{"id":317719,"date":"2020-02-19T06:00:14","date_gmt":"2020-02-18T20:00:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=317719"},"modified":"2020-02-19T06:00:14","modified_gmt":"2020-02-18T20:00:14","slug":"silensiu-i-sengsung","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/silensiu-i-sengsung\/","title":{"rendered":"Silensiu I Se\u00f1gsu\u00f1g"},"content":{"rendered":"<p>I sagun Coronavirus machalapun gi todu i tanu` sin ditension. Kulan matdision na peste. Fuetsau, manma-utut todu karera entalu` nasion kontodu para Marianas ginen bisinu.<\/p>\n<p>Lau guine gi ma`pus na semana doku` otru chenut: Norovirus, kontra estomag. De dios sa` kontra gofes yan estomagu na biahe.<\/p>\n<p>Un` pinadese na oppan gi todu i tanu`. Ti soplu Marianas guine na mattirun peste. Hana chatsagayu` pot gai atburotu este na peste gi halum diskuidu. Puede ti ha fatoigue hit pot makat para todu.<\/p>\n<p><strong>Areglu<\/strong><br \/>\nPara i manadan representante gi hegsu` I Deni` debi Marianas de u chechefla gi todu asuntun linahyan.<\/p>\n<p>Lau tantu de manlosus manmalefa na guaha 15-mit an empleau gumagana suetdun popble. Estague` i dichu asuntu! Haf` planun miyu umadelanta pot tautau-ta? Na ti pot asuntun kualidat linala` tautau ni in` represesenta?<\/p>\n<p>Esta nachaleg `an tafaisen haf` planun niha. I ineppe: \u201cKanami\u201d. Pine`lon niha na `an masa\u00f1gan \u201ckanami\u201d (ekonomia) esta mauleg. Ke lau kau guaha `nai in` chile` Economics 101 na para in` batbaruye umatrebi gueku na esplikasion?<\/p>\n<p>Atan sa` klaru na mampus megai na empleau gumagana suetdun popble. Haf` dumeteteni hamyu sumatba este na chinatsaga? Siempre tali`e gi karera mona disposision ginen i tautau.<\/p>\n<p><strong>Chenot<\/strong><br \/>\nFuera de Coronavirus (COVID-19), doku` otru (Norovirus) giya Louisiana ni pipinu` lokue`. Dios mihu! Ha tagam todu atmos bandan Pasifiku este dos sagu.<\/p>\n<p>I mefe`na kontra gofes, i segundu, estomagu. Megai giya America entre mana` fa\u00f1aga gi hospitat `sino mandimalas. Todu i dos sagu i man-amku` mas ha affekta piot i man-mala\u00f1gu seriosamente. <\/p>\n<p>Gi mismu tiempu trabiha tai amot este na sagu. Tinaka` ta`lu kuattru mesis estake umasoda`e dulog\u00f1a.<\/p>\n<p>Namanman na chenot pot enteru i globus ha affekta. Kulan mohon matdision biblia. Lau ginen China tutuhun i Coronavirus. Ripot mediku ileg\u00f1a na i chenot ginen to`la yan mukus tautau.<\/p>\n<p>Mauleg sa` ti machage chenot lalahen Chamorro dinalag ni esta kulan ma\u00f1achaleg i nina`ye pot chumichichi` ni puti\u00f1a. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Pasu<\/strong><br \/>\n`Nai hali`e lahihu bis\u00f1ietu litratuhu gi gaseta ha chule` ya ileg\u00f1a na un` dia para u gaige gi mismu pahina. Ha chule` para i eskuela ya sige ha fattan \u00f1aihon.<\/p>\n<p>Hu esplika na tinaka` tiempu estake para u fa\u00f1ge` gi gaseta. Debi finenina uma-eduka yan fa\u00f1gge` la apmam na tiempu estake establisau na`a\u00f1a gi komunida. Debi u gana ina\u00f1goghun komunida kumu periodista (journalist-writer).<\/p>\n<p>`An ha petsige guinefi\u00f1a i lahihu siempre ha komprende haf` na obligasion mau`udai gi offisiun ma\u00f1gge`. Da\u00f1kulu na responsablidat este na offisiu. Ti magpu` gi mapegan litratu gi gaseta. Debi un` gana yan mirese ayu na kampu.