{"id":320151,"date":"2020-04-01T06:05:02","date_gmt":"2020-03-31T20:05:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=320151"},"modified":"2020-04-01T06:05:02","modified_gmt":"2020-03-31T20:05:02","slug":"pipinu-na-sagu-4","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pipinu-na-sagu-4\/","title":{"rendered":"Pipinu` Na Sagu"},"content":{"rendered":"<p>Pipinu` i coronavirus na sagu! Pot este na man-masoyu` todu na u fa\u00f1aga gi gima`. Este un` manera `nai si\u00f1a ta pribeni machalapun un` pipinu` na sagu! Oppan na otden gi enteru i tanu` (elmundu).<\/p>\n<p>Ni mediku timatu\u00f1gu haf` este na chenut. Pa`gu matututuhun ma-estudiaye haf` tinatte\u00f1a na pipinu`.<\/p>\n<p>I chenut ha saguaniye hanum i godes `nai chinema` humagu\u00f1g i tautau estake dimalas. Tai amot na sagu! Mas ke 18,000 esta man-pininu` ya sige ha` ma-umenta diariu.<\/p>\n<p>Esta guaha 414,277 na tautau man-tinatme mientras 100,000-mas esta man-pininu`. Dios mihu na dadau chenut. <\/p>\n<p>`Nos kuantus estadu giya America matutuhun mahatsan mas hospitat pot ma-ekspepekta na lamegai siempre umana` fa\u00f1aga pot man-tinatme nu este na sagu. Kontra gofes `nai makat i tautau humagu\u00f1g.<\/p>\n<p>Mansuette hit sa` taya` nu este na pesti guine.  Puede ti ha fagoigue hit i chenut pot pipinu`. <\/p>\n<p>Este na asuntu ha papa\u00f1gun hit gi bandan preparasion. Mu\u00f1ga na u fatoigue hit un` chenut `sino ira ya ha lachai muna` fangalileg hit gi halum fache` diskuidu.<\/p>\n<p><strong>Agradesimientu<\/strong><\/p>\n<p>Gi iran pipinu` na sagun coronavirus mangaige giya monana para u fan man-ayuda i mediku, infetmera, yan polisia gi haf` na gotpe pot nesessidat tautau-ta siha.<\/p>\n<p>Sin ditension machogue che`chu` niha gi maseha haf` na inigu\u00f1g. Gi mismu tiempu siempre u bira siha tatte gi gima` dispues de todu. Kau makikilili` chenut ni unabes `nai ma\u00f1eha gi offisiun niha. <\/p>\n<p>Makat na obligasion ya hu nana`e kada unu Si Yuus Maase` pot sensian ayudu yan binatbaru pot tautau-ta. Puede ni unu u inaffekta chenut `an ha bira siha tatte gi gima` dispues de finagpu` cho`chu`<\/p>\n<p><strong>Asuntu<\/strong><\/p>\n<p>Diariu hu baba i Internet manaitai gaseta siha. Dos papet hu a\u00f1goghu: Washington Times yan Japan Times. Suffisiente gasetan enteru elmundu yan man-analisau na asuntu siha.<\/p>\n<p>Hu pupulan relasion nasion siha giya Asia yan Japon. Mientras mauleg kinalamten industrian niha deste ne\u00f1kanu` yan otru siha trastes, kontentuyu`. Atbansau Japon gi megai siha na asuntu. Kada nasion lokue` guaha na patte `nai fuetsudu.<\/p>\n<p>Puede u fattu ha`anen Kinahulu` Jesukristo (Easter) gi hilu` felis yan namagof na selebrasion para todu ma\u00f1gilisyanu. Makat na karera pot tafagcha`e tiempun ha`ilas. Mauleg tafan mamaisen ayudu ginen i Saina para hinemlu` unu yan todu.<\/p>\n<p><strong>Karera<\/strong><\/p>\n<p>Hu e` eku\u00f1gug kau guaha nuebu na programan adelantu para i tautau-ta siha. Taya`! Adahe na man-hine\u00f1ga\u00f1g i tropan hegsu` I Deni` ni mattirun un` pipinu` na sagu.<\/p>\n<p>Mamaisen si Kilili` yan gobietnu ayudu ginen as Presidente Trump ayudu `an halu\u00f1u` hit i maribahan ekonomia guine. Menus kopble yan cho`chu` `an ha palo`pu` hit mas chatsaga na kinalatem ekonomia guine. Gi hilu` animu puede ti mattu i sagun coronavirus mage Marianas.