{"id":3218,"date":"2012-01-30T03:30:23","date_gmt":"2012-01-30T03:30:23","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=3218"},"modified":"2012-01-30T03:30:23","modified_gmt":"2012-01-30T03:30:23","slug":"priniponen-mabenden-tanu-publiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/priniponen-mabenden-tanu-publiku\/","title":{"rendered":"Priniponen mabenden tanu&#8217; publiku"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Un\u2019 propositu ginen i gobietno para u ma-amenda i Attikulu Onse (Article 11) gi konstitusion \u2019nai para umasede mabenden tanu\u2019 publiku guatu gi hotels yan golf resorts siha guine.<\/p>\n<p>Ileleg\u00f1a i gobietno na da\u00f1kulu na salape para u rikohe iya Marianas yangin masede este na ginagau\u00f1a. Mampos megai dibi\u00f1a i gobietnamenton iya Marianas: $300 miyon para i programan man-ritirau, $25 miyon na dibi gi mapos na sakan lamayot patte para i medical referral yan tinetpe podu\u00f1g kontribusion tax \u2019nai gi mismu tiempu sige ha\u2019 hulu\u2019 i obligasio\u00f1a.<\/p>\n<p>I dichu asuntu gi este na prinipone: Kau enfin guiya este satbasion petmanente gi sumen chafleg na ekonomian iya Marianas para i man-mamamaila\u2019 siha na tiempu? Kulan i ma-offrerese katsun temporariu pot para u satbague\u2019 i gobietno ginen kantidan dibi\u00f1a pagu. Haf\u2019 ya ta padese mismu problema gi halom 10 esta 20 a\u00f1os na tiempu? Kau u guaguaha\u2019 mas tanu\u2019 publiku para umabende talu pot diskuidon manehante?<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu, estague\u2019 na tropa i sumupopotta i Attikulu Dose ni umamot i mangai tanu\u2019 praibet patte gi solu direchon niha dumispone propiadat niha.<\/p>\n<p>I asuntu siempre umapresenta gi hechuran ineku\u00f1gog publiku deste Luta, Tinian yan Saipan. Mauleg ta hu\u00f1gog hafa sentimientun linahyan pot este prinipone.<\/p>\n<p>\u2019Nai chafleg kontodu hospitat<\/p>\n<p>Mampos chafleg, tai fondu i kahan iya Marianas na kontodu hospitatta sumen mala\u00f1gu gi bandan pottanmoneda. Taya fondu para uson setbision hinemlu\u2019 gi man-mala\u00f1gu siha.<\/p>\n<p>Lau hagas mananae\u2019 salape kase $27 miyon pesos gi sakan. Mapuge i nuebu na manehante $5 miyon pesos ya masotta para u ensinahyau puede ti matmos.<\/p>\n<p>Hasupag na disision ginen i gobietno lau ti tinilaika asienton obligasio\u00f1a umasegura na guaha alibiu para i solu na hospitat publiku guine.<\/p>\n<p>I diskuidu \u2019nai ma-abiba mage didog na tiempon ha\u2019ilas mediu probleman man-ma\u2019gasta sa\u2019 todu lumie\u2019 na kimasosson i atuf gima\u2019 iya Marianas lau tinane\u2019 man-politikan na\u2019tatah kulan famaguon elementariu gi plasen eskuela.<\/p>\n<p>Didog mampos i taya\u2019 salape gi kahan iya Marianas na kanaha\u2019 seguru na magpu\u2019 i programman man-ritirau gi halom dos a\u00f1os na tiempu. Lau madidibi i programa kase $300 miyon pesus pot hagas maletke obligasion niha i hagas yan presente na administrasion.<\/p>\n<p>Rason na ileleghu na ha fatoigue hit esta i tiempun ha\u2019ilas sa\u2019 teug\u2019 mampos i taya\u2019 salape\u2019 para un\u2019 manadan obligasion. I sigiente na attikulu i para u fan ma-utot oran empleau gobietnu papa\u2019 esta i 56 oras gi kada dies dias.<\/p>\n<p>Menos mas i pottanmonedan (family wallet or purse) familia mientras sige hulu\u2019 i apas kandet, presiun nesessidat, yan otru siha obligasion. Megai lokue\u2019 u fan ma-amot ni primet guma\u2019 familia. Todu pot todu mas maribaha fuetsan fondun familia ginen hagas ha gagana na pagamientu.<\/p>\n<p>Mampos lokue\u2019 malahyu i \u00a0bandan bisnis. Megai humuchum pettan niha. Man-madispacha empleau ginen che\u2019chu\u2019 niha dispues man-pinalo\u2019pu\u2019 ni taya salape\u2019 para nesessidat familia. Yangin u guaha rinibahan empleau gobietnu, amanu mohon \u2019nai para u fan macho\u2019chu\u2019?<\/p>\n<p>I ma\u00f1an lama\u00f1ana un\u2019 fatsu na kustumbre ni sumasa\u2019pet hit pagu. Ni unu malagu\u2019 umatrebigue\u2019 mumasahalom pot no u inestotba tisun chinina\u00f1a \u2019sino u doblau kotbata\u00f1a. Pagu, kontodu kotbatan \u00f1eti ta godde gi agaga\u2019ta para ta fan e\u2019gadu\u2019 gi tado\u00f1g na halom tanu\u2019.<\/p>\n<p>Mampos makat i ta pokakate pagu sa\u2019 todu atmos banda kantit ya katkuet guinaifen ma\u00f1glu siempre un\u2019 chineneg guatu gi otru banda, ti un\u2019 safu. Ho\u00f1geyu\u2019 na esta mananayuyot-yu\u2019 na lache mohon este na tinige\u2019hu sa bula para u fan mamadese.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Piniloghu na i hinanau i Naval Administration guine gi 1961 i mas baba na tiempu gi lina\u2019la\u2019 tautau-ta. Lau inipos te\u2019ug\u2019 i chinatsagan pagu na tiempu. Ni cho\u2019chu\u2019 taya\u2019, kada tumalag hilu\u2019 hau gumupu para i mapagahes i apas kandet. Gigon chumalamlam hau, kahulu i presiun gaselina yan ne\u00f1kanu\u2019. Gigon un\u2019 lagnos pottanmonedamu, ma-utot oramu ni kumanu\u2019 hagas pagamientomu. A` Saina!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ma\u00f1ake un\u2019 sutteritu un\u2019 latan ham gi Payless. Ha na\u2019na\u2019 gi gua\u2019ot hagas kombentun pale ya humalom kumonfisat. Dispues de ha sa\u00f1gan todus, ninae\u2019 as pale un\u2019 anaku\u2019 na pinitensia. Hum manau si pale\u2019 ya ha pega halom gi kusinan niha i ham. Ha birague\u2019 i ma\u00f1ake ha espipiha i latan ham lau taigue.<\/p>\n<p>&amp;#8232;Mattu gi otru semana ya ha konfisat \u00f1aihon putg un\u2019 sumen bonita na palao\u2019an ni ha soda\u2019 gi kanton tasi. Finaisen as pale haye na\u2019a\u00f1a yan manu \u2019nai sumasaga. Ileg\u00f1a i prohimu, &#8220;Hmmm! Na\u00f1ga pale, un\u2019 hassu i ham?&#8221; Magpu\u2019 i nobena!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Un\u2019 propositu ginen i gobietno para u ma-amenda&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-3218","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3218","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3218"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3218\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3218"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3218"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3218"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}