{"id":320560,"date":"2020-04-08T06:00:23","date_gmt":"2020-04-07T20:00:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=320560"},"modified":"2020-04-08T06:00:23","modified_gmt":"2020-04-07T20:00:23","slug":"makat-na-pesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/makat-na-pesti\/","title":{"rendered":"Makat na pesti"},"content":{"rendered":"<p>Kase 158 na nasion man-dinanche ni pipinu` na sagun coronavirus `nai megai man-matai. Gi hilu` este guaha inatu\u00f1gu` ina`ayuda para u tutuhun umaregla tatte ha`anen niha i los probes.<\/p>\n<p>I chenut: hinatme mukus i sagan ma\u00f1glu` gi gofes `nai chinema` humagu\u00f1g regulatmiente i tautau estake dimalas. Tai amot na sagu ya u fan dimalas piot i man-amku`.<\/p>\n<p>Trabiha taya` nu este na pesti guine ya puede tiha fatoigue hit pot makat yan pipinu`. Propiu lokue` na otden halagnus i gobietnu `nai ha prohibe bisita siha ginen China yan otru lugat gi oriya. Taya` kampu `an sinaulag i man-amku` nu este na sagu.<\/p>\n<p>I man-sinapet nu este na pesti ayu i mandaibites yan mangai problema korason yan gofes. Sumen makat na sagu gi pumadedese este siha na malakondision hinemlu`.<\/p>\n<p>Iya New Jersey mampus sinapet pot megai gi tautau\u00f1a gi `nos kuantus siuda man-kinikote nu este na sagu. Matutuhun man-manhatsa mas hospitat pot ti suffisiente kuattu gi presente na fasilidat hinemlu`. NJ `nai ha tutuhungue` i pesti.<\/p>\n<p>Inipus chadeg hachalapungue este na sagu. Gi 24 oras na tiempu mas ke 700 man-tinatme nu este na pesti giya NJ.<\/p>\n<p><strong>Tinaya`<\/strong><br \/>\nI pinedu\u00f1g ekonomian iya America guaha 47 miyon na tautau para u fan tai-che`chu`. Ensegidas si Presidente Trump yan kongressu machoneg un` prinipone para u inataha matompu` ekonomia pot da\u00f1osu gi bandan offisiu.<\/p>\n<p>Ginen cho`chu` `nai man-resisibe empleau suetdu ni kumukubre nesessidat familia tat kumu guma`, karera, magagu, ne\u00f1kanu`, gastun hinemlu` yan otru siha nesessidat. Konsidera `an taigue offisiu kumu pisun familia. Sapet diariamente para umafana` gi inaligau moneda para mantension.<\/p>\n<p>Malofan-yu` guine na ka\u00f1ada antes gi tinilaikan NTTU yan Interior. Makat na tiru i diariamente un` fafana` tinaya`. Mauleg na guaha hanum sinaga para katsun estomagun mame entalu` faha` niyug yan lemai `sino atulin kalamasa. Makat gi familia tirun ha`ilas.<\/p>\n<p><strong>Pisu<\/strong><br \/>\nGi fina` konbetsasion yan lahihu \u00f1ietu ileg\u00f1a na ti presisu umeyag finu` Chamoru pot esta gaige finu` E\u00f1glis. Dispues tai bali i li\u00f1guahen natibu ni pot dios.<\/p>\n<p>Hu faisen haf` na par u dispressia i naturat giya guiya? Ha repite na tai bali na li\u00f1guahe fuera de usun konbetsasion. Hu adi\u00f1gane i lahihu na huna` pasensiague` ya hu atan haf` gaige giya guiya deste ha`ane `nai humuyu\u00f1g-gue` gi tiyan nana\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu esplikaye i patgon na i finu` Chamoru i sahyan kutturan natibu guine siha na petlas. Sin este pues kase lokue` hagas mapuha i galaide` Chamoru ya mai\u00f1gu kontodu sustansia\u00f1a. <\/p>\n<p>Kase tiha komprende haf` mina` likidugue` na fina\u00f1agu. Haf` taimanu para un` \u00f1ega haf` gaige gi haga`mu?<\/p>\n<p><strong>Kuatdrante<\/strong><br \/>\nKumu amku` sessu hu pulan kinalamten ma\u00f1eluhu diariamente. Gai atburotu na responsablidat gi katkuet manera.<\/p>\n<p>Un` biahe hu aminasa un` che`lu pot motibu. Ileg\u00f1a i amku` nu guahu, \u201cMu\u00f1ga ihu mana` kuatdrau mampus kuatdrantemu\u201d. Hu komprende haf` fino`\u00f1a na mantautau ha` i ma\u00f1eluhu. Lau diberas gi halum estrakadan inaguaguat gi tropa haf` para un` chogue?<\/p>\n<p>Hu estira talen pinasensia ya hu sottan \u00f1aihon. Ayu `nai hu aliligau `an man-apa\u00f1ite pot che`chu` imbestidot.  Lau otdinariu na burukan familia gi ha`ane. Magahet na kada unu konsu kustumbre\u00f1a mina` guaguaha fina` inadisgustu. Diberas!<\/p>\n<p><strong>Fuetsau<\/strong><br \/>\nSais dias antes de bai komple sinku a\u00f1us huna` appan i primet na satten hinegsa` gi foggun guafe. Era, \u00f1ala\u00f1gyu` lau mala\u00f1gu si nanan mame ya ti si\u00f1a kahulu`.<\/p>\n<p>Hafana`gue-yu` manotne guafe, preparasion pugas estake hu pega gi hilu` foggun. Deste ayu na tiempu umeyagyu` preparasion totche deste estufau, katdu yan mana appan `aggun haya. <\/p>\n<p>Kontodu ma\u00f1otse matiteg magagu hu eyag dispues. Unu ha` na che`chu` palao`an tihu tu\u00f1gu: mandeskatga. Poresu na finu`yu` gi ne\u00f1kanu` yan trahe ni para bai usa. Debi magaguhu uma-enkola, atbidun yan maprensan tisu para bai hatme.<\/p>\n<p>Magahet kinalamten un` popblen guma` piot familia ni tumu\u00f1gu` obligasion espirituat na libianu yan felis hinanau todu diariamente. Kase kuattru a\u00f1us ni guahu tumucha lisayun familia antes de oran sena, estudiu yan deskansu. <\/p>\n<p>Man-eyag i pumalu parehu obligasion gi karera mina` makomprende lina`la` espirituat. Un` fitme na kreansa ginen as nanan mame. Todu man-ma\u00f1etbe gi atat kumu tanores. Sumen namagof `nai hulili`e mona gi atat ma\u00f1eluhu kumu setbiente.<\/p>\n<p>Dispues `nai sige luchan para i gima` para preparasion amotsan oga`an. Magahet na magradua-yu` gi high school sin muna`lagu gi foggun elektrisida. <\/p>\n<p>Gaige si Iku gi menan guafen hagas foggun munana appan hinegsa. Maseha popble na fina`pus ti ma\u00f1otsutyu` ni unabes. Ayu `nai huna` fitme presisu siha na ineyag satbasion.<\/p>\n<p><strong>Inadi\u00f1gan<\/strong><br \/>\nKumuentus si Queen Elizabeth pot chinatsaga ginen sagun coronavirus. Lau kau ha komprende linala` popble yan sapet gi halum tinaya`? Sedi ham se\u00f1ora umusune i mant ###<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kase 158 na nasion man-dinanche ni pipinu` na sagun coronavirus `nai megai man-matai. Gi hilu`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-320560","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/320560","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=320560"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/320560\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=320560"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=320560"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=320560"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}