<\/p>\n<p>Este na modun tinige` debi un` atan yan esplika todu atmos banda gi asuntu pot para u klaru i attikulu. Sede i mananaitai umebalua i asuntu. Lau un` koyentura `nai si\u00f1a mas guaha kinemprende gi asunto-ta siha.<\/p>\n<p><strong>Inapagat:<\/strong><\/p>\n<p>Komprendiyun finu` ma\u00f1aina-ta pot petsonat na opi\u00f1ion. Lau ni unabes `nai konfotme-yu`. Homlu` i inana`en hinasson todu gi asunto-ta siha. Dispues nina`en ginen hilu` haf` gaige giya guahu.<\/p>\n<p>Lokue`, todu i tiempu mas mauleg hinasson dos tautau ke unu. Ha sede klaru na kinemprende `nai mas libianu ma-aksepta i asuntu gi lamasa.<\/p>\n<p>Gi hilu` dineskuten asuntu sumasaunau ineku\u00f1gug gi haf` mansa\u00f1gan. Ayu `nai un`li`e na gai minauleg kontribusion i otru. Gi hilu` inakonfotma mas libianu mapetsige asuntu siha. Ti si\u00f1a na i hinassomu pafa umatatiye sin kuestion.<\/p>\n<p><strong>Inakomprende<\/strong><br \/>\nGi dina\u00f1a` asuntun linahyan debi tafan listu amtau na dineskuten asuntota siha gi hilu` inakomprende. Gi hilu` inakonfotma `nai mafa\u00f1agu haf` para u fan mapetsige.  Mas libianu i che`chu` linahyan gi hilu` inakomprende.<\/p>\n<p>Hu agradese inapagat saina pot esta manginen mismu lugat ya makomprende haf` debi umachogue dimas de un` dimalas.<\/p>\n<p>Usun ramienta tat kumu machete mauleg un` eyag propiu usu\u00f1a pot no unna` tailayen maisa hau `sino haye na prohimu. Piot usun kuha mauleg un` adahe usu\u00f1a tatnai sisida para u taigue damagas ade\u00f1gmu.  <\/p>\n<p><strong>Chenot<\/strong><br \/>\nMattirun Coronavirus yan Norovirus, unu gofes i otru estomagu, puede mansoplu hit pot makat na chenot gi maseha haye na tautau. <\/p>\n<p>Trabiha i mediku ti masodada`e amot\u00f1a ni unu gi dos chenot. Kase esta ennau kuattru mesis yan pa`gu `nai si\u00f1a u guaha fina` dulug para este na peste.  Namagof sa` manlibre hit ginen este siha na peste.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022 <\/p>\n<p>Infotmasion pot tumunug fondun iya Marianas kulan estotbu ya puede guaha sattun na inadahe pot no unna` fan galileg hit taya` salape gi kaha. Mauleg i listu na planun ma-utut gastu ni ma-anunsia guine na semana. Puede nahu\u00f1g para hinemlu` yan edukasion.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Nasion siha giya Asia mampus man-chathinassu pot chadeg machalapun sagun Coronavirus ya ti nahu\u00f1g fasilidat hinemlu` para i manadan manmala\u00f1gu. Poresu na todu bumiahe ginen iya China mana` para desde ma`pus na semana. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I sagun Coronavirus machalapun gi todu i tanu` sin ditension. Kulan matdision na peste. Fuetsau,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-317719","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/317719","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=317719"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/317719\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=317719"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=317719"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=317719"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}