{"id":319335,"date":"2020-03-18T06:04:07","date_gmt":"2020-03-17T20:04:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=319335"},"modified":"2020-03-18T06:04:07","modified_gmt":"2020-03-17T20:04:07","slug":"pipinu-na-sagu-3","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pipinu-na-sagu-3\/","title":{"rendered":"Pipinu` Na Sagu!"},"content":{"rendered":"<p>Enteru i tanu` katma yan silensiu pot hinatme pipinu` na sagu ni mafanana`an \u201ccoronavirus\u201d. Lamegai man-dimalas ginen este na pesti entalu` Uropa yan Asia.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu, si Presiente Trump ha deklara emerensia para uma-atetuye ma-atahan pesti.<\/p>\n<p>I chenut hana` bula hanum i gofes `nai linimus i tautau estake dimalas. Ayu mas man-sinapet i man-amku` piot ya mangai chinatsaga hinemlu`. Makat na pesti.<\/p>\n<p>Mauleg sa` taya` nu este na pesti guine. Puede umahnanau tiha fatoigue hit. Manadan nasion giya Uropa man-mahuchum operasion gobietnu yan eskuela siha pot megai na tautau man-tinatme.<\/p>\n<p>Ti ho\u00f1giyun na dikiki` virus muna` dimu enteru elmundu. Puede masoda` amot\u00f1a este na pesti. I mediku siha pa`gu matutuhun estudiun haf` tutuho\u00f1a i pesti. Dios mihu! Estake para umasoda`e amot kase lamegai man-dimalas.<\/p>\n<p>Pot chaleg: Ileg\u00f1a si Magu na guaha amot finatinas\u00f1a. Era, para tana` loglug hagun bi\u00f1ga` talisai sa` areglau ti u finatoigue hit i chenut. Po`lu ya bai chage hagun lada `sino flores tamantiget!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Maribaha:<\/strong> Guine, anog na tumunug lokue` fondu gi kaha. Ni dibin gobietnu kandet (kase $34 miyon) ti ma-apapase. Indikasioin na menus fuetsan kaha para nesessidat siha. <\/p>\n<p>Gaige i finatsu gi maribahan ekonomian globus ti diskuidun ginen halum. Maila` tana` guaha pinasensia yan hinimiddi gi kinalamten tautau-ta siha. Manlibre hit gi man-ma`pus siha na malakondision. Kontodu este siempre u falofan. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>\u201cEkonomia\u201d:<\/strong> Guaha `nai huhu\u00f1gug tautau-ta ma\u00f1guentus pot chinatsaga `nai mamente baban \u201cekonomia\u201d. I sapet gaige tutuho\u00f1a gi halum guma` familia. Se\u00f1at na tinahu\u00f1g salape` gi moneda para nesessidat mantension.<\/p>\n<p>Poresu na `an ma\u00f1guentus i tautau-ta pot este na chinatsaga hu komprende pot malofan-yu` lokue` guine na ka\u00f1ada antes. <\/p>\n<p>I asuntu mapega gi kanai 31 ni manma-elihe pot siha man-manhula` para uma-adelanta kualidat linala` tautau-ta siha guine. Haf` i asuntu ni dumiteni pinetsigen este na attikulu? Haf` ya sessu hamyu man-nahgu\u00f1g gi barandan \u201cnot yet, already!\u201d<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Pisu:<\/strong> Hu\u00f1gan dinetetmimina este na asuntu ni ekonomian i tanu`. Ni achog este, haf` esta in` petsige para u mas homlu` yan fitme pisun ekonomia guine? Gi katkuet birada debi in` eppi i kuestion siha.<\/p>\n<p>Fuera de dikiki` na industrian bisita haf` otru patte gi ekonomia ni si\u00f1a in` petsige kumu katsu para `an matompu` i primera industria taimanu` i masusesede pa`gu? Kumu manpara hamyu man-magap ileghu na in` seda` propiu ineppe guine na asuntu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Kanta:<\/strong> Un` kanta ha botleleha i natibu na `nai mali`e salape` man-malefa ni kustumbre. Na ti magahet na mafachochu`e kepblen niha para diariu na mantension familia?