{"id":38967,"date":"2014-06-17T04:00:06","date_gmt":"2014-06-16T18:00:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=38967"},"modified":"2014-06-17T04:00:06","modified_gmt":"2014-06-16T18:00:06","slug":"malinau-hanom-sadog","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/malinau-hanom-sadog\/","title":{"rendered":"Malinau hanom sadog"},"content":{"rendered":"<p>I hanom gi sadog iya Susupe malinau. Suabe i guinfaifen ma\u00f1glu`. Esta si\u00f1a hu eku\u00f1gog i silensiun i lugat propiu yan oriya. Esta na`fugu i katman sadog yan ma\u00f1glu`.<\/p>\n<p>Mattu gi malinau na hu li`e i mapagahes gi fondun sadog. Bonitu sa` gofha`an mientras sige pajaru man-gupu gi aire. I freskon ma\u00f1glu` sige ha gaput hagun niyog.<\/p>\n<p>Gi silensiu libianu un` hu\u00f1gog lokue` pinadesen tautau-ta siha ni magap hulu` ginen katkuet so\u00f1gso\u00f1g. Ileg\u00f1a i amiguhu Magoo na mafunas esta i \u201cbetter times\u201d ya mapegaye nuebu:  \u201cMaybe next time\u201d. Dios mihu!<\/p>\n<p>I pinadesen todus un` klasen pa\u00f1gpa\u00f1g napu. Dimas de un` attende problema, kasse mas gai benefisiu hau `an un` atan haf` na satbasion guaha sin ayudun man-sabiun I Deni`. Kau malinau tasi pat sadog, mauleg na lugat para unna` deskansa hinassomu.<\/p>\n<p><strong>Modelun Todu<\/strong><\/p>\n<p>Sige hu arastreha haye gi halom man-maestroghu yuma`hu intereshu li\u00f1guahen English yan Chamorro. Gaige dos: Si Se\u00f1or Vicente N. Santos yan defuntu Jesus M. Concepsion. I finenina maestroghu gi English Reading Class. I segundu maestroghu gi English `nai sigeyu` mona.<\/p>\n<p>Lau i tumanom taftaf grammatikan finu` English i tiuhu as Rudy M. Sablan. Deste sais gradu ha po\u00f1ga ham ni ochu na patte gi pisun grammatikan English. Ai, tai malefaghu nu ayu na leksion i sumatbayu` gi karera mona.<\/p>\n<p>Finu` Chamorro gagaige ha` si Nan Che` Torres ni fumanague ham tumuge` primet na finu` Chamorro gi segundu gradu. Ayu i tutuhon yan uttimu na leksion mame gi matuge` finu` Chamorro. Gi mina` tres gradu `nai man-matutuhon ham ineyag finu` English.<\/p>\n<p><strong>Eksperiensia<\/strong><\/p>\n<p>Magahet na i nanan tini\u00f1gu` gaige gi ekspiriensian tautau. Hu ade\u00f1gane dos tomtum na amku`, unu lancheru i otru peskadot. I lancheru umesplikaye-yu` tiempon preparasion plaset fangualu`an antes de finatton primet agua de Abrit. Kontodu usun ramientan gualu deste fusi\u00f1os, kuha, bareta`, kama` yan machete. Humanau guatu ham gi tinanom, pinegsai yan peskan tasi deste talaya yan fisga.<\/p>\n<p>Benefisiosu na konbetsasion gi dos tomtum na amku` ni hu fagcha`e gi duma\u00f1kuloghu antes. Ti sessuyu` gi tasi lau kanaha` diariu gi gualu dispues de finagpu` eskuela `an taya dottrina. Man-malulog ham kabales ni dos amku`. <\/p>\n<p>Sige mona, in` fagcha`e otru siha ma\u00f1ainata ni umapagat ham lokue` haf che`chu kilisyanu gi maseha haye na prohimuta piot pot sensian ayudu `sino karidat. Hu sen agradese todu konsuelu yan satton na kreneansan niha.<\/p>\n<p><strong>Sentadan Lanchu<\/strong><\/p>\n<p>Dispues de man-echu ham lahe, sige hu dibina haf` na man-\u00f1ge`\u00f1a finadeni satdinas gi lanchu ke gima`? Todu sentadan lanchu pala\u00f1gpa\u00f1g. I mismu sentada sosobla `an i gima` `nai maplanta.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a si tatahu na gi gualu` todu ma\u00f1galalamten gi entalu` luchan tinanom. Duru i usun kuha, fusi\u00f1os, kama` yan machete. Todu man-lamlam tatautau niha sa` man-sososgun masahalom. Kontodu estomagu hokog para u guleg sa` duru i sague` machete yan malu\u00f1u kuha.<\/p>\n<p>Tat ti \u00f1ala\u00f1g gi oran amotsan talo`ane pat mirienda. Deste atulin atmayas, harinan mai`es yan kalamasan dikiki`. Namase` i babue sa` in` heflag todu tason mame. Ai na tiru guihe siha na tiempu. Lau manhomlu` yan fuetsudu i ma\u00f1eluhu siha lalahe. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Buente pot kreneansan hinimidde yan inagofli`e gi halom un` popblen guma na man-hihot relasion ma\u00f1aina yan famaguon antes. Gaige guennau ayu na pisu i hinatsan tata ni nina` fitme haligi\u00f1a as nana. Man-da\u00f1a yan akilili` todu entalu` i chalan i gima`, Guma` Yuus yan i gualu` familia. Ni achog bai mabendas, bai` danche chalan ayu na gualu tatte gi gima`. Ayogue` na gualu sumustene hinanau mame kumu familian tanu`. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, guaha `nai man-\u00f1gaha` ham uttimu suspirus finaisen bendision ayudu ginen hilu`. Sen ti magtus lokue` fitme na inapagat nanan mame para bai`n embrasa sensian hinimidde gi haf` guinahan mame. Estague` na halige chumaba` hinasson tulisan gi che`chu` tinailaye.<\/p>\n<p>`In si\u00f1gon todu mattirun pinepble. `In gesa guinahan tanu` deste tinanom gualu`, suetten tasi yan sabana. Man-felis hinanau mame na idat pot in` katga, sin ditension, obligasion mame gi fitme yan satton na disposision nana yan tata. Makat na tiru lau halulog ham dispues gi haf` propiu yan dinanche. Mit grasias para todu mines\u00f1gon ma\u00f1aina-ta. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I patgon ni dumalalag si tata\u00f1a gi kanton tasi siempre u eyag tumalaya. Ti u fan gagau na`\u00f1a guihan sa` esta libianu guiya na maisa ma\u00f1gone fina` totchen tasi ginen talayan tata.  Kontodu ayu i ma\u00f1aunau gi che`chu` gualu` u soda` dispues hinago\u00f1g niha. `An para ye\u00f1gyo\u00f1g atde\u00f1g todu dia, pues tula noche un` frichis ma\u00f1glu` ti senkilisyanu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I hanom gi sadog iya Susupe malinau. Suabe i guinfaifen ma\u00f1glu`. Esta si\u00f1a hu eku\u00f1gog&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-38967","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38967","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38967"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38967\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}