{"id":39580,"date":"2014-06-24T04:00:33","date_gmt":"2014-06-23T18:00:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=39580"},"modified":"2014-06-24T04:00:33","modified_gmt":"2014-06-23T18:00:33","slug":"hinanau-amigu-rc","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hinanau-amigu-rc\/","title":{"rendered":"Hinanau Amigu as \u2018RC\u2019"},"content":{"rendered":"<p>Solemne na saludu para i amiguhu yan tatan mame as \u201cRC\u201d (Jose C. Cabrera) ni dumi\u00f1gu hit guine gi mapos na semana. Respetau yan sumen mauleg na kilisyanu mina` mauleg atan tatte finapos\u00f1a.<\/p>\n<p>Maseha fotmat yan fra\u00f1ku si RC gi todu ha petsige, kari\u00f1osu yan gai yine`ase lokue` na korason tautau. Apmam yan i defunta asagua\u00f1a as Tan Rita de mumaestro. Apmam lokue` de ha ayuda si sugro\u00f1a Tatan Bisku gi bisnis. Dispues ma\u00f1etbe gi Marianas District Legislature esta i 1977.<\/p>\n<p>Hafa si RC pinega\u00f1a kumu petmanente lastru yan rekueddu para i manatatte? Deste ke hu da\u00f1a`e familia\u00f1a gi `nos kuantos fina` sena, hu li`e na fuera de metgot yan ma\u00f1ge` na dina\u00f1a familia, hana` ya hululu` edukasion yan kanta gi famaguo\u00f1a.<\/p>\n<p>Man-ma-eduka mauleg mientras dos dumadandan entre yan uttimon semana gi gima` Yuus. Estague` i dos achon ha pega kumu rekueddo\u00f1a gi famaguo\u00f1a. Un bittu ni hu tatiye ginen as RC i klaru yan fra\u00f1ku umadi\u00f1gan. Gi mismu tiempu grasiosu, kari\u00f1osu yan motmut yine`ase` gi mamopble na prohimu\u00f1a siha.<\/p>\n<p>Un` tiempu sessu man-hame sumugun ga`\u00f1a guaka `an guaha fina` matai ya mamaisen i familia guaka pot che`chu` pininite. In` chegue sin ditension ya in` ayudaye kumatga gi sahyan da\u00f1kulu. Guaha na apas ensegidas. Guaha ha` lokue` umahnanau ti ma-apase.<\/p>\n<p>`An in` kaikai ham para bai`n fan ma\u00f1gopbla ha choma ham sin ditension. Man-a\u00f1goghu gi disposision ginen hilu` ayu na ileleg\u00f1a chamu kekepbla piot ya na`mase`. Dispues de ayu ni unabes `nai mente pot dibin guaka gi `nos kuantos familia.<\/p>\n<p>Hu li`e mas mauleg sensia\u00f1a `nai finaisen ni ginen obispota tanu` giya Kagman para usun gima` Yuus. Sin ditension ha entrega ninai\u00f1a tanu`. Gaige pa`gu Gima Yuus Santa Soledat giya Kagman. Megai na famaguon para u fan matatpa\u00f1ge, primet kumu\u00f1ion, konfitma yan madottrina pot lugat ni nina`en RC tanu para ayu na komunida. Fino`\u00f1a, nina`en i Saina ya dididi` ha` finaise\u00f1a para benefision todus gi machalapon finana`gue\u00f1a. Estague` `nai mas `nai anog yan klaru gineftau i amiguhu as RC. Parehu ham man-na`e tanu` para Gima` Yuus.<\/p>\n<p>Lokue`, kada sakan gi ha`anen gupot siha sumasaunau gi nobenan haga\u00f1a `ni manafagpu` kanta, \u201cTafan Magof Todu\u201d. Ileleg\u00f1a patte, \u201cJesus Yuus mame, gi nuebu na sakan, gai asi` nu hame, apatta i da\u00f1u, na`e ni deskansu i mangaige `sta gi naftan, yan ayu seha kassu matai na sakan\u201d.<\/p>\n<p>Kada sakan gi ha`anen gupot, sumaunau gi nobenan haga\u00f1a `nai sessu manafagpu` kanta, \u201cTafan Magof Todu\u201d. Ileleg\u00f1a un` patte, \u201cJesus Yuus mame, gi nuebu na sakan, gai asi` nu hame, apatta i da\u00f1u, na`e ni deskansu i mangaige `sta gi naftan yan ayu seha kassu matai na sakan\u201d.