<\/p>\n<p>Malefa hau na i natibu malag i moseria pot inaligau moneda para nesessidat? Mampus na`tatah `nai un` pega i asuntu. Kontodu kantamu inipus hinassun patgon. <\/p>\n<p>Yangin para un` chanda inaligau salape` pues mauleg hagu mismu fanu`e ham na usun kama, kuha yan manchete nahu\u00f1g para mantension nesessidat familia. Hu\u00f1gan, matulaika i tiempu gi hilu` inadahe gi linala` tautau-ta siha. Ti kaprechun diskuidu hinanau empleau natibu siha.<\/p>\n<p>I atkilon tanu` familia ti mana`e i riku soluke ma-atkila. Disposision fondu ginen este gaige gi dos amku`. Mu\u00f1ga mafama i suspechomu `nai ni hagu ti un` konfitma na faktu!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Sagu:<\/strong> Ha faisenyu` si Magu haf` `ste i coronavirus. Hu esplika na un` sagu `nai hinatme i goffes hanum ya guaha `nai dimalas i mala\u00f1gu. Makat na chenut pot kontra gofes. <\/p>\n<p>Tai amot i chenut mientras sige i mediku ma-aligau satbasio\u00f1a. Ma-a`atan na kase tinaka` dos a\u00f1us estake umasoda` amot\u00f1a este na pesti. Mansuette hit sa` taya` este na pesti guine. <\/p>\n<p>Mauleg na disision mapetsige `nai mana` para bisita siha ginen China, Taiwan, Hong Kong yan nasion siha gi oriya `nai gaige i chenut. Puti, makat yan pipinu` na pesti!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Chaleg:<\/strong> Sige si Magu chaka chaleg\u00f1a na mauleg este na sagu i coconavirus. \u201cManu `nai un`soda` estaha` guaha koronamu para `an dimalas hau?\u201d Esta tutuhu` lago`\u00f1a ni ma\u00f1ge` chaleg\u00f1a!<\/p>\n<p>Fotte pot ha punu` fu\u00f1gsion gofes i tautau.  Hombre otdinariu na sagu sapet gi man-amku` yan famaguon. Mit grasias pot taya` este na pesti guine!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Niyug:<\/strong> Manhoka-yu` niyug gi lugat un` che`lu para bai saibog suetteghu sunen agaga`. Hana` hahassuyu` `nai abundansia antes gi hagas gualu` mame Tagpochau este na `aggun haya. Un` sune na ti presisu-yu` totche. Ti mah\u00f1au huna` lagun appan.<\/p>\n<p>Mafanana`an \u201caggun haya\u201d tat kumu sune, choda, mendioka yan kamute ni ma`ug gi estomaguta. Mauleg `an si\u00f1a i familia mananum gi tatten guma`. Ti u fan gagau na`\u00f1a lau gaige listu para usun familia. <\/p>\n<p>Hu po`lu i otru niyug para `an suette-yu` hiyug, lililug, `sino alili\u00f1g. Paire na katdu ke a\u00f1glu` na inaflitun Kentucky Fried Chicken! Hagas usun mame gi gima` Lali Fo`. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Hospitat:<\/strong> Pot inipus machalapun i sagun \u201ccoronavirus\u201d na todu hospitat gi enteru estadu siha matutuhun man-ma-aregla para u kubre i manadan man-mala\u00f1gu. Ni achog umachogue tinahu\u00f1g kuattu `an megai mantinatme hu este na sagu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enteru i tanu` katma yan silensiu pot hinatme pipinu` na sagu ni mafanana`an \u201ccoronavirus\u201d. Lamegai&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-319335","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/319335","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=319335"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/319335\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=319335"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=319335"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=319335"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}