{"id":319726,"date":"2020-03-25T06:00:21","date_gmt":"2020-03-24T20:00:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=319726"},"modified":"2020-03-25T06:00:21","modified_gmt":"2020-03-24T20:00:21","slug":"finagpu-haane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/finagpu-haane\/","title":{"rendered":"Finagpu` Ha`ane"},"content":{"rendered":"<p>Sige hu abirigua haf` na este na lemlem tautau mampus triste sentimentog-hu. Se\u00f1at suette pat haf` mohon? Siempre tali`e!<\/p>\n<p>Era mamaya` hinassoghu gi pinadesen manadan familia gi halum didog na tiempun ha`ilas ni hinegse sagun pipinu`, coronavirus. Kau este na mampus silensiu i tanu`? <\/p>\n<p>Magahet na sumen nachatsaga i guaha 15-mit na empleau guine gumagana suetdun popble.<\/p>\n<p>Mauleg na kinatsu este ni kutturan ina`ayuda gi halum tautau-ta. Este na sensia sumede linibianu gi halum te`ug na chinatsaga. I gineftautau-ta kumonfitma inapinitiyen familia gi halum didog na mattirun ha`ilas. Tat pahina guine na fina`pus tautau tihu dememoria. Malofanyu` guine na ka\u00f1ada gi pinatgonhu.<\/p>\n<p>Mauleg sa` guaha ayudun food stamps ni umayuda familia disiente na sentada gi lamasan sena. Gi sisienta siha na sakan sale ham de `in pa\u00f1ut ma\u00f1glu` haya. Dispues `in gimen hanum grifu kumu sena antes de oran deskansu. Diberas!<\/p>\n<p><strong>Kastigu<\/strong><br \/>\nI sagun coronavirus, pipinu`. Kastigu para ayu i esta mangai problema korason, gofes yan otru seriosu na pinadese.<\/p>\n<p>Si Presidente Trump ha chule` i asuntun coronavirus ya guiya mumanda ma-estudiayen este na pesti. Fuera de pipinu` sumen chadeg ha chalapungue`. <\/p>\n<p>Mauleg sa` umentalu` i federat  ya puede masoda` amot este na pesti. Kontodu bisnis ma\u00f1aunau gi pinetsige pot inadahen hinemlu` unu yan todu.<\/p>\n<p>Taya` trabiha nu este na sagu guine ya puede tiha fatoigue hit. Makat piot para i man-amku`.<\/p>\n<p>Abisu: Saga gi gima`! Suhaye lugat `nai guaha mas ke dies na tautau! Gaige obligasion proteksion hinemlo`mu giya hagu mismu!<\/p>\n<p>Se\u00f1at i chenut ha inklusu masisineg, mumuta` yan putin estomagu. Mina` pipinu` pot ha saguaniye hanum i gofes `nai chinema` i tautau humagu\u00f1g estake dimalas, segun i ripot mediku.<\/p>\n<p>I chenut si\u00f1a gaige giya hagu pot kuattru dias ya ti un` tu\u00f1gu` pot tai se\u00f1at. Dispues un` tutuhun masisisineg, lo`lu` yan muta`.<\/p>\n<p>Ayu mas u fan sinapet i man-amku` piot i mangai chenut antes de u fan sinagu. Tai amot este na pesti!<\/p>\n<p>Ma-estudiadiaye ni mediku pa`gu lau tinaka kase dos a\u00f1us estake si\u00f1a masoda`e amot\u00f1a. Puede lachadeg antes de una` fan dimalas lamegai na tautau.<\/p>\n<p>Suette sa` taya` pa`gu nu este na chenut guine. Puede tiha fatoigue hit gi karera pot makat na kontrariu. Dispues, sige chumaleg si Magu na guaha ha` amot\u00f1a i chenut. \u201cGimen manaloglug hagun kamachili sa` areglau!\u201d Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Machum<\/strong><br \/>\nGiya America todu aktibidat `nai guaha inetnun tautau mana fan para pot no umachalapun mas i pestin coronavirus. Guine, mauleg in` eksisia parehu na disposision pot no in` chansa man-mala\u00f1gu ginen este na pesti.<\/p>\n<p>Namanman na sagu pot masusesede doku` namaisa gi sanhalum tautau sin matatme. Pot makat na sagu na mauleg in` adahe man-amku` miyu gi gima` yan famaguon siha. Inadahe mas fitme na pisu `nai si\u00f1a ta ataha este na sagu.<\/p>\n<p>Mientras tantu, esta guaha siete mit manpininu` yan ochenta mit mantinatme. Makat piot gi ayu siha na nasion i chat-fitme sistema yan faisilidat hinemlu`. Lamegai siempre u fan dimalas ginen este na sagu. Adahe hinanau miyu ya in` suhaye inetnun tautau.<\/p>\n<p><strong>Man-amku`<\/strong><br \/>\nIya Italia (Italy) hana` para ayudun hinemlu` gi man-amku` ni esta mangaige gi idat 80.  Ma-utut ayudu gi idat `nai mas te`ug nesessidat assistimientu gi man-amku`. Dios mihu!<\/p>\n<p>Makat para i natibun este siha na petlas machogue fina` tailaye gi man-amko`ta. Ti este man-mafanague-ta mina` man-sattun hit umasiste ma\u00f1ainata. Dispues de todu ti apasiyun na sakrifisiun niha?<\/p>\n<p>Namagof lokue` i inesgun famaguon guine na patte pot makomprende haf` signifikasion saina. Finu` man-amku, `an malagu hau libianu yan anaku` ha`animu respeta i ma\u00f1ainamu. Agradesiyun todu sakrifisiun niha pot para tamana` fan da\u00f1kulu felis.<\/p>\n<p>Huli`e mines\u00f1gun nanahu gi halum tinaya` yan animun tatahu gi gualu` pot nesessidat familia. Hu tu\u00f1gu` na yayas lau sin parat pot para u tanum ta`lu un` tro\u00f1kun choda antes de u homhum. <\/p>\n<p>Huli`e si nanahu ha mattitgue` pot hame. Dispues de madispone tai minagtus tinayuyot-hu para guiya diariu. Sumen agradesiyun todu sakrifisio\u00f1a para una` fan felis ham gi kareran mame.  Mit grasias! <\/p>\n<p><strong>Sagu<\/strong><br \/>\nSagun Coronavirus kontodu cho`chu` entre ma-utut i ora `sino mahuchum. Komprendiyun i disision. Lau makat gi empleau ni gotpe ma-utut solu monedan famlia. <\/p>\n<p>Sapet gi familia pot maribaha para apas guma`, kareta yan otru siha diariu na nesessidat. Un` ira na tat tiha sapet gi hinanau megai gi tautau-ta. Kontodu industrian bisita ha huchum. I pinadese gaige `nai hinichum lokue` cho`chu` siha gi hotel yan todu bisnis bisita.<\/p>\n<p>Klaru na inipus paska na industria ni libianu mafondu pot sentidu gi haf` masusede gi oriya. Maribaha numerun bisita `nai inaffekta todu bisnis turista guine. Haye para u atrebigue` kumarera gi halum pipinu` na sagu! Da\u00f1kulu maribahan bisita ginen Japon, China, Taiwan yan otru siha lugat gi oriya. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sige hu abirigua haf` na este na lemlem tautau mampus triste sentimentog-hu. Se\u00f1at suette pat&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-319726","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/319726","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=319726"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/319726\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=319726"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=319726"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=319726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}