{"id":40530,"date":"2014-07-03T04:00:50","date_gmt":"2014-07-02T18:00:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=40530"},"modified":"2014-07-03T04:00:50","modified_gmt":"2014-07-02T18:00:50","slug":"5000-na-hatsada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/5000-na-hatsada\/","title":{"rendered":"$5,000 na hatsada!"},"content":{"rendered":"<p>Yangin sinsiyu kinemprenden niha pinadesen tautau pues i senadot siha ni gine`luluye as Raphael Torres yan Victor B. Hocog siempre guaha inadahe gi hatsadan sueddon ginen dos islas ni  matasa gi $5,000 pesus gi mes.<\/p>\n<p>Un` mutiplika $5,000 kontra dose mesis. Tutat: $60,000 mit gi sakan. Unna da\u00f1a este yan sueddon lehisltura pa`gu $39,500. I tutat: $90,500 para siha gi sakan. Hatsadan para betsan niha ni hita umapapase. Malefa si Se\u00f1ores Rafet yan Bitot na ginen kalaguagta ayu na hatsada. <\/p>\n<p>Hafa mohon gaige hinasson niha? Na guaha difirensia gi pinadesen i tautau yan membron lehislatura? Manu `nai gaige i sanu yan yo`ase` na konsensian niha? <\/p>\n<p>Inipos este na che`chu` kabron yan muron. Mauleg tana`e te\u00f1gua\u00f1g niha: Yangin i kontribusion tax iya Luta ni mismu municipalidat\u00f1a ti si\u00f1a ha kubre sa` hafa na para hame Saipan para bai`n katga este na diskuidu?<\/p>\n<p>Mana` ayau gaming commission i dos tanu`. Ya para in` talun` umumpa\u00f1g mas gastu ginen i kalaguag famaguon Saipan?<\/p>\n<p><strong>Pinadesen Diskuidu<\/strong><br \/>\nEsta 36 a\u00f1os na tiempu deste ke ta gobietnan maisa hit. Mauleg na tinituhon gi hilu` appruebau na kontrata yan iya America. Siete a\u00f1os na garentiha gi fondun para gaston fasilidat siha tat kumu hanom, kandet, chalan, eskuela, hinemlu`, paip aplacha` (sewer) yan otru siha obligasion.<\/p>\n<p>Ta kusecha tiempun abundansia gi mediu sisienta siha na sakan. Machuchuda` salape` guine nina` halom fakterian magagu, industrian turista yan otru bisnis siha. Dispues humuyu\u00f1g i fakterian magagu. Tinatiye ni hiniyu\u00f1g Japan Airlines yan man-da\u00f1kulu siha na bisnis Japones. Deste ayu na tiempu ha tutuhon basnag ekonomian iya Marianas.<\/p>\n<p>Ti hu li`e sensian animu para ta guatdia i mampos paska na ekonomian isla. Ta saulag ma\u00f1ana estake ha hogse hit mismu diskuiduta pa`gu na tiempu.<\/p>\n<p>`An seriosu i tautau chetnot\u00f1a ya numa`lu tatte tat seguru na u kahulu` ensegidas. `An kahulu, kau u famokat ya yangin mamokat kau ti u matomba? Estague` na puntu siha kulan ta chanda gi un` banda gi sumen paska yan destrosiau na ekonomian isla. Ta gramaderu i tiempu kulan mohon gaige faborapble gi halom afafa`ta.<\/p>\n<p>Man-diskuidau hit mampos gi asuntu ni debi ta guatdia diariu. `Nai umali\u00f1gki\u00f1g ya ha sufa` i mattti\u00f1gan didog na chinatsaga, todu man-\u00f1gaha` man-a`afaisen haf` masusede. Ke lau na ti man-sabiun hegsu` I Deni` dumiskuida siha?<\/p>\n<p><strong>Ti Sakaten \u00d1eti<\/strong><br \/>\nYangin sinsiyu kinimiten man-ma-elihe na offisiat publiku siha gi asuntun linahyan, pues ti umarepite i fatsgu na pinetsige ni lumu\u00f1u` linala` tautau-ta.<\/p>\n<p>Lau megai man-ginacha` induktu gi halom dambulun fache` dinage `nai ti si\u00f1a masatban maisa chatbidan niha. Mas ma\u00f1og\u00f1ug i lina`la` i publiku!