{"id":318923,"date":"2020-03-11T06:00:09","date_gmt":"2020-03-10T20:00:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=318923"},"modified":"2020-03-11T06:00:09","modified_gmt":"2020-03-10T20:00:09","slug":"pot-coronavirus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pot-coronavirus\/","title":{"rendered":"Pot coronavirus"},"content":{"rendered":"<p>I sagun coronavirus pipinu`! I gofes hinatme hanum `nai chinema` regulat na hinagu\u00f1g. I man-amku` mas man-tinatatme yan sinapet nu este na peste. U fan dimalas mas ayu i mangai asuntu hinemlu`.<\/p>\n<p>Kulan sagun biblia este na biahe. Namanman para u doku` gi tautau gi lugat `nai taya` este na chenut. Ha afuetsas ma-utut kumarera gi todu u lugat `nai gaige i peste.<\/p>\n<p>Lokue`, taya amot\u00f1a este na chenut. I inetnun mediku ma-aliligau dulog\u00f1a i pesti lau tinaka` kase dos a\u00f1us estake para umasoda` amte\u00f1a. Adahe i man-amku` miyu piot i man-mala\u00f1gu.<\/p>\n<p><strong>Karera<\/strong><br \/>\nUn` lemlem tautau hu akantehan \u00f1aihon fina`pus galaide`ta yan haf` biahi\u00f1a `nai ha di\u00f1gu i puettu. U felis i karera pat u dimalas gi halum pagyun tasi? <\/p>\n<p>Haf` estau kinalamten tautau-ta siha diariamente pa`gu? Man-felis linala` niha gi hilu` suffisiente yan disiente na prebension familia? <\/p>\n<p>Na ti magahet na guaha 15-mit na empleau gumagana suetdun popble pa`gu?<\/p>\n<p>Maseha man-silensiu guine na puntu ho\u00f1geyu` na madimemoria haf` i mapadedese pa`gu na chinatsagan halum guma`.<\/p>\n<p>Lamegai fotmat na kuestion siha debi uma-oppe ni manma-elihe. <\/p>\n<p>Megai suetdun popble magagana pa`gu. Haf` satbasion miyu fuera de in` letke konbi\u00f1iente i asuntu?<\/p>\n<p>Petsonatmente, ti kontentu-yu` gi haf` lini`ehu ni kulan masotta gi kapricho\u00f1a. Guaha planun haf` para u fan ma-adelanta? Pat mapunu` \u201cnot yet, already?\u201d<\/p>\n<p><strong>Tanu`<\/strong><br \/>\nGi tutuhun negosiun i Covenant gi 1972, malimitte due\u00f1un tanu` Marianas solu gi natibu. Guihe na tiempu esta lamegai na Japones mangaige guine. Un` ratutu ha` makalamut tanu` Marianas `an ti malimitte gi natibu. <\/p>\n<p>Man-mikepble `nai finagcha`e man-chatsaga i tautau pot tinilaikan sisteman gobietnamentu guihe na tiempu.<\/p>\n<p>Pot proteksion i Attikulu Dose na mapega kumu areglu para 25 a\u00f1us na tiempu. Esta i tautau-ta makomprende haf` impottansian yan sustansian tanu` niha. <\/p>\n<p>Siha pa`gu u dinispone kumu due\u00f1un tanu` niha. Ti si\u00f1a na para u gagaige ha` i publiku kulan patte due\u00f1u gi tanu` kada sudadanu. Un` \u00f1ega direchun sudadanu!<\/p>\n<p>Ha setbe mauleg haf` intensio\u00f1a i Attikulu Dose gi tautau-ta siha. Mehnalum na intension yan propiu na disision i mana` guaha proteksion tautau-ta gi tanu` niha gi tutuhun i nuebu na sisteman gobietnamentu.<\/p>\n<p>Poresu, taya` esta kampu para setmun saiantes karisu ni pumo`lu na ha tu\u00f1go`\u00f1a disposision propiadat otru ke i due\u00f1u mismu! <\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahimu<\/strong><br \/>\nI finu` Chamoru dos patte gi un` sahyan `nai mau`udai: konbetsasion yan matuge`. Debi i natibu na u lagse` gi todu atmos banda.