{"id":37877,"date":"2014-06-05T04:00:14","date_gmt":"2014-06-04T18:00:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=37877"},"modified":"2014-06-05T04:00:14","modified_gmt":"2014-06-04T18:00:14","slug":"haye-para-man-magasta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/haye-para-man-magasta\/","title":{"rendered":"Haye para man-magasta?"},"content":{"rendered":"<p>Hu eku\u00f1og \u00f1aihon haf` gaige gi pachut tautau pot man-magasta. Hu letke umoppe kuestion niha layeye pot para bai` eku\u00f1gog kau man-listu para sustansiau na tinilaika gi offisiat publiku pa`gu. Kontentuyu` ni hini\u00f1goghu.<\/p>\n<p>Megai umekspressia makat na linala` familia ni fina\u00f1agu ni baban ekonomian i tanu`. Mampos man-inaminasa ni guaguan kandet, fektus, yan gaston hinemlu`, `nai gi mismu tiempu gatdun sueddon niha sin hatsada pot mas ke dies a\u00f1os na tiempu.<\/p>\n<p>Hu komprende todu sentimentu ni malagnos gi `nos kuantos konbetsasion. Mampos didog yan te`ug i minasapet na esta machuchuda` i pusuelon binibu sinparat.<\/p>\n<p>I chinatsaga kulan simiya ni podu\u00f1g ginen i botsiyu. Doku` ya ni unu limi`e estake lachog gi lugat publiku. Mali`e na da\u00f1osu hale`\u00f1a kontra button guma` siha gi oriya lau ni unu mumuebague` para umana` suha. Todu pa`gu man-lihe\u00f1g gi mahyau na ramas\u00f1a. Esta man-lolosus dispues de amotsan kaddun to`la\u00f1g.<\/p>\n<p>Sige hu guadog manu `nai masge` i konsensian man-ma`gas Marianas. Lastima krineansan ma\u00f1aina-ta ni ta yute` \u00f1aihon sa` mas presisu tirun lache na politika ke satton na modun representasion gi tautau siha. Mali\u00f1gu gi talu` i hagas metgot na sensian espirituat. Este na pisu sumede maseha haye gi plaset publiku macho`chu` pot adelanton i otru. Lau puru pa`gu adelanton \u201cbetsaghu finenina\u201d.<\/p>\n<p>Adahe para umafa` basula i klaru na sentimenton botadot Saipan pot casino. Estague` `nai anog che`chu` tatamudu pot eksision finapos yan direchon sudadanu gi halom chubaskon sisteman demokrasia. Mamalefan \u00f1aihon i seriosu yan fitme na bos i publiku. Na ti hita chumule` asuntu pot tita a\u00f1goghu disposision niha? Manu gi este na patte ti makomprende?<\/p>\n<p>Este i areglon linahyan mas klaru pa`gu na debi i offisiat publiku kabales ma-eduka, mauleg finapos\u00f1a gi tatkilu` na hagas offisio\u00f1a yan gaige a\u00f1klon espirituat para u giniha mona gi disposision areglon publiku. Sin este na kualidat, mauleg\u00f1a un` espiha hafa otru fafayimu. Tatnai sisida un` sasaunau muna` lebug i asuntu pot ti un` komprende haf` gaige gi menamu. Debi un` menhalom yan listu gi adelantun linala` i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p>Sin ditension bai` faisen dibuenamente todu kandidatu `nos kuantos kuestion para ta tampa haf` kinemprende\u00f1a che`chu` linahyan.<\/p>\n<p>Lachog offisiat<\/p>\n<p>Gi antes na komunida, tu\u00f1gu`on haye lalachog para ma`gas komunida. Todu fumama na`a\u00f1a ya da\u00f1kulu na respetu mana`e ni tautau siha. Ala kuenta, i kumahulu` ennau na ma`gas mafattu ginen eksision integredat yan onrau na fino`\u00f1a ya disposisio\u00f1a. Gi fChamorro, Pisun Finu` Lahe!\u201d Gigon mueye` fino`mu, haf` na friniches kinilag dispues humogse hau.<\/p>\n<p>Huli`e linachog este siha na man-ma`gas komunida punta pot punta deste as defuntu Tun Tomas Mendiola, Felipe Mendiola, Antonio Rogolifoi, Tomas Sablan, Tun Ignasion Benavente, Elias P. Sablan, Jose Fitial, Pedro (Petet) yan Pablo Igitol, yan Tun Goru Camacho. I mas yumama attensionhu i abilidat niha man-adi\u00f1gan publikamente `nai memegai\u00f1a ma\u00f1gonfotme gi disposision niha.<\/p>\n<p>Dispues `nai humalom hugeten demokrasia `nai manmabota offisiat publiku. Ai na disparate antes gi entre todu atmos bandan politika. Hu sesiente ha` lokue` i Amerikanu ni sumeha ya sige ha chatge hit man-afulu` gi nuebu na direchu. Dios mihu! Kontodu sadi` yan ma\u00f1gokinun mame gi Karolinas man-madisfruta. Lau dispues mali\u00f1gu gi santatte `nai kayada ya mas amtau kinemprende todus.<\/p>\n<p>I pinadese tai klase<\/p>\n<p>Este pinadesen tautau un` klase ha` na pa\u00f1gpa\u00f1g napu. Hu li`e un` biyinariu machochoneg halom gi UCLA Medical Center. Esta umu`ugu\u00f1g yan chumichichi` ni puti\u00f1a. Tihu hu\u00f1gog mamaisen ni leblon ba\u00f1ko\u00f1a. Ni ti ha batsala guinaha\u00f1a `nai matai dispues. Parehu finapos\u00f1a yan i mas poble lokue` na tautau. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Haf` na i mas ta adahe na kosasta ensegigidas ha` mayamag? Ai, pot sais mesis na tiempu hu gu`ot salape`hu sien pesus. `Nai umugu\u00f1g un` namase` timatmanyu numa`e ni finaise\u00f1a. Sumehayu` dispues ya hu kuestionan maisayu` kau ayu intensionhu. Lau suette\u00f1a i prohimu ya ti ma\u00f1otsut-yu` ni ninai-hu gi mas namase`\u00f1a ke guahu. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ai lokue` na tiempu un` lacheru diariu hasausau yan assiste i ga`\u00f1a torun i kelat. Kulan diariu na eksisiu. Un` dia, pinateg ni toru ya pininu`. Tihu komprende. Adahe na animu i amku` yan assistimientu gi solu pairen i kelat. Ni unu` si\u00f1a umoppe kuestion-hu guine. Debi bai` chule`hulu` gi lamasan San Pedro man-husga. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Biba yan namagof na komplia\u00f1os para i di\u00f1ga-hu nietu as Bear yan Beaver ni sumilelebra mina ochu a\u00f1os idat niha pa`gu na ha`ane. Parehu biba para i nietu-hu as Miko ni sumelebra lokue` komplia\u00f1os\u00f1a gi mapos na semana. Man-ma1ag na linachog flores gi hatdin korason mame yan si grandma. Biba komplia\u00f1os!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hu eku\u00f1og \u00f1aihon haf` gaige gi pachut tautau pot man-magasta. Hu letke umoppe kuestion niha&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,818],"class_list":["post-37877","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-mali"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37877","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37877"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37877\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}