<\/p>\n<p>Guaha mas ke 20 a\u00f1os matacho\u00f1g ya taya` sustansiau na areglu ha pega pot para u adelanta linala` publiku. Ti kuantos a\u00f1os hau mata`chong soluke kau haf` diberas na areglun adelantu linag\u00f1gosmu. `An taya, pues mauleg unnana`lu tatte sueddomu gi tautau siha.<\/p>\n<p>Chatmiyu pumpo`lu i publiku kulan `an pa\u00f1ot sakaten \u00f1iete gi halom estomagun guaka ni si\u00f1a ha lagnos pot para u ta`lun mu\u00f1ga\u00f1gas. Ni unu gi entre hame mafa\u00f1agu `an pa\u00f1ot cha`guan! Dispues, get atan sa` libianu in` fa` sakate hamyu na eleksion.<\/p>\n<p><strong>Mattirun Klima<\/strong><br \/>\nLamegai fumalague hospitat na mes pot pinadesen maipe `sino figan tiempu. Magahet na inipos ke maipe sa` figan i ininan atdau na biahe. Megai nina` fan fatigau ni finiga\u00f1a.<\/p>\n<p>Mauleg in` chema` \u00f1aihon famaguon miyu manhugandu gi papa` somnag. `An amku` piot 65 a\u00f1os para mona, mas safu hau `an un` suhaye i figan `sino maipen ha`ane. Hu komprende na guiya este i mapredikta para umas hihot i atdau gi tanu` na biahe. Poresu na debi in` adahen maisa hamyu ginen este na klima.<\/p>\n<p>Yangin un` padedese tatkulu haga`, probleman korason, chetnot daibites pat ti sessu hau mamokat gi entre semana, taya` presisu na para un` atrebi hau gi halom maipe. Na pasensia hau sa` kareran halom tadu\u00f1g na sabanan diskuidu hagu mismu para un` padese.<\/p>\n<p><strong>Che`chu` karidat<\/strong><br \/>\n`Nai makone` dos hobensitu macho`chu` gi un` tendan dikiki`, sige i unu ha pasalista haf` siha para u fahan ni pagamiento\u00f1a. Ha faisen i amigu\u00f1a haf` para u fahan. Ineppe na taya`. <\/p>\n<p>Ha tatiye pot para u ketu\u00f1gu ` kau dumibeberas. Ileg\u00f1a i amigu\u00f1a, \u201cTodu ginanaghu para i ma\u00f1ainahu sa` mala\u00f1gu si tatahu ya lapoput i konbransan hospitat\u201d.<\/p>\n<p>Dispues de mahuchom i tenda ya sige tatte para iya siha, sige ha hassu finu` i amigu\u00f1a yan obligasion ma\u00f1aina\u00f1a. `Nai ha resibe pagamiento\u00f1a, ha chule` lamita ya hana`e amigu\u00f1a. <\/p>\n<p>Ileg\u00f1a, \u201cHagu fumanu`e-yu` chechu` echu tautau ya hunana`e hau mit grasia sa` unna` fanli`e-yu` manana\u201d. Mafotma sumen hihot na amesta estake magradua i dos gi eksuela. Che`chu karidat! <\/p>\n<p>`Nai ha resibe amiguhu $150-mit pesus keble\u00f1a ginen i war claims, malag i tendan kumaire\u00f1a gi bisinu para u famahan un` kostat pugas. Finaisen ensegidas as komaire\u00f1a, \u201cPare, manu malago`mu, i pigas pat i  tenda?\u201d Chatmata i amku` ya pinilo\u00f1a na $15 pesus ha` gaige gi check\u00f1a. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Yangin sinsiyu kinemprenden niha pinadesen tautau pues i senadot siha ni gine`luluye as Raphael Torres&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-40530","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40530","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40530"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40530\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40530"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40530"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40530"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}