{"id":36077,"date":"2014-05-20T07:15:02","date_gmt":"2014-05-19T21:15:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=36077"},"modified":"2014-05-20T07:15:02","modified_gmt":"2014-05-19T21:15:02","slug":"inentregan-achon-tanu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/inentregan-achon-tanu\/","title":{"rendered":"Inentregan Achon Tanu`"},"content":{"rendered":"<p>Kada familia fumaposgue man-hanau ma\u00f1aina dispues de man-madispone ginen hilu`. Ni unu sumupone na para umasusede buente pot gaige ayu na respetu yan sentimentu i hita i famaguon.<\/p>\n<p>Mas makat este gi mas amku` na che`lu sa` guiya dispues ma-intrega ni achon familia. Piniloghu na libianu estake ginen katkuet direksion hana` e`ensinahyau-yu` finatton ma\u00f1eluhu siha pare hu ha` suette, minala\u00f1gu `sino dinimalas.<\/p>\n<p>Taya` preparasion `sino krineansa guine na patte. Mampos ha animanasa-yu` na esta hu bisita i dos amku` si seputturan niha mamaisen ayudu. Mabesita-yu` gi hechuran dos gatbon pajaru ni tumohge gi lemlem tautau gi hilu` atuf i gima`. Hu adi\u00f1gane na mu\u00f1ga man-chathinassu sa` buente kulan i finatoghu gi seputtura pot mattu mahala\u00f1ghu nu siha. Man-mamokat gi fihonhu un` ratu dispues man-gupu estake man-mali\u00f1gu.<\/p>\n<p>Ti mah\u00f1au hu atetuye responsablidathu gi halom pagyu, linau yan dilibiu. Debi bai tachu kumu fitme na pisu yan haligen i ma\u00f1eluhu maseha mala\u00f1guyu` lokue`. I pa\u00f1gpa\u00f1g kareran linala`ta un` klase ha` `nai popodu\u00f1g. Estague` numa`eyu` minetgothu deste ayu na tiempu. I achon gaige gi apaga`hu diariu.<\/p>\n<p> Siempre un` dia i sigiente che`lu yan famaguon mame u kinatga. Este na achon i sumustetene todus gi halom todu klasen mattiru yan mattiempu. I gineflie`hu gi ma\u00f1eluhu ti umatulaika sa` siha i man-lachog na flores gi hatdin korason ma\u00f1ainan mame.<\/p>\n<p>Kustumbren Tanu`<\/p>\n<p>Ha kone`yu` tatte este na achon gi se\u00f1gso\u00f1g Lali Fo` `nai duma\u00f1kulu-yu`. Sumen nama`aggem i metgot na sensian komunida guihe na tiempu. Todu familia man-a`apulan, protehe yan kumonduduse kinalamten todu piot i famaguon siha.<\/p>\n<p>Kada familia animu gi rinikohen mantension deste gualu`, tasi yan sabana. Ya maseha makat mattirun cho`chu` siha, ni unu sumeha muna` fa\u00f1age bisinu\u00f1a ni suette\u00f1a deste kinisechan gualu yan tasi. Ma\u00f1ge` magahet i hihot na kinalamte i tautau siha guihe na tiempu.<\/p>\n<p>`An tiempun lemai, todu man-ma\u00f1age saibog i familia siha. `An man-sulu` `sino peska, mapatte lokue` i bisinu siha guihan yan pa\u00f1glau. Motmut gineftau i tautau siha esta kasse uttimon sisienta siha na sakan.<\/p>\n<p>Lastima sa` mali\u00f1gu este na patte gi kustumbre-ta. I mueban familia para i nuebu siha na so\u00f1gso\u00f1g umatisa este. Lau namagof i metgot na kustumbreta gi inetnon familia deste ha`anen gupot Noche Buena, a\u00f1u nuebu, pasgua resureksion, kinahulu` Santa Maria yan gupot patron i se\u00f1gso\u00f1g siha. Estague` i pisun espirituat lamayot patte muna` guaguaha fitme na areglu gi halom yan entalu` natibu.<\/p>\n<p>I sensian ina`ayuda gi numesessita assistimentu un` fitme lokue` na tradision-ta. Este ala kuenta i ti mamagtos yan mas fitme na pogse` ni hagas sumustene hit deste antigu na tiempu. Mauleg ta abiba bes en kuando.<\/p>\n<p>Usun li\u00f1guahe<\/p>\n<p>Hu li`e finu na usun li\u00f1guahen Chamorro gi man-amko`ta. Pot ihemplo, mattu un` tiahu para u faisen tatte che`lu\u00f1a ni inayau\u00f1a salape`.<\/p>\n<p>I sasa\u00f1ga\u00f1a tiha tasa direktamente. Umesgen pinadesen haga\u00f1a pot apas atkilon guma` kumu estudiante gi un` estadu. Dispues, sige umachatge i dos gi hilu` man-grasiosu na konbetsasion.<\/p>\n<p>Dispues, man-gagau dispensu para u hanau. Ileg\u00f1a i che`lu\u00f1a \u201cUn` ratu sa` guaha guine para bai` na`e hau\u201d. Ha lagnos fina` gulusina yan sobre ya man-na`e agradesimentu gi che`lu\u00f1a pot finaborese-gue`. Ayu `nai hu komprende usun to`a yan tomtum na finu` Chamorro. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ginen ayu lokue` `nai hu pula` ginen manu mage palabra siha gi megai na kantan natibu piot gi bandan guinaiya. I lahe ni gai interes sige kumanta gi fihon i palao`an ni ha intended fumaisen. I palao`an ume`eku\u00f1gog ya siempre u respuesta finaisen i lahe. Hagas-yu` danderu lau tatnai mattu este gi hinasoghu. Mofona otru buskabida ke ma-ma`ug. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Sige i prohima kumasau gi plasan batkon aire ya esta chachat hinago\u00f1g mientras ha sasausau lago`\u00f1a. Bira birada kumonbetsasion ham. Era ayu na ha`ane uttimu para li`e\u00f1a nu i tanu` `nai mafa\u00f1agu-gue`. Poresu, na sige tuma\u00f1ges piot `nai ha li`e tres ma\u00f1elu\u00f1a.<\/p>\n<p>Kontodu guahu ha pachayu` i putin milag lago`\u00f1a lau pot nesessidat famaguo\u00f1a i uttimu despedia. Ayu na karera siempre u finatoigue mahala\u00f1g. Makat i espiritun natibu pot tano`\u00f1a matulaika ni kuantu tiempu u taigue guine. Finu` un` amiguhu Korean pot finatai, \u201cI galagu `an para u matai siempre ha fana` i tanu` `nai mafa\u00f1agu-gue`\u201d. Kuando menos gi tautau. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Estague` kasse na sessu tautau-ta guihe lagu man-da\u00f1a. Esta manata\u00f1ges `an sige ma\u00f1ganta kantan Noche Buena gi tiempun Christmas. Estegue` `nai a`anog espiritun isla gi tautau-ta siha. Gi finu` i kanta, \u201cYa ti si\u00f1a hu tulaika sa` tat mas gefsaga, kumu ayu siha na islas i Islas Marianas\u201d. Si Iku. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kada familia fumaposgue man-hanau ma\u00f1aina dispues de man-madispone ginen hilu`. Ni unu sumupone na para&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-36077","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36077\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36077"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36077"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}