{"id":317342,"date":"2020-02-12T06:00:52","date_gmt":"2020-02-11T20:00:52","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=317342"},"modified":"2020-02-12T06:00:52","modified_gmt":"2020-02-11T20:00:52","slug":"sagun-coronavirus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sagun-coronavirus\/","title":{"rendered":"Sagun coronavirus"},"content":{"rendered":"<p>I coronavirus na sagu esta gaige gi todu i tanu`. Mas \u00f1ahlala\u00f1g ke regulat na sagu lau gai piniligru `an inadite i mala\u00f1gu ya hinatme hanum i gofes\u00f1a. Poresu na presisu inadahe!<\/p>\n<p>Dispues, pa`gu na semana doku` mafanana`an Norovirus ni umatataka estomagun tautau. Haf` ya ti mamapau i primet sagu kahulu` otru ni parehu da\u00f1osu.<\/p>\n<p>Megai esta mantinatme yan dimalas giya China. Puede kayadan \u00f1aihon sa` tinahu\u00f1g fasilidat hinemlu` para `an mit pot mit man-tinatme nu este na sagu. Maseha ti mafattu mage mauleg u guaha sattun na inadahe gi hinemlu unu yan todu.<\/p>\n<p><strong>Suetdu<\/strong><br \/>\nGaige gi gaseta na 15-mit na empleau guine gumagana suetdun popble. I dichu kuestion: Haf` na planu guaha para uma-adelanta monedan familia para u inataha sapet na kondision halum guma`?<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu man-atotpe hit yan kuentus \u201cmysterity\u201d `sino planun para uma-utut oran cho`chu` papa` gi 64 oras. Komprendiyun i planu lau naseguru haf` magahet kondision fondu gi kaha. Makat gi familia maribahan esta ha` suetdun popble ni maresisibe pa`gu.<\/p>\n<p>Gaige giya hita uttimu disposision gi makubren setbisiun publiku. Puede ti u fattu papa` gi `nai debi ta sakrifisia hinemlu` yan edukasion tautau-ta siha. <\/p>\n<p>Na para todu kareran hiyu\u00f1g Marianas. Na setbi i benefisiun Internet dimas de in` atotga umusa i inipus maribaha na fondun publiku. Usa guine gi adelantun tautau-ta siha!<br \/>\nMakat gi katkuet manera! Para in` fan pasesehu `nai manadan tautau manlili\u00f1u` ti inaligau niha na sapet?<\/p>\n<p><strong>Katma<\/strong><br \/>\n`An katma i ha`ane hu rikonose haf` i mensahe gi tatten nata\u00f1ga na silensiu. Guiya este finu` man-amku` i manrikohe ma\u00f1glu para mattiempu.<\/p>\n<p>Mientras tantu sige hu akanteha asunto-ta siha yan haf` na disposision man-mapetsige. Ti todu hu embrasa lau i disision para minauleg unu yan todu.<\/p>\n<p>Sapet para 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble guine. Makat na chanda este na pinadese gi halum guma` familia. Hu komprende i asuntu kontodu i appenas fondu para este na nesessidat. <\/p>\n<p>Kuantu giya hamyu chumage hanum grifu para katsun estomagumu desde oga`an? In` chage umusune sinetnan choda yan asiga pot ayu ha` guaha gi kusina. Mit grasias para i ma\u00f1ainan mame pot fitme na sinestenen yan mines\u00f1gun gi mattiriun linala` popble.<\/p>\n<p><strong>Hinanau<\/strong><br \/>\nSessu manda\u00f1a` ham gi fina` tininu `nai duru i grasiosu na konbetsasion yan chaleg. Lau dispues man-madispone todu i tres ma\u00f1elu-hu. <\/p>\n<p>I sumen namagof na dina\u00f1a`, mali\u00f1gu. Megai besis `nai guaguahu ha` namaisa. Mali\u00f1gu i konbetsasion yan man\u00f1ge` na chaleg che`lu.<\/p>\n<p>Hu tu\u00f1gu` na guaha `nai mabisitayu` piot `an kulan hagacha`yu` triste. Lau konsuelu i sensian yine`ase` yan sattun na inaglofli`e gi halum hame na ma\u00f1elu. Diariu lokue` hu hahassu siha gi tinayuyot-hu. Gi mismu guaha motibu na mattu este na disposision.