{"id":316498,"date":"2020-01-29T06:05:58","date_gmt":"2020-01-28T20:05:58","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=316498"},"modified":"2020-01-29T06:05:58","modified_gmt":"2020-01-28T20:05:58","slug":"ekungog","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/ekungog\/","title":{"rendered":"Eku\u00f1gog"},"content":{"rendered":"<p>Kada chatagmag matacho\u00f1g-yu` gi siyahu gi kusinan sanhiyu\u00f1g `nai hu tutuhun rumikonose gi Internet haf` guaha gi oriya yan chagu`. Mesklau i asuntu desde felis esta che`chu` satbahe.<\/p>\n<p>Fuera de hinanau konbi\u00f1iente hu konsidedera haf` na planu guaha para uma-adelanta kualidat linala` tautau-ta siha guine na petlas?<\/p>\n<p>Taya` fina` nuebu na asuntu maseha mohon pot kadu` na planun para uma-adelanta ha`anen tautau-ta siha guine. Kulan atdau ni doku` gi sanhaya ya machum dispues gi sanlagu. Natting!<\/p>\n<p>Estague` `nai klaru anog abilidat kabisiyu umadelanta ha`anen tautau\u00f1a siha. Iya hululu` i suetdun popble ni ma-ususune ni 15-mit na empleau guine. Haf` planun miyu fuera de \u201cnot yet, already?\u201d<\/p>\n<p><strong>Baratu<\/strong><\/p>\n<p>Ta usa kumu ihemplo asuntun guma` familia. Ha nesessita este lafigu` na suetdu para u si\u00f1a i familia siha man-manhatsa disiente na fanlihe\u00f1g. <\/p>\n<p>Na ti magahet na kase 15-mit na empleau gumagana suetdun popble? Haf` para u chogue i kuattru na membron familia yan $7.25 gi ora? <\/p>\n<p>I kuattru na membron familia haf` mohon na suetdu mauleg para u si\u00f1a mahatsa petmanente na guma`? Nahu\u00f1g ni $7.25 gi ora `sino $15,080 gi sakan? Hokog dispues de mafahan mas presisu na nesessidat tat kumu ne\u00f1kanu`. <\/p>\n<p>I suetdun popble gi 15-mit na empleau i primera chanda para i manma-elihe pa`gu na sakan. <\/p>\n<p><strong>Pipinu`<\/strong><\/p>\n<p>Kase in` ti\u00f1gu` esta na ayu na sagu mafanana`an \u201ccoronavirus\u201d pipinu` na chenot. Ha tutuhungue` giya China `nai guaha 56 na tautau esta manpininu`.<\/p>\n<p>Todu bisnis kumarera ginen China mana` para pot sumen piligru este na sagu. I chenot kulan regulat na sagu estake ha hatme i gofes ya nimo\u00f1ia (pneumonia) i tautau. <\/p>\n<p>Para proteksion-mu mismu, suhaye tautau ni lolo`lu` piot ya nuebu `nai ha birague` ginen iya China. `An sinagu hau, mauleg un` falag i hospitat ya un` mariseta pot asegurat.<\/p>\n<p>Gaige hahale`\u00f1a i chenot gi katnen ga`ga` siha na masuspecha man-inaplacha`e kukuracha `sino cha`ka ni mabenefisia dispues. Piligrosu! <\/p>\n<p><strong>Bintaha<\/strong><\/p>\n<p>Hinanau popble gai grasia yan likidu na inagoflie`e ha fotma gi entalu` membron familia. Man-asustene unu yan otru gi dididi` na guinahan familia. `An hinegsa` yan asiga pues in` usune yan hanum sinaga ginen i tanke.<\/p>\n<p>Sessu te\u00f1ga `an mamomokatyu` para i Guma` Yuus para bai fa\u00f1etbe kumu tanores mafattu gi hinasoghu kau \u201ceste ha` uttimu?\u201d Magahet na tatnai hana` fan fatta ham i Saina presisu na nesessidat siha desde ne\u00f1kanu` esta trahe. Maseha anna`e lau esta enfin guaha para tampen tatautau mame.