<\/p>\n<p>Tihu komprende haf` na maletke finana`guen matuge` na finu` Chamoru. Hu\u00f1gan, gai atburotu mapegan palabra gi dinanche na sentensia. Kada unu debi una`e animu kumetu\u00f1gu todu atmos bandan li\u00f1guahe.<\/p>\n<p>Hu hassu na i uttimu leksion gi finu` Chamoru `nai estabayu` gi segundu gradu `nai ma-introduse madiletran linguahita. Ti makontinua ayu na leksion para uma-asegura na man-eyag famaguon natibu manma\u00f1gge` gi li\u00f1guahen niha.<\/p>\n<p>Hu disidi ma\u00f1gge` pot li\u00f1guahihu maseha tinaka` mas ke dos a\u00f1us para bai` eyag muna` fan adanche mapegan palabra gi sentensia. Gi ti maput na eskalera, para un` eyag ma\u00f1gge` debi un` fa\u00f1gge`. `An si\u00f1a un` tuge` pues konfitmasion na un` tu\u00f1gu` li\u00f1guahimu.<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na na`mamahlau i fatsu hau gi matuge` na finu` Chamorro. Debi un` lagse` gi katkuet usun finu` natibu.<\/p>\n<p><strong>Disareglu<\/strong><br \/>\nChenut coronavirus ha estotba relasion nasion siha gi bandan bisnis piot materiat yan trastes ni diariu na usun todu. Deste ne\u00f1kanu` esta papet komun megai man-hokug gi tenda siha. Animu pa`gu makubre manu `nai kulan guaha finatsu.<\/p>\n<p>Mientras guaha pugas de hemunus papet komun. Mauleg ta ta`lun chumage saibog `agun haya ni mana matmus lechen niyug. Enfin, mattu gi man-atlibes<\/p>\n<p>siha inenkatgun materiat pot megai empleau man-mala\u00f1gu ginen este na sagu. Adumididi` ha bira siha tatte operasion fakteria gi enteru se\u00f1gsu\u00f1g elmundu.<\/p>\n<p><strong>Kanta<\/strong><br \/>\nEstaba un` bisnietu yan danda\u00f1a ukulele gi fihonhu `nai sige ha kanta Lullaby and Good Night. Un` kanta ni man-mafana`gue ham gi eskuela antes.<\/p>\n<p>Hali`e na kulan tristeyu`. Hu esplika na guiya ayu na kanta i sessu antes in` kanta yan man-madispone na ma\u00f1eluhu gi barandan hagas guma` gi Lali Fo. <\/p>\n<p>Hu chule` dispues i ukulele ya hufanu`e mas yaben dandan yan kanta ni mauleg u eyag. Namagof sa` mitalentu na patgon yan mauleg lokue` bos\u00f1a. <\/p>\n<p>Siempre un` dia u danderu taimanu ha` si bihu\u00f1a. Namagof i matala` gi talento\u00f1a. Hu promesa na un` dia bai fana`gue gumitala. Mitalentu.<\/p>\n<p><strong>Inadahe<\/strong><br \/>\nSattun na eksisiun hinemlu` i mas fitme na manera para ta adahe hinemlo`ta diariamente. Ginasgas yan mauleg na pinetsigen homlu` na eksisiu mas asegurau gi inadahen hinemlu`.<\/p>\n<p>Pot man-hahanau famaguon-ta para eskuela `nai man-entalu` otru famaguon mina` mauleg in` adahe ha`anen niha. Rikonose kau guaha tinituhun se\u00f1at sinagu pot no un` diskuida hau.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I sagun coronavirus pipinu`! I gofes hinatme hanum `nai chinema` regulat na hinagu\u00f1g. I man-amku`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-318923","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/318923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=318923"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/318923\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=318923"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=318923"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=318923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}