{"id":33278,"date":"2014-04-24T08:51:13","date_gmt":"2014-04-24T00:51:13","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=33278"},"modified":"2014-04-24T08:51:13","modified_gmt":"2014-04-24T00:51:13","slug":"haye-represesenta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/haye-represesenta\/","title":{"rendered":"Haye `in represesenta?"},"content":{"rendered":"<p>`Nai pot dos besis i botadot Saipan ha punu` ma-establesen casino guine, hafa gi este na disision publiku ti makomprende ni membron lehislatura ni umapprueba disision kontra dinisehan i tautau?<br \/>\nKlaru na tai respetu i lehislatura yan administrasion gi un` asuntu ni i publiku mismu chumule` yan dumespone pot tai ina\u00f1goghu gi representanten niha gi hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p>Este na malabida yan maladisision siempre tana` klaru pot uttimu besis pa`gu na Nobiembre. Naho\u00f1g na insuttu kontra i publiku ni dumesponi dibuenamente haf` sentimento\u00f1a.<\/p>\n<p>Guaha man-mama` sabiu gi ma\u00f1an gueku na kuestion niha: Ya hafa otru `nai si\u00f1a ma-adelanta kahan iya Marianas pot obligasion? Ti mapot ta oppe: Ke lau hafa bidadamu na deste tiempu maigo` hau gi fatacho\u00f1gmu? Isau i publiku na hagas hau losus gi siyamu?<\/p>\n<p>Anog klaru na i asuntu makonsidera ni tropan gueku. Taigue i grupon man-fahagot yan tomtum. Puru inetnon fanihi ni mapgao gi hegsu` sabana. Kontodu ma\u00f1an niha prefektu fanihi!<\/p>\n<p><strong>Che`chu` Muron<\/strong><\/p>\n<p>Adahe na che`chu` tailaye mahas\u00f1gon mayute` gi un` banda disposision i tautau pot casino. Ha pa\u00f1gon kuestion gi konsensia-ta: haf` na taiguine man-tai respetun niha gi disision i tautau?<\/p>\n<p>Kau pot mana` fan pasehu para Hong Kong, China, Singapore yan Filipinas na ensegidas man-mafahan konsensian niha? Kau pot mana` fan lamlam kakago\u00f1g niha Manila na mayute` interes i publiku? Kao tai guenau baratun konsensian niha?<\/p>\n<p>Sumen na`pinite i mampos na`tatah na eskalera `nai madisidi un` asuntu ni siempre tumulaika modun linala`ta. Kau pot este na gotpe ma-apprueba gi dos guma` lehislatura? Kau este mina` mafitma lai gi halom homhum?<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, pot guaha siha nasion gi oriya ni mas man-fuetsudu fi\u00f1kas (koble) niha ni umatetutuye adelanton casino gi lugat niha mina` mauleg ta atan hafa na patte gi metkau para hita. Gi 2016 na sakan, siempre Japon ha establese industri\u00f1a casino ya ha tagam 26 miyon ni man-riku na tautau\u00f1a.<\/p>\n<p>Otru nasion tat kumu Macau, South Korea, Singapore, yan Filipinas sige machoneg mas mauleg na setbisiu para u esgaihon i mas man-riku guatu gi lugat niha. Manu gi halom este na kompitensia fuetsan fi\u00f1kas `nau hulat Saipan? Dispues, esta guaha estados siha pumadese ti naho\u00f1g mapromesa na rinikohen fondun casino `nai mismu bisinu umestable casinon niha mismu.<\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a, hita mismu sumupotta este na industria sa` ti humalom i mapromesa na fondu. Chatpagu para tali`e na i mamoble mana fan hugando ya ginen kalaguag niha `nai mau`udai i industrian casino guine. Mauleg este mohon na karera?<\/p>\n<p><strong>Asun foggun natibu<\/strong><\/p>\n<p>`An mamakat un` na`mansu konsensiamu haf` tinatemu gi plaset hinimidde, totne i guafen kusinan sanhiyo\u00f1g `sino fanongge fugera.<\/p>\n<p>I pau ennau na asu si\u00f1a umesgaihon hau tatte guihe na tiempu `nai motmut sensian komunida gi humidde na pineble. Ta usune haf` guinahata sin tana tailaye i bisinu.<\/p>\n<p>Ma\u00f1ge` na bisitasion i tuma`lu hau tatte guihe na patte gi ha`animu `nai pina\u00f1gon sensian a\u00f1klan espirituat ni kulan malagon \u00f1aihon. I pau asu i hagas se\u00f1at preparasion amotsan oga`an, taloa`ne yan fina` sena. Oppan gi se\u00f1gso\u00f1g diariu ni chinaflulun ni asun kusina.<\/p>\n<p><strong>Palabran gi ha`anita<\/strong><\/p>\n<p>`Nos kuantos palabra mauleg ta ta`lun bumisita: Ina\u00f1goghu, dinida, hine\u00f1gge, subetbia yan inasi`i. Pega ina\u00f1gohomu gi Nanalibreta, mu\u00f1ga duda gi taihinekong na nina` si\u00f1a\u00f1a, ho\u00f1gge haf` fino`\u00f1a; na subetbiu hau umatisa hine\u00f1ggemu; gi birada asi`i i prohimumu piot i mas un` pega kumu enemigumu.<\/p>\n<p>Malofanyu` gi este na chalan ya esta tiho\u00f1giyon i si\u00f1ienten kulan mahatsa hulu` gi la\u00f1get `nai hu asi`i un` tautau ni humas\u00f1gune-yu`. Hu pega gi kanai i Saina sa` guiya man-dispoponi. Diberas, ni para ositan haf` nina` si\u00f1a\u00f1a. Kulanyu` un` granum unai gi halom miyon galon na ta\u00f1ken hanom. Pinasensia gi tasin hinimidde i propiu meskla gi diariu na hinanau-ta.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Chetton matan un` amiguhu yan asagua\u00f1a maseha esta machadispone i dos asagua. Buente pot finato\u00f1a gi triste na che`chu` familia mina` ti malefayu` nu guiya. Diariu hu hahassu gi tinayuyothu pot gineftau\u00f1a. Estague` na eskalera `nai un` lili`e haye fiet amigumu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Un` amku` lokue` diariu gi tinayuyothu pot hana`e-yu` ayudu guihe na ora `nai ni monayu` ni tatte. Ginen ayudu\u00f1a `nai hu fahane lahihu leche\u00f1a guihe na pue\u00f1ge. Sessu ha kombidayu` antes de u mala\u00f1gu yan madispone. Ti apasiyon na ayudu mina` hu hahassu diariu gi hechuran tinayuyot-hu lokue`.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Magahet na bali ma\u00f1gonsidera gi otru prohimu-ta piot `nai finagcha`e gai chinatsaga. Ti un` lache eskaleran diberas na chinatsaga kontra banida yan diskuidu. I mefe`na mauleg un` ayuda, i segundu sotta ya u lachok gi halom chubaskun diskuidu\u00f1a.<\/p>\n<p><em>John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`Nai pot dos besis i botadot Saipan ha punu` ma-establesen casino guine, hafa gi este&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[169,338,529,745],"class_list":["post-33278","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-china","tag-hong-kong","tag-macau","tag-singapore"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33278","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33278"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33278\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33278"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=33278"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=33278"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}