe ginen gobietnamentun iya Marianas. Kuestion: suffisiente kualidat setbisiu pat sessu mana` sugu` gi papa` atuf gaguria?<\/p>\n<p>Bes enkuando bai akanteha i asuntu pot interes tautau-ta siha gi se\u00f1gsu\u00f1g. Fuetsau debi u guaha kabales yan kualidat na setbisiu sa` ta apapase ginen tax pagamiento-ta.<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe<\/strong><\/p>\n<p>Un` bis\u00f1ietu sessu ha konbetsasiune-yu` gi finu` Chamorro. Maseha e`ekklau finu` Chamorru\u00f1a lau estaya animu kumetu\u00f1gu` naturat na hila`\u00f1a. <\/p>\n<p>Ha promesayu` na un` dia para u fa\u00f1ge` lokue` finu` Chamorro. Era, sessu mafanu`e gi eskuela ni tinige`hu gi gaseta ni mangacho\u00f1g\u00f1a. La anaku` na karera estake para u fa\u00f1ge` fotmat i lahihu.<\/p>\n<p>Enfin, este i ma\u00f1ge` mas fotmat ke regulat na konbetsasion. Chage kumetuge` un` sentensia sa` siempre un` li`e na hahagu ha` namaisa. Na lamegai musgomu` para usu-mu.<\/p>\n<p><strong>Asuntu<\/strong><\/p>\n<p>Hu e`eku\u00f1gug finu` otdinariu na tautau-ta pot gaige giya siha i dichu pinadese gi kinalamten halum guma` familia. Siha i man-chatsaga ya klaru masa\u00f1gan sentimentun niha sin ditension.<\/p>\n<p>I mas oppan na keha i suetdun popble gi kase 15-mit na empleau guine pa`gu. Makat na kontrariu i mankadide\u00f1g i familia diariamente para umana` nahu\u00f1ge nesessidat niha. Inipus chagu` esta i presiun nesessidat siha kontra baratun suetdun popble.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu dudayu` kau guaha seriosu na asuntun mantension familia pot guaha food stamps. Enfin, kase gaige gi otru asuntu siha tat kumu trahe, doga, yan otru siha nesessidat familia.<\/p>\n<p>Mansuetten famaguon sa` guaha amotsan oga`an yan talo`ane gi eskuela. Ai gi tiempun mame sali ham de man-\u00f1gaha` duranten recess. Namase` i drinking fountain gi entalu` klase.<\/p>\n<p>Para i man-pinepblen mame mit grasias na sattun ma\u00f1ainan mame gi finana`guen relihion Katoliku. Grasias na manfelis todu gi halum ti deskribiyun na mattirun pinepble.<\/p>\n<p>Tat aplacha` na cho`chu` ti hu chogue pot kinanu` familia. Hu pa\u00f1ut lago`hu gi halum lu\u00f1u` na sisonyan chinatsaga. Mansuette famaguonta sa` ti mapadese ayu na sapet.  <\/p>\n<p><strong>Silensiu<\/strong><\/p>\n<p>Sessu gi taftaf oga`an `sino lemlem tautau silensiu i tanu`. Kase pot tutuhun yan finagpu` ha`ane.<\/p>\n<p>Lau gi hinassog-hu guaha mas muna` fan mamatkilu tautau-ta siha: pinadese. Mayotmente gi empleau suetdun popble ma-ususune diariamente. Makat na kontrariu kontra nesessidat familia!<\/p>\n<p>Gai minaput na asuntu gi halum guma` familia i sessu tinetpe tinahu\u00f1g para disiente na mantension. Lau fana`an guiya este mafanana`an \u201c`kanamia\u201d. De dios!<\/p>\n<p>Guaha `nai in` faisen i mansabiun I Deni` haf` planun niha umadelanta kualidat linala` tautau i se\u00f1gsu\u00f1g siha? Haf` ineppen niha fuera de manlolosus gi ma\u00f1gun kareta?<\/p>\n<p>I chinatsaga gaige na halu\u00f1u` mampus kinalamten familia sin kampu para u fa\u00f1galamten disiente gi ha`ane.<\/p>\n<p>Ti bai famaisen satbasion gi halum mansabiu. Tatnai sisida para bai malapbla na ti bisnes-hu. Lau todus hit manman-apapase tax, no?  <\/p>\n<p><strong>Ina`ayuda<\/strong><\/p>\n<p>Namagof hinanau tautau-ta piot kustumbren ina`ayuda. Komplimentu gi sensian yine`ase` ginen relihionta. Este i dos bittot sumede hit muna` felis ha`anen unu yan todu. Fitme yan dignu na kustumbren mandikiki` na petlas. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi hilu` felis na tinituhun este na sakan ha totpe hit tinahu\u00f1g fondu gi kaha&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-315643","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/315643","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=315643"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/315643\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=315643"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=315643"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=315643"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}