<\/p>\n<p>Ginen un` popble lokue` na bisinu `nai man-da\u00f1kulu ham mina ti in` gef siente pinepble. Parehu patek diariamente. `An sinetnan sune yan asiga sena-hu pues tapbla yan i bisinu. Ayu buente na parehu ham man-magof gi tinaya` mame!<\/p>\n<p>Magahet na fitme na krineansa ginen ma\u00f1ainan mame umusune haf` guinahan mame. Poresu na ni unu ma\u00f1ake pot fitme leksion i Dies Na Tinagu` Yuus ginen i sinatusan na nanan mame. Diariu na po\u00f1ga para bai`n che`gue che`chu` echu tautau!<\/p>\n<p><strong>Inadahe<\/strong><\/p>\n<p>Gi un` popblen guma` `nai man-eyag ham man-la`la` gi halum tinaya`. Magahet na tat ti in` usune entalu` gualu`, tasi yan halum tanu` manman-aligau mantension.<\/p>\n<p>Iya Obyan tatnai huli`e `an ha`ane solu pue\u00f1ge `an man-emanog hatsadu ham. Ayu `nai umeyagyu` malagu gi halum tanu` sin kandet (flashlight) lau gaige matahu gi manog gi ramas tro\u00f1ku. <\/p>\n<p>Gi birada ume-uma\u00f1g-yu` pot yumahu dispues mantika na abunen uma\u00f1g yan hinegsa`. Puru bokan satbasion ginen un` popblen guma`. Fitme siha na leksion mattu ginen ayu na finapos-hu tat kumu inadahe gi halum tinaya`.<\/p>\n<p>I tinilaikan tiempu umatisa mas sapet gi megai na familia guine. Gi hiniyu\u00f1g i Navy megai mana` fan para gi offisiun niha. Dispues de hinalum i Trust Territory `nai adumididi` manmakone` tatte. <\/p>\n<p>Megai umusune man-gualu` tatte pot ayu solu `nai si\u00f1a maprebeniye familia mantensio\u00f1a. Kontodu tasi ma-usune. Diberas na tiru halum gualu` kada finagpu` eskuela esta i lemlem tautau. <\/p>\n<p>Ni estudiu makat `nai estayu` yayas ginen che`chu` gualu`. Esta i chatagmag gi sigiente dia `nai hu falague iyoghu siha homework.<\/p>\n<p><strong>Adumididi`<\/strong><\/p>\n<p>Maseha latan satdinas in` katdun niyog yan kundot `sino puntan kalamasa para bai`n fan nahu\u00f1g. Ayu `nai in` seseda ginefsagan mame `an in` pinu pinegsai manog `sino babue. <\/p>\n<p>Megai pinadesen tautau-ta siha guihe na tiempu `nai hasan cho`chu`. Gualu` yan tasi diariu mapetsige ni megai na familia guine. Lau in` si\u00f1gun pot ayu solu `nai si\u00f1a bai`n seda` mantension mame.<\/p>\n<p>Lau ni achog halum chinatsaga guaha siha fina` grasian halum pinepble. I puntu: man-magof i familia umusune haf` guaha gi kusina. <\/p>\n<p>Gi ha`anen gupot siha mas oppan magof na fasun tautau-ta bastara ke komplia\u00f1us i Ni\u00f1o Jesus. Esta i makat na sentimentu nina` \u00f1ahlala\u00f1g esta dispues de ha`anen A\u00f1u Nuebu! I pisu gaige gi kutturan ina`ayuda gi entalu` unu yan todu.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kada chatagmag matacho\u00f1g-yu` gi siyahu gi kusinan sanhiyu\u00f1g `nai hu tutuhun rumikonose gi Internet haf`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-316498","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/316498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=316498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/316498\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=316498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=316498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=316498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}