{"id":37101,"date":"2014-05-29T07:00:23","date_gmt":"2014-05-28T21:00:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=37101"},"modified":"2014-05-29T07:00:23","modified_gmt":"2014-05-28T21:00:23","slug":"inadingan-pot-tanota","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/inadingan-pot-tanota\/","title":{"rendered":"Inadi\u00f1gan pot tano`ta"},"content":{"rendered":"<p>Bes enkuando ta diskute hafa minauleg\u00f1a `sino difekto\u00f1a i Attikulu Dose. Guaha dumiseha na u masustene mientras i otru patte para u matulaika. Umatotpe didog sentimenton tradision kontra disposision.<\/p>\n<p>Komprendiyon i mafafama na priniponen tinilaika. Gi mismo tiempu mampos na chatsaga i para tayute` \u00f1aihon man-due\u00f1on tanu  kumu natibu ni inestablesen tradision deste antigu na tiempu.<\/p>\n<p>Gaige guennau na pisu i tradision tanu`. Esta pa`gu man-gagaige ha` espiritun ma\u00f1ainata gi este siha na tanu`. Da\u00f1kulu dinidahu na i sakrifisiun niha mafa\u00f1agu gi hilu` para mabende uttimu guinaha-ta soluke para usun i manatatatte na famaguon-ta.<\/p>\n<p>Na ti esta pa`gu ta u`usa i tanu` para pinegsai yan tinanom mantension familia ni inestablesen tradision? Na ti magahet na esta pa`gu ta bisisita i lanchun familia gi finagpo` cho`chu` yan uttimon semana?<\/p>\n<p>Dispues, para ta malefan \u00f1aihon tradision ma\u00f1aina-ta ni umusa i tanu` gi sinistenen familia deste antigu na tiempu? Hafa na gigon chatsaga i tiempu listu i natibu ha falague i lanchu? Na ti pot tradision gumualu`?<\/p>\n<p>Hu a`atan mona futturon famaguonta pot este na asuntu. Ti listuyu` humu\u00f1gog ginen naftanhu man-a`adi\u00f1gan dispues gi hilu` puti na minahala\u00f1g espiritun niha na guaha ti kabales gi ha`anen niha kumu famaguon tanu`. Ti hu guiguife pumadese destrosiau na diniseha gi tradision tanu`.<\/p>\n<p><strong>Espiritun Natibu<\/strong><\/p>\n<p>Hafa na esta pa`gu metgot gi halom natibu espiritun antigu na ma\u00f1ainan Chamorro? Na ti siha umusa diariu i tanu` pot probision yan mantension familia? Na ti ennau na usu `nai mafa\u00f1agu tradision natibu? Na ti magahet na debi u guaha respetu gi tradision-ta?<\/p>\n<p>Ginen este siha na tanu` `nai machuda` masahalom niha pot para umana` fan la`la` i manmofo`na na hinerasion antes de si bisguelu. Poresu, i achon tradision machuchule` mage ya hita pa`gu man-ma-entrega pot proteksion tanu` Chamorro. Este na puntu sumen presisu kon sinsiyu na respetu gi man-mofona. <\/p>\n<p><strong>Ti mahas\u00f1gon<\/strong><\/p>\n<p>Estaba un` primuhu gi hiyu\u00f1g poker na esta fumofofu pot dispetdision monedan familia. Era estaba i asagua\u00f1a na sige humugandu.<\/p>\n<p>Hu \u00f1a\u00f1gun na u adi\u00f1gan i dos pot obligasion familia.<\/p>\n<p>\u201cHagu un` disidi manu gi dos, i salape`mu pat asaguamu\u201d.<\/p>\n<p>Ensegidas ha oppeyu` na i asagua\u00f1a.<\/p>\n<p>\u201cKe pues po`lu ya hu petsige bisio\u00f1a dispetdisiu\u201d. Ileg\u00f1a na ti hu keke ayudague`. Hu lapbla tatte na gaige i asuntu gi patman kanai\u00f1a. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Mamaisen amiguhu haf` na huntan tanu` makondudukta giya Kagman. Hu esplika na pot Attikulu Dose. Ha ye\u00f1gyo\u00f1g ilu\u00f1a sa` kulan mampos te`ug i asuntu.<\/p>\n<p>\u201cHamyu la`mon fan apatte maseha haf` na tanu` sineda` miyu. Lau chatmiyu umestotoba i naftanhu sa` guaha hu hafot halom\u201d. Ai na grasia. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Sige fumofu i mala\u00f1gu pot kada ratu matulaika amot\u00f1a pot mas ke un` mes na tiempu. Hu atrebi fumaisen kau guaha `nai ha konbetsasiune mediku\u00f1a. Ileg\u00f1a, \u201cHungan, lau guiya fuminu` E-E\u00f1glis mientras guahu finu` Chamorro. Doble babichi!\u2019\u201d Gupot! ***<\/p>\n<p>Gaige gi un` banda amiguhu Magoo sige ha lapblague` na taya` ha huhu\u00f1gog programan otru siha kandidatu para mayot Saipan.<\/p>\n<p>\u201cA`mauleg este mage a`guaha progrman a`galagu. A`dulalag este mage, a`dulalag este guatu, a`kone este mage, a`presu pues a`punu` ya ha yute` este guatu\u201d. Ai chaleg\u00f1a `nai hu \u00f1a\u00f1gon na u dispasiu sa` ti tanu` ga`ga` Saipan. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Masuette amiguhu haggan betde. Gigon ha papa i kara sanpapa` hu sohgue un` pusuelon haga` ya hu gimen. Nina` matman pot mattu gi yahu katnen haggan. Solu na ga`ga si\u00f1a hu gimen haga`\u00f1a sin ditension. Kontodu mata` mantika yan sensin libianu hu \u00f1ga\u00f1gas piot ya guaha dididi` asiga yan done` sali. Paire flitada\u00f1a! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hombre `an guahu muna` gasgas kachu`, yellow fin pat mahimahi (dofin), monhayan hu kanu` patteghu antes de madibanan sashimi para i lamasa. Ma\u00f1ge` diberas fresku na kineni` guihan gi todu atmos bandan rubentason. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Antes na fanda\u00f1gun Chamorro, mauleg un` fa` amigo i kusuneru. Gigon ha hatsa finatinas\u00f1a nina`e hau dididi` para un` chage. Dispues de dies putahe na chage, kasse esta si\u00f1a humihot hau gi kemon `sino alulaye para i gima` ya un` deskansaye sa` esta degula hau. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Man-mauleg na kusuneru hu fagcha`e antes. Dos gi halom siha patlinuhu. Paire yan paupau finatinas niha todu klasen putahen ne\u00f1kanu` natibu. Taya parehu\u00f1a ma\u00f1ge` bistek babue ni mana` loglug estake te`ug yan appan. Piot `nai maplanta tininon tinala` guihan yan katne ni malumos gi finadeni dinanche yan titiyas mai`es dispues mana` okakahat asnentukon atulai. Po`lu ya dispues de tafan a`ali`e yan mediku. Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Bes enkuando ta diskute hafa minauleg\u00f1a `sino difekto\u00f1a i Attikulu Dose. Guaha dumiseha na u&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[499],"class_list":["post-37101","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37101","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37101"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37101\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37101"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37101"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37101"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}