<\/p>\n<p>Esta humanau i amiguhu gi galaide`\u00f1a gi katman na tasi gi lemlem tautau. I lago`ta umarega gi halom mapagahes ya u fresku karera\u00f1a. Umatagam ni man-a\u00f1ghet ya umakonduse guatu gi Nanalibreta para u risibe I guaguan na premium. Pot todu RC Si Yuus Maase`, bien biahe. Si JR.<\/p>\n<p><strong>Gi halom man-tomtum<\/strong><\/p>\n<p>Macho`chu` yan malulog-yu` gi halom man-menhalom, tomtum yan edukau na man-ma`gas nasion isla siha gi todu atmos bandan tasin Pasifiku.<\/p>\n<p>Deste primet palabran `nos kuantos guihe na redondu libianu un` li`e ma\u00f1galagtos niha. Ayu `nai hu pessan \u00f1aihon i tadu\u00f1g na kinemprenden niha gi man-sustansiau siha na asuntu. Todu i tiempu pot adelantu gi tautau ni marepresesenta ya hululu` gi intension yan disposision asuntun linahyan.<\/p>\n<p>Megai `nai hu ta\u00f1ga na taiguine mohon na modu yan eskalera ni makondudukta dineskuten asuntun publiku guine. Lau mampos chagu` na puntan tasi `nai ta huhu\u00f1gog ekun haf` propiu para i linahyan. Sessu fatta ma\u00f1an tomtum yan menhalom gi asuntota siha gi hegsu` I Deni`. Kau mampos kanifes i ma\u00f1glu` guihe hulu`?<\/p>\n<p>Dispues de hu akanteha hafa sessu mohon na taiguine finatso\u00f1a konsiderasion asuntun linahyan siha. Umanog primera defektu gaige gi eskaleran edukasion membron lehislatura. Man-dini\u00f1gu ni asuntu siha piot sa` lamegai ti man-paha gi tinaitai seriosu yan estudiau siha na materiat asuntu.<\/p>\n<p>I asuntu siha mas man-komplikau `nai fuetsau debi i manma-eduka kolehu na tautau-ta mauleg ta pega deste pa`gu mona pot seriosu na che`chu` areglu. Yangin pot huntan masge` pues hagu mismu para un` sapet maisa hau sa` lache talu pinegamu halom. Haf` mohon? Puntu: Ta nesessita manma-eduka kabales na kabayeros gi kuetpon lehislatura. Ti hulat esta hinasson konsihiliun municipalidat!<\/p>\n<p><strong>Ginagau Tiempu<\/strong><\/p>\n<p>Presisu ta dimanda kualidat na representante gi kuetpon lehislatura. Satbasion tautau-ta gaige na mau`udai gi kualidat tautau ni ta pega gi hegsu I Deni. Debi ta suhaye asuntun makana` pantie famalao`an giya Garapan yan gayera. Haf` na in` i`ipos primera asuntun ekonomia?<\/p>\n<p>`Nai kahulu` gaston linala` 85 pot sientu, guaha sineda` miyu atte para in` ribaha minasapet familia siha gi se\u00f1gso\u00f1g pat kadu` ti in` li`e i pinadese pot diskuidun miyu?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Solemne na saludu para i amiguhu yan tatan mame as \u201cRC\u201d (Jose C. Cabrera) ni&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-39580","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39580","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39580"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39580\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39580"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39580"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39580"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}