<\/p>\n<p>Magahet na manhihot ham na ma\u00f1elu gi halum todu mattiru. Kontodu uma\u00f1g `in katdun niyog para i lamasan sena. Ni unu kumuentus pot man-hinalulula yan sopas hinegsa`. Ai namagof i agradesiyun na senan popble. Taftaf man-malulug ham gi halum tinaya` mina` in` kemprende linala` popble.<\/p>\n<p><strong>Kari\u00f1osa<\/strong><br \/>\nUn` tiahu sumen kari\u00f1osa ni muna` katma yan kontentuyu` gi karerahu` gi hinibenhu. Todu i tiempu kari\u00f1osa `an ha adi\u00f1gane-yu`. I bos\u00f1a munana`eyu` pinasensia yan inadahe gi karera-hu.<\/p>\n<p>Magahet na guiya `nai husosoda` konsuelu-hu ginen i motmut na pinasensia yan katma na disposisio\u00f1a. Ha fanu`eyu` haf` guinaiya entalu` nana yan patgon. Hu sen agradese maseha \u00f1gai`an `nai umasoda` ham. Mauleg na tiahu.<\/p>\n<p>Un` tiuhu lokue` maseha fina` lanchu `nai sumasaga hana` seguru na ma\u00f1ochu ham antes de bai`n di\u00f1gu gi lemlem tautau. Sessu hu fatachu\u00f1ge umeku\u00f1gug haf` finapos\u00f1a gi tiempun Japones. I difirensia, segun sina\u00f1gane\u00f1a, i mampus i Chapanes rektu gi bandan areglu. <\/p>\n<p><strong>Ina`ayuda<\/strong><br \/>\nKau kineni` atulai gi tekin, pininu` ga`ga` yan kinisechan gualu todu i tiempu tana` fan ma\u00f1a\u00f1age prohimu-ta. Metgut i sensian dina\u00f1a` yan ina`ayuda gi halum tautau-ta kontodu gi bandan espirituat tat kumu nobenan familia. Mit grasias!<\/p>\n<p><strong>Tano`hu<\/strong><br \/>\nManchagu` tanu` siha hu bisita gi ma`pus na 40 a\u00f1us. Lau tat mas namagof ke `nai tumalag halum i batkun aire giya Saipan sa` mattuyu` tatte gi petlas `nai mafa\u00f1agu-yu`. Finu` i kanta \u201cchalan iya hame\u201d. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Tat mas ke freskun ma\u00f1glu` gi papa` tro\u00f1kun niyog, katten pajaru gi aire, i bonitu na lemlem tautau yan felis na finagpu` ha`ane giya para`isu. Hu agradese lokue` grasiosu na konbetsassioin yan famaguon-hu yan nietus(tas) gi minachum atdau. Ma`ug na dina\u00f1a` familia!  <\/p>\n<p><strong>Famaguon-hu<\/strong><br \/>\nDina\u00f1a` familia para amotsa `sino sena namagof na inasoda` yan konbetsasion unu yan todu. Mientras sige ma\u00f1ochu mana oppan lokue` haf` finapus niha guihe na ha`ane.<\/p>\n<p>Mauleg na inetnun `nai ta hu\u00f1gug asuntun kada patgon yan haye munesessita ayudu. Este na okasion `nai sattun i dos saina ma-eku\u00f1gug haf` asuntun famaguon niha.<\/p>\n<p>I ma\u00f1an kada unu oppan na keha gi asunto\u00f1a. I fatkilu hu aga\u00f1g dispues para bai ketu\u00f1gu haf` nesessidat\u00f1a. Hu pasensiaye muna` komprende na debi u mapla` suma\u00f1gan haf` gaige hinasso\u00f1a<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I coronavirus na sagu esta gaige gi todu i tanu`. Mas \u00f1ahlala\u00f1g ke regulat na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-317342","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/317342","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=317342"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/317342\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=317342"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=317342"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=317342"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}