<\/p>\n<p><strong>Lugat<\/strong><\/p>\n<p>Chathu\u00f1gug i amiguhu Magu pot lugat `nai ha mafa\u00f1agu i chenut Coronavirus era giya Wuhan. Ileleg\u00f1a \u201cLuhan\u201d. Huna` dinanche dispues lau ai na manadan chaleg pot luhan. Buente pot pipinu` ayu na sagu na ha tatpa\u00f1ge \u201cluhan\u201d.<\/p>\n<p>Dispues ha akonseha-yu` pot umeku\u00f1gug, \u201cEste guatu (guahu) ha eku\u00f1gug este mage (guiya) a`paire todu\u201d. Hu faisen haf` hinasso\u00f1a pot sagun coronavirus, ileg\u00f1a, \u201cA`taya`, a`suha `alo`lu` este mage\u201d. Hu infotma na taya` este na sagu guine. Ha fueguyu` tatte, \u201cMu\u00f1ga `afa` ediku (mediku) hau\u201d. De dios!<\/p>\n<p><strong>Atlibes<\/strong><\/p>\n<p>Guaha dos lahihu \u00f1ietu na sumen atlibes kustumbren niha. I unu geftau i otru prefektu Judeus. Huli`e na i segundu debi bai adi\u00f1gane pot para bai komprende ginen mamanu kustumbren miskinu.<\/p>\n<p>`Nai hu kuentuse ha apunta na `osungue` machuleguan sin mafaisen ni propiadat\u00f1a. Hu komprende pot patgon ya geftau gi mismu tiempu. Hu fana`gue chochogue\u00f1a `nai libianu ha gana respetun todu. <\/p>\n<p>Bai rikonose dispues haf` adelanto\u00f1a mamatinas fitme na disposision `nai ma-establese respetu achog entalu` che`lu.  <\/p>\n<p><strong>Bisiu<\/strong><\/p>\n<p>I man-ayuda otru ni munesessita assistimientu ti maput ta kubre pot nesessidat. Lau taimanu un` justifika umayau `nai taya animu-mu man-espiha cho`chu`? Taimanu un` nana`lu inayaumu `nai ni cho`chu` hau taya`? Haf` mohon?<\/p>\n<p><strong>Lisayu<\/strong><\/p>\n<p>Mientras mamange`yu` huhu\u00f1gug gi radio tinayuyot lisayu. Hu huchum matahu manayuyot dispues `nai hu kontinua haf` hututuge`. <\/p>\n<p>Tatnai fatta bisitasion espirituat pot estague` a\u00f1klan ha`anihu diariamente. Ni u pagyu gi halum manloka` napu fitme karerahu para i puettu ni hu aliligau. Tatmas tra\u00f1kilu na sentimentu ke fitme na galaide` espirituat. <\/p>\n<p>Lokue`, diariu hu tayuyute maseha haye na kilisyanu ni madispone ni mattu gi hinassog-hu. Guiya este mafanana`an induthensia para ayu i manmofo`na ke hita. Na geftau hau sa` ti un` fali\u00f1gu gi kareramu. Finu` man-amku` haf` humuyu\u00f1g gi agapa` u ta`lu tatte gi akague.<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe<\/strong><\/p>\n<p>Hu ega` un` programan Chamoru gi television `nai todu umu`usa finu` E\u00f1glis. Guaha `nai mana` fan man-hassu i man-e`ega` na programan Chamoru lau makontinua manfinu` E\u00f1glis. Anog na ti matu\u00f1gu` li\u00f1guahen niha ni tampoku haf` masasa\u00f1gan. Kase guahu i tatamudu pot hu e`eku\u00f1gug tai sustansia na programa!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pipinu` i coronavirus na sagu! Pot este na man-masoyu` todu na u fa\u00f1aga gi gima`&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-320151","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/320151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=320151"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/320151\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=320151"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=320151"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=320151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}