{"id":32457,"date":"2014-04-15T08:43:07","date_gmt":"2014-04-15T00:43:07","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=32457"},"modified":"2014-04-15T08:43:07","modified_gmt":"2014-04-15T00:43:07","slug":"finanaguen-manainata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/finanaguen-manainata\/","title":{"rendered":"Finana`guen Ma\u00f1ainata"},"content":{"rendered":"<p>Unu gi ma`ug yan sumen probichosu na finana`guen ma\u00f1ainata i sensian hinimidde. Estague` na pisu sumede hit umaksepta kinententu gi hafa guinahata kumu ma\u00f1gilisyanu.<\/p>\n<p>Este na sensia kumonbibida halom gi gima`ta fina` suette. Kada mattu ennau na suette, mase\u00f1ala kumu ayudu yan benefisiu para hagu yan familiamu.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, guaha `nai ha gacha` hit induktu lau temporariamente. Bes enkuando, tinahgue ni otru bendision ni mafattu ginen hilu`. Ti un` fa\u00f1aluda nit i tiho\u00f1g-mu.<\/p>\n<p>Sumen magahet lokue` na i talu` na patte gi ha`anita tatnai gaige kabales i balansia na fina` lugat dumeskansa. Todu i tiempu guaha `nai mah\u00f1gag ya man-matompu` `sino basnag hit. Mu\u00f1ga hinala\u00f1g. Kahulu` ya un` kontinua mamokat sa` fitme siempre kareramu.<\/p>\n<p>Buente pot fitme makreansaghu bandan relihion yan hinimidde na tatnai mattu giya guahu para bai` fa\u00f1aluda ni tiho\u00f1g otru. Kontentuyu` gi haf` guaha sa` todu gaige gi menahu ginen minasahalomhu. I kabales na lahe debi u ketu\u00f1gu` ginen manu mage haf` gaige gi lamasan sena.<\/p>\n<p>Tat pisu yan eskaleran pinepble tihu fatoigue. Ti hu deskansaye. Adumidide` sige hu akanteha man-estudia, umeskuela ni dina\u00f1a`e finanaguen ma\u00f1ainahu pot no bai repite i sumen miserapble na finaposhu. Gi mismu tiempu, i regaluhu lamayot patte ginen hilu` mina` hu komprende ginen manuyu` mage yan haye-yu` umakompapa\u00f1a gi karerahu. Tat mas ke Nanalibreghu!<\/p>\n<p>Gi hilu` hine\u00f1gge yan hinimidde, libianu hit man-da\u00f1a pot para ta fan adi\u00f1gan kabales haf` mauleg pot futturon famaguonta. Este na eskalera sumede sanu yan kabales na inanalisan todu asuntota pot hita mismu.<\/p>\n<p>Si\u00f1a ta chogue. Maila` ta chogue! <\/p>\n<p><strong>Mafa` Segne Otru<\/strong><\/p>\n<p>Tatnai man`li`eyu` otru tautau ni paire man-atan problema ke natibu. Todu ha tu\u00f1gu` fuera de guiya mismu na tiha tu\u00f1gu` i hafa` ha tutu\u00f1gu`. Diberas.<\/p>\n<p>Guaha un` tiu-hu todu ha tu\u00f1gu`. Lau tatnai bumisnis `sino ma-empleha manu `nai ma-appunta tatkilu` na puestu. Faisen maseha hafa sa` ensegidas palagpag sikos\u00f1a. Diberas.<\/p>\n<p>Sige pa`gu man-afaisen hit ni probleman monedan familia. Todu ta sogne fuera de hita mismu. Na ti magahet na ma\u00f1aunau hit umelihe man-ma`gasta deste 1977? Haye man-gaige gi timon?<\/p>\n<p>Kontodu i hagas tafa` fagas pachotta kumu segne man-yayas. Man-hanau man-bakasion ya ni unu tumu\u00f1gu` kau u bira siha. O`sun man-mafa` si kopas. Gupot! Pa`gu `nai man-hinigua` hit mismu ni mutu\u00f1g pa\u00f1alesta.<\/p>\n<p><strong>Lastron tata gi inai<\/strong><\/p>\n<p>Sessu huna` setbe i patgon gi kanton tasi ni tumatitiye lastron tata\u00f1a lamayot patte pot inigan para tafan eku\u00f1gog kabales finu` saina.<\/p>\n<p>Todu fina` katsada, sabana, kanton yan tadu\u00f1g tasi, esta man-ginen ennau mina` man-ma-apapagat hit haf` che`chu` echu tautau.<\/p>\n<p>Gi hilu` pinasensia, sige ha` man-adi\u00f1gan pot para minaulegta. Na`e animu lau bes enkuando deskansan \u00f1aihon ya un` \u00f1gi\u00f1ge` i fresku na nina`lagun kafe yan `an utut cha`guan gi oriya. Ayu siempre `nai un` li`e benefisiun finu` niha. <\/p>\n<p><strong>Otru asuntota<\/strong><\/p>\n<p>Gi un` lepblu, hu totpe kuestion: Hafa \u201cjustisia\u201d yan hafa sustansia\u00f1a? Gai minakat na asuntu sa` tatnai hu hassu kabales haf` tinatte\u00f1a. Hasan lokue` ta hassu diariamente este na asuntu.<\/p>\n<p>Dispues ma-eksplika na soluke` si\u00f1a un` atan i umisau yan ti umisau parehu `nai kabales un` komprende sustansian i palabra. Ginen este na pisu `nai un` gana kinemprenden un` tomtum. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>`Nai sessuyu` tumekin antes, guaha `nai lumi`ufyu` para bai li`e haf na guihan man-gaige. Faye mampos i tataketiyun. Un` ratutu ha` man-galope huyu\u00f1g. Kulan makreansa umeskapa. Ni kuantu na la\u00f1gse ni un` biahe `nai gatdun. Dios mihu. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>`Nai matai i kareta gi kanton chalan, ma\u00f1a\u00f1gane tiuhu na umapunu` i kandet san mena sa` u hokog gaselina. Dios mihu! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ti malagu` un` prohimu umamotsa fina` katne pot Bietnes Santu. Sina\u00f1gane ni amigu\u00f1a, \u201cHalom ya un` chochu dispues falag i gima` Yuus ya un` konfisat. Ennau `nai na mana` guaha konfisinariu para i man-i`isau\u201d. Dios tiampare! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>`Nai mattu oran kumomotgan, kahulu` un` pitbetsu para u saunau. Ni \u00f1a\u00f1gon ni amigu\u00f1a na u fata`cho\u00f1g ya u ketu. \u201cKumu un` atrebi hau kumomotgan, pinateg gui`e\u00f1gmu as San Pedro ni manadan isaumu\u201d. Matacho\u00f1g ya matman. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hafa mohon para tafan ma-offrese ni man-kandidadatu para mayot. Mas programan galagu, manhokan basula gi kantun chalan, yan man-utut cha`guan gi katsada? Che`chu` atkatde este pat patte gi obligasion DPW yan DNLR? Ke pues fan man-applika gi dos depattamentu ya hamyu `in fan na`gasgas. `An tinaho\u00f1g tautau, guaha 31 unu gi hegsu` I Deni` numesessita cho`chu` lokue`. <\/p>\n<p><em>John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Unu gi ma`ug yan sumen probichosu na finana`guen ma\u00f1ainata i sensian hinimidde. Estague` na pisu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-32457","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32